«Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary». Memleket basshysy Q.K.Toqaevtyń bir jyl buryn halyqqa arnaǵan Joldaýy osylaı ataldy. Mańyzdy qujat túgeldeı derlik Qazaqstan Respýblıkasynyń ekonomıkalyq damý baǵdary jáne ony júzege asyrý joldaryna qatysty berilgen tapsyrmalarǵa toly boldy. Joldaýda kórsetilgen ózekti baǵyttar men júktelgen mindetter qanshalyqty iske qosyldy? Biz durys baǵytpen júrip kelemiz be? Osy taqyryp jóninde saıasattanýshy Jomart Simtikovpen suhbattasqan edik.
- Jomart myrza, Memleket basshysy Q.K. Toqaevtyń «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty Joldaýyna bir jyl ótti. Osy ýaqyt ishinde júktelgen mindetterdiń oryndalýy qandaı deńgeıde?
- Birinshiden, aıtylǵan mindetterdiń barlyǵy 3 jyldyń ishinde oryndalýǵa tıis bolatyn. Iaǵnı búgingi tańda ekinshi jyl jaqyndap qaldy. Atqarylatyn jumystar áli alda. Al osy bir jyldyń ishinde ózim baıqap, zerttep-zerdelep júrgen jumystarymyzǵa toqtalyp ótsem, ónerkásipke baılanysty óńdeý salasyn jedel damytý, munaı-gaz, kómir, aýyr mashına jasaý, ónim klasteri, aýyl sharýashylyǵy, týrızm jóninde berilgen tapsyrmalar oryndalyp jatyr. El Prezıdenti mynadaı máselelerge erekshe kóńil aýdardy. Onda ýrandy konversıalaý jáne baıytý, avtobólshekter men tyńaıtqyshtardy shyǵarý máselelerine basa nazar aýdarý kerektigin aıtty. Sonymen qatar, óńdelgen ónim shyǵaratyn klaster qurý qajettigin qadap aıtty.
- Rasynda da óńdelgen ónim, ónerkásip salasy elimiz úshin asa mańyzdy. Eń aldymen ónim óndirýshiler, qorǵanys ónerkásibi jaıly sóz qozǵasaq?
- Qorǵanys ónerkásibi keshenin nyǵaıtý, onda ulttyq qaýipsizdikke óndiristik keshendi qurý, oǵan zamanaýı tehnologıany tartý, ásirese sıfrlandyrý máselesi boıynsha úlken tapsyrmalar berildi. Bular da júzege asyp jatyr. Osy turǵyda otandyq ónim óndirýshilerdi qorǵaýǵa mindettegen bolatyn. Sonymen qatar bizdiń ekonomıkamyzdyń basqalar úshin jabyq degen sózdi bildirmeıtindigin jáne sonymen qatar bizdiń elimizde árdaıym basqa adamdarǵa ashyq bola turyp biraq degenmen ulttyq bıznestiń negizin qorǵaý máselesi aıtylǵan bolatyn. Osy aıtylǵandardyń bári birtindep oryndalyp jatyr.
- Zamanaýı tehnologıalardy engizý qazir kún tártibindegi kezek kúttirmes másele. Inovasıalar jáne kreatıvti ındýstrıa salalarynda qandaı jetistikter bar eken?
- Elimizde ınovasıalyq damýdyń basty baǵyttarynyń biri retinde Almaty men Astanada qajetti ekojúıelerdi qalyptastyrýǵa úlken mán berilýde. Bul ekojúıeler daryndy jastardy qoldap, aımaqtyq JOO bazasynda birtutas ınovasıalyq orta qurýdy kózdeıdi. Munda teorıadan góri praktıkalyq baǵytqa basymdyq beriledi. Mysaly, zamanaýı azamattardyń shyǵarmashylyq áleýeti men zıatkerlik kapıtalyn tıimdi paıdalaný úshin kreatıvti óndiris salalary men ınklúzıvti ekonomıkany damytý jumystary qolǵa alynýda. Alataý qalasy mańynda bolashaq kreatıvti ortalyqtardy qalyptastyrý ındýstrıanyń negizgi elementi retinde qarastyrylady.
Sonymen qatar, elimizde jasandy ıntellekt, sıfrlandyrý jáne kreatıvti ındýstrıa salalarynda da aıtarlyqtaı jumystar atqarylýda. Jasandy ıntellektti joǵary oqý oryndarynda paıdalaný jáne sıfrlandyrý prosesteriniń jalǵasýy – osynyń aıqyn dáleli. Qazaqstannyń kreatıvti ındýstrıaǵa bet burǵanyn anyq baıqaýǵa bolady.
- Energetıka jáne kólik-logıstıka salalary qazir eń kóp talqylanyp jatqan taqyryp desek artyq aıtqandyq emes. Bul salalardaǵy jaǵdaıǵa qandaı baǵa berer edińiz?
- Bolashaqta energetıka tapshylyǵyna ushyraıtynymyz málim. Osyǵan baılanysty eldegi energetıka salasy zerttelip, atom elektr stansasy salynýy boıynsha 2027 jylǵa deıingi aralyqta taldaý qolǵa alyndy. Jasyl ekonomıka, atom energetıkasy boıynsha referendým ótkizý máselesi qoıylǵan bolatyn. Iaǵnı alda 1,5 jylǵa jýyq ýaqyt bar. Degenmen búgingi tańda AES salý máselesin qozǵap, soǵan daıyndyqty, halyqtyń kózqarasyn bilý jóninde jumystar atqarylyp jatyr. Ol árbir iri qalalarda, aýdan, oblys ortalyqtarynda túrli ónerkásip azamattarymen, Qazaqstan azamattarymen pikirtalastar júrip jatqanyn bilemiz. Basa aıtatyn jaıt, elimizdegi taý-ken salasyn basqarý júıesin jańǵyrtý qajettigin, osyǵan baılanysty geologıalyq barlaýǵa erekshe nazar aýdarý kerek. Mıneraldy shıkizattardyń bazasyn tolyqtyrý úshin taý-ken salasyn basqarýǵa qatysty jańa zańdar qabyldanǵan bolatyn. Biraq zań talaptarynyń keıbir máseleleriniń durys oryndalmaı jatqandyǵyna baılanysty teorıalyq jaǵynan da praktıkalyq jaǵynan da bul elge ınvestısıa tartý, eldiń ınvestısıa áleýetin ashýǵa úlken kóńil bólip jatqandyǵyn aıtýǵa bolady. Osy sala boıynsha elimizdiń 1,5 mln sharshy shaqyrymdy aýmaǵyn geologıalyq jáne geofızıkalyq barlaý jasalsa, úkimettiń mindeti retinde 2026 jylǵa qaraı onyń kólemi keminde 2 mln 200 myńǵa jetkizý kerektigi aıtyldy. Bul sala boıynsha da biraz jumystar oryndaldy.
Taǵy bir erekshe kóńil bólgen sala - kólik-logıstıka salasy. Kólik-logıstıka boıynsha ortalyq Azıadaǵy birlesken ıntegrasıalyq yqpaldasýǵa kelip jatqan bes memlekettiń arasyndaǵy másele boıynsha, ásirese QHR jáne elimizdiń shyǵysy men batysynyń arasyn qosatyn joldardy retteý tek teorıa, kelisim-shart júzinde emes, naqty iske asyp jatqandyǵyn kórsetedi. Kólik-logıstıka salasy boıynsha óz áleýetimizdi tolyqqandy paıdalaný, ásirese Qytaıdan Eýropaǵa, Reseıge, Ortalyq Azıaǵa jáne osy aımaqtarǵa Qytaıdan jiberiletin taýarlardyń kólemin aıtarlyqtaı kóbeıtý kózdelgen bolatyn. Qazaqstannyń geosaıası jaǵynan alyp qarastyrǵan kezde soltústik pen ońtústikti, batys pen shyǵysty baılanystyratyn jahandyq jolaıryqta ornalasqandyǵyn biz búginde kólik-logıstıka salasy boıynsha ekonomıkamyzdy alǵa bastaıtyn kúshterdiń biri retinde qoldanýymyz kerek. Búgingi tańda júzege asyp jatqan shekaralyq aımaqtardaǵy aýdandardyń damı bastaýy, olardyń belgili bir dárejede sonyń jemisin kórip otyrmyz. Bul másele boıynsha básekelerdiń bolyp jatqandyǵyn, eń birinshiden Dostyq-Moıynty, Baqty-Aıagóz, Darbaza-Maqtaral sıaqty temirjol jobalarynyń sapaly túrde júzege asyp jatqandyǵyn biz esten shyǵarmaýymyz kerek. Osy másele boıynsha bolashaqta qolǵa alynbaq. Mysaly Almatyny aınalyp ótetin temirjol jelisi negizdeldi. Bul da belgili bir dárejede júzege asyp jatyr. Osy baǵytta Baqty ótkelinde jańa qurǵaq port salý, Aqtaýdaǵy konteıner habtaryn qurý jáne onyń qurylysy júzege asýda. Qara teńiz arqyly ótetin orta dálizdiń boıynda turǵan aılaq áleýetterin arttyrý, onda Qytaıdyń Sıan, Grýzıanyń Potı qalalaryna óz termınaldarymyzdyń qurylysy bastalatyndyǵy aıtyldy. Bul Qytaıdyń «bir beldeý, bir jol» megajobasy bizdiń ulttyq baǵdarlamamyzben tolyqtaı qabysyp jatqandyǵyn kórsetedi. Bul irgeles eldermen onyń ishinde Reseımen, Qytaımen, Orta Azıa jáne Ońtústik Azıadaǵy kórshilerimizben tatý-tátti, syndarly, ári dostyq qarym-qatynasta bolýymyzdyń ózi kólik áleýetin tıimdi paıdalanýymyzǵa úlken negiz bola alady.
- Aýyl sharýashylyǵy salasynda bıylǵy jyly qandaı ózgeristerdi baıqadyńyz?
- Aýyl sharýashylyǵy taqyrybyna toqtalatyn bolsaq, «Aýyl amanaty» atty baǵdarlamanyń búgingi tańda úlken qajettiligi týyndap tur. Iaǵnı bir jyldyń ishinde «Aýyl amanaty» baǵdarlamasynyń birtalaı jobasy júzege asty dep aıtýǵa bolady. Búgingi tańda aýyl amanaty baǵdarlamasynyń birtalaıy júzege asty deýge bolady, onda zamanaýı tehnologıa aýyl sharýashylyǵynda, aýyldyq jerlerge barǵandyǵyn baıqaımyz. Aýyl sharýashylyǵy, ásirese et-sút, astyq ónimderin tereń óńdeý jáne óndiristik jylyjaılar sharýashylyqtaryn damytý sıaqty máselelerde basymdyqtar berilgendigin baıqaýymyzǵa bolady. Elimizdiń ońtústiginde bolsyn, ońtústiginde bolsyn, aýyl sharýashylyǵy kásiporyndarynyń áleýetin ár ýaqytta qaperden tys qaldyrmaı otyr. Sharýalarǵa úlken kómekter berilip jatqandyǵyn baıqaýǵa bolady. Elimizdegi Soltústik Qazaqstan oblysynda júzden astam iri sút-taýar fermasynyń qurylysy bastaldy. Olardyń sharýashylyq tájirıbesi, jem-shóp qoryn daıyndaýy, sonymen qatar qus fabrıkalary, kókónis qoımalary, et ónimderin shyǵaratyn kásiporyndarynyń tájirıbelerin basqalar alýy kerektigi aıtyldy. Prezıdentimiz sonymen qatar egin sharýashylyǵynda basqa da agroqurylymdardy damytý barysyndaǵy úlken sharalardyń qajettigin, aýyl sharýashylyǵyndaǵy joǵary tehnologıalyq salalardy qabyldaý kerektigin, azyq-túlik kelisim-shart korporasıasyndaǵy ahýaldy turaqtandyrý kerek degen máselelerdi kótergen bolatyn. Aýyl sharýashylyǵyna baılanysty kóptegen sharashalar oryndalyp jatqanyndyǵyna biz kýámiz.
- Barlyq salany talqylap, týrızm týraly aıtpaı ketkenimiz jón bolmas, elimizde týrızm salasynda qandaı jetistikter bar?
- Ekinshi másele retinde elimizdegi týrısik áleýetti nyǵaıtý, týrızm salasyna basa kóńil bólý jóninde memleketke kelip jatqan azamattardyń sanyn arttyra otyryp oǵan ınvestısıa salýdy kózdedi. Máselen osyǵan baılanysty 15 iri jobadan turatyn naqty tizim daıyndalýy tıis bolatyn, búgingi tańda olar jasalynyp jatyr. Jobalardy tıimdi oryndaý merzimderi aıqyndaldy.
- Jomart myrza, ýaqytyńyzdy bólip, egjeı-tegjeıli jaýap bergenińiz úshin rahmet.
- Sizge de raqmet! Qazaqstannyń damýy úshin jasalyp jatqan qadamdar týraly osyndaı ashyq suhbattar óte mańyzdy.
