Ol jerde «Abai.kz» aqparattyq portalynyń kontent-redaktory Nurgeldi Ábdiǵanıuly usynys aıtyp, aýyldan kelgen, iri qalalarda baspanasyz, tirkeýsiz júrgen azamattardy ýaqytsha bolsa da bólek bólmemen qamtamasyz etý úshin ýaqytsha jataqjaı (arendnoe jıle) salý máselesin kóterdi.
Keshe Májilis depýtaty Azat Perýashev myrza «Abai.kz» aqparattyq portalynyń usynysy negizinde atalǵan máseleni Parlament minberinde kóterdi.
Baspanasyz bosyp júrgen kóp jastyń kókeıindegi másele edi bul. Alaıda, Qazaqstandaǵy orystildi BAQ Májilis depýtatynyń bastamasyn bura sóılep, qarsy kózqaras tanytýda.
Memleket basshysy Nursultan Ábishulynyń ózi jastarǵa barynsha qoldaý kórsetý kerektigin ár sózinda aıtyp júr. Jastardy, jas shańyraq ıelerin baspanamen, jumyspen qamtamasyz etý kerek degen Elbasynyń pármeni kóptiń de qoldaýyna ıe bolýda.
Perýashev myrza Parlamentte kótergen bul másele – Prezıdent júktegen sol tapsyrmany júzege asyrýdyń joly edi. Ony burmalap áketken orys tildi BAQ Prezıdenttiń tapsyrmasyn oryndaýǵa qulyqsyz ba degen oıǵa qaldyq, orta jolda.
Joǵarydaǵy úısiz júrgen jastardyń deni qazaq balalary ekeni jasyryn emes. Endi mine, saýal joldanǵan soń biraz basylymdar bul usynysty burmalap berip, mysqyldaı kúlýde. Kúlýshiler - orys tildiler. Árıne, "toq bala ash balamen oınamaıdy"! Qańǵyp júrgen qazaqtyń qaıǵysyn túsiný qaıda olarǵa!
Derekterge kóz júgirtsek, elimizde 2017-2031 jyldar aralyǵynda «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 1,5 mıllıon baspana salynbaq kórinedi. Al, Abai.kz aqparattyq portaly kótergen máseleni negiz etken Perýashev myrzanyń depýtattyq saýalyndaǵy usynys is júzine ulasar bolsa, 2021 jylǵa deıin 35 myń otbasynyń ornyna 49 myń otbasyn pátermen qamtýǵa ábden bolady.
Ótken jylǵy ýaqytsha tirkeý kezinde resmı túrde 690 myń ishki mıgrant tirkelipti. Shyn máninde bul kórsetkish áldeqaıda kóp ekeni túsinikti. Demek 690 myń baspanasyz Qazaqstanda bar degen sóz. 2016 jyldy qorytyndylaǵan Almaty ákimi Baýyrjan Baıbek qala turǵyndarynyń sany 2 mıllıonǵa jetkenin aıtqan edi. Almaty Qazaqstandaǵy eń iri megapolıs sanalatyndyqtan, áıdik shaharǵa kelýshilerdiń sany da ózgelermen salystyrǵanda edáýir kóp.
QSZI júrgizgen derekterge súıensek, Almatynyń 70 paıyz halqy ózge qalalardan kelgender eken. Olardyń 50,7 paıyzy ishki mıgranttar.
Bul elimizdiń ishki mıgranttary týraly jalpy derek:
Bulardy birden baspanamen qamtamasyz etý múmkin emestigin eskeretin bolsaq, ýaqytsha jataqjaı salý bastamasy halyqtyq qoldaý tabýy kerek. Osy rette biz Jataqjaı jaıyn bastama etip kótergen depýtat Perýashev pen qoǵamda belgili tulǵalar Ádil Ahmetov pen Berik Ábdiǵalıden pikir suradyq.
Azat Perýashev, Májilis depýtaty:
-Mynaý orys tildi BAQ-tyń qarsy shyqqanyna men tań qalǵan joqpyn. Esterińizde bolsa, bir-eki apta buryn men Parlamentte «Qazaqstan azamattyǵyn alý úshin, qazaq tilinen jáne tarıhynan emtıhat tapsyrý kerek» degen bastama kóterdim. Ol kezde de orys tildi BAQ óre-túregelip qarsy shyqqan.
Meniń bul usynysym – aýyldan qalaǵa kelip jumys istep júrgen elimizdiń jastaryn qoldaý. Qazir bazarlardyń mańyna baryp tekserseńiz, kóresiz: bireýdiń aýlasynda 10-15 otbasy qysylyp-qymtyrylyp ómir súrip jatyr. Olar jetiskenen júrgen joq. Baspana alýǵa, ıpoteka tóleýge múmkinshiligi joq. Bundaı azamattar qanshama?.. Olar da bizdiń eldiń azamattary. Úkimet qabyldaǵan «Nurly jer» degen baǵdarlamada ýaqytsha baspana berý máselesi kóterilgen edi. Biraq, ol boıynsha tek áleýmettik turmysy tómen otbasylardyń ishinde qala azamattary ǵana baspana ala alady. Qalǵandary bul sanatqa kirmeıdi.
Biz jumys izdep qalaǵa kelgen jastardy keri ıtermeýimiz kerek? Bolashaq mınıstrler, bolashaq qurylysshylar, bolashaq bankırler solardyń arasynda júr. Myna joba boıynsha biz birinshi kezekte sol jastardy qoldaımyz.
Maǵan kesheli-beri tórt birdeı qurylys kompanıasynyń basshylary habarlasty. Olar jataqjaıdy salaıyq dep qulshynyp otyr. Tipti, mundaı ýaqytsha jataqjaılardyń aqysy ádettegiden eki ese tómen bolady eken.
Eger osy joly joldanǵan usynysymyz Úkimetten keri qaıtarylatyn bolsa, men qaıtadan bastama kóteremin. Óıtkeni, bul qazir qoǵamdaǵy eń ózekti máselelerdiń biri.
Ádil Ahmetov, eks-depýtat:
-Óz basym jastarǵa baspana salyp berý kerek degen bastamany tolyq qoldaımyn. Bárimiz de jas boldyq. Baspana degen birinshi orynda turatyn másele. Jastar elimizdiń erteńi. Olardy qoldaý kerek. Baspanasyz júrgen jastarǵa Memlekettik baǵdarlamamen jaldamaly, ýaqytsha turatyn baspana salyp berse, keıin aıaqqa turyp alǵan soń, árkim óz úılerin alyp, turmysyn jaqsartyp ketetini anyq.
Memleketimiz jastarǵa qamqorlyq kórsetip jatyr ǵoı. Mine, Perýashev myrzanyń aıtyp, kóterip otyrǵan máselesi sol qoldaýdyń bir túri. Jáne tıimdi túri.
Al orys tildi saıttardyń ulardaı shýlap jatqanyna qatysty aıtarym: pikir ár túrli bolýy múmkin. «Ash bala toq balamen oınamaıdy» , - degen bar.
Berik Ábdiǵalı, saıasattanýshy:
-Jalpy ýaqytsha baspana máselesi óte aýqymdy másele. Azat Perýashevtyń aıtqanyndaı, arzanǵa jáne tezirek, biraq barlyq fýnksıasy qamtylǵan baspana salyp berý – máseleni sheshýdiń ońaı joly shyǵar. Memlekettiń búdjetinde qarajat bar ǵoı qazir. Sondyqtan buny «jataqhana» degennen góri, burynǵy «malosemeınyı» degen sekildi, ishinde jýynatyn bólmesi, as úıinen bólek bir bólmesi bar, shaǵyn turǵyn úıler salý máselesi retinde qarastyrǵan durys bolar edi. Ol da jataqhana bolyp esepteledi. Jaı stýdenttik jataqhana emes, jas otbasylarǵa nemese otbasyn qurmaǵan, qyzmettegi jastarǵa arnalǵan Memlekettik jaldamaly páter.
Ekinshi másele, bul ár qalanyń ekonomıkalyq múmkinshiligine baılanysty júzege asyrylatyndyqtan, naqty zerttep, qarjylyq jaǵynan tıimdi, tıimsizdigin anyqtap alý kerek.
Meniń aıtarym: bul másele Úkimettiń basty nazaryna alynýy jáne sheshilýi kerek. Jastarǵa «Qoljetimdi baspana» degen Memlekettik baǵdarlama aıasynda mundaı múmkinshiliktiń jasalǵanyn qoldaımyn. Men bundaı úılerdi Anglıadan kórdim. Taǵy basqa da damyǵan memleketterde bar tájirbıe. Bul jastardyń aıaǵynan turyp alyýna úlken kómek bolar edi. Jaldamaly páterler jekeshelendirýge jatpaıdy.
Sosyn, bul tek Almaty men Astanada ǵana emes, elimizdiń ózge de qalalarynda júzege asyrylýy tıis.
Derekkóz: Abai.kz
