Búginde ekonomıs pen zańger mamandyǵyn alǵan kóp jas jumys tappaı júrgeni, al kásiptik-tehnıkalyq mamandyqtyń bási kún ótken saıyn joǵarylap, bedeli artyp kele jatqany shyndyq.
Memleket basshysynyń ózi únemi jastardy kásiptik-tehnıkalyq bilim alyp, qarapaıym jumysshy mamandyǵyn ıgerýge shaqyryp, bul salanyń memleket úshin mańyzdylyǵyn jıi aıtady. «Men jastarymyzdy jumysshy mamandyǵyn belsendi meńgerýge shaqyramyn. Kezinde men de jumysshy kıimin kıýden bastadym, domna peshi ot-jalynynyń janynda turdym. Úlgi alyńdar! Jyldar ótedi, biraq, osy ómirlik tájirıbeleriń, sender qandaı ómir jolyn tańdap alsańdar da mindetti túrde kádelerińe jaraıdy. Bizdiń aınalamyzdaǵy nárseniń bári jumysshylardyń qolymen jasalǵan. Osyny eshqashan esten shyǵarmańdar. Mysaly, tamaq jeıtin qoldaryńdaǵy qasyq pen shanyshqyny jumysshylar jasaǵan. Ol úshin metaldy balqytty. Sender turatyn úıdi, kólikpen júretin joldy salǵan jumysshylar. Dastarqandaǵy jeıtin nandy pisirýge aýyldaǵy jumysshylar daıyndaıdy. Senderdi tamaqtandyratyn ashanadaǵy aspaz da jumysshy mamandyǵyna jatady. Aınalamyzdaǵynyń bári jumysshylardyń altyn qolymen jasalǵan. Sondyqtan men eńbek adamyna arnaıy orden taǵaıyndadym. Óıtkeni biz eńbek adamynyń dańqyn arttyrýymyz kerek», – degen bolatyn Elbasy.
Qazaqstanǵa geolog mamandary, taý-ken ınjeneri, avtomattandyrý jáne basqarý salasynyń mamandary, qaýipsizdik tehnıkasy ınjenerleri, elektrslesarlar, munaıshy-operatorlar jetispeıdi. Al, mundaı orta býyn maman daıyndaýda kásiptik-tehnıkalyq baǵdar beretin kolejderge artylar mindet úlken. Degenmen, kásiptik bilim berýdi kózdeıtin standarttarǵa sońǵy kezde ǵana muqıat zer salyp, kóńil bóle bastaǵanymyzben nátıjesiz emespiz.
Atyraýdaǵy Álemdik deńgeıdegi alǵashqy kásiptik bilim ordasy búgingi tańda kásiptik-tehnıkalyq bilim berý baǵytynda júıeli jumystar jasap jatyr. "Kásipqor" Holdıńiniń qaramaǵyndaǵy «APEC Petrotechnic» Joǵary tehnıkalyq mektebi Prezıdent tapsyrmalarynyń naqty júzege asqanyna dálel. Qazir munda oqý tegin jáne stýdentterdiń bilim nárimen sýsyndaýyna barlyq jaǵdaı jasalǵan. Alystan kelgender úshin jaıly jataqhana, ashana, sport keshenderi, elektrondy kitap qory, sońǵy úlgidegi ǵylymı zerthana, dál óndiristegideı munaı-gaz óndirý tehnıkalary ornatylǵan sheberhanalar sekildi barlyq jabdyqpen qamtylǵan. Atap aıtqan jón, bıyl joǵary tehnıkalyq mektebiniń alǵashqy qarlyǵashtary – 270 túlek memlekettik jáne halyqaralyq úlgidegi dıplom men sertıfıkatqa ıe bolady. Eń bastysy, álemdik deńgeıde bilim alǵan jastarǵa jumys berýshiler tarapynan da suranys jetkilikti kórinedi. Osy tektes kolejderde memlekettik oqytý standarty degen bar, ol barsha oqý ornyna ortaq. Al bilim berý tehnologıasy, ádistemesi, mazmuny bul mektepte birshama ózgeshe. Oqý baǵdarlamalary modýldik negizde qurylǵan. Mysaly, munaı-gaz salasy kompanıalarynda jańa tehnologıa engizilgende, jalpy barlyq ózgerister men jańashyldyqarǵa saı oqytý baǵdarlamalary da iske qosylady. Kompanıalardaǵy óndiris tehnologıalary únemi jetildirilip otyrady ǵoı, soǵan saı bul kolej de oqytý baǵdarlamasyn jetildiredi. Jumys berýshi kompanıalarmen arada ındýstrıaldyq keńes qurylǵan. Osy keńes oqytý baǵdarlamasynyń mazmunyn únemi kelisip, talqylaıdy. Bul keńes óndiriske engizilgen jańa júıe, tehnologıalyq ózgeriske baılanysty usynystaryn, pikirlerin aıtady. Soǵan sáıkes tehnıkalyq mektepterdiń oqytý modýlderi jańa ózgeriske sáıkestendiriledi. Óndirispen tyǵyz baılanysta bilim alǵan stýdentter sol sebepten eńbek naryǵynda suranysqa ıe bolyp, birden óz ornyn taýyp ketedi. Búginde jıi talqyǵa túsip, synǵa alynatyny da osy másele: stýdentterdiń teorıamen qosa, tájirıbeni qatar alyp júrýi. Bul turǵyda kásibı-tehnıkalyq bilim berý mekemeleri bilek sybanyp jumys isteýde.
Nazym RYSBETOVA
