«Jolaýshylar tasymaly» aksıonerlik qoǵamy temir jol bıletin satý qyzmetin jaqsartýda

Dalanews 05 jel. 2019 05:01 1639

Ústimizdegi jyldyń 3 jeltoqsany kúni Ortalyq komýnıkasıalar qyzmetinde ótken brıfıńte «Jolaýshylar tasymaly» aksıonerlik qoǵamynyń basshylyǵy ulttyq tasymaldaýshy tarapynan temir jol jolaýshylar tasymaly salasynda bılet satý júıesin damytý jóninde qabyldap jatqan sharalar jaıynda baıandady.

Bárimizge málim, jyl saıyn temir jol jolaýshylar kóligi qyzmetin 20 mıllıonnan astam jolaýshy paıdalanady, sol sebepti «Jolaýshylar tasymaly» aksıonerlik qoǵamynyń basty maqsaty – halyqty sapaly ári qol jetimdi kólik qyzmetimen qamtamasyz etý.

Temir jolaýshylar tasymalyn uıymdastyrý júıesi qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartýǵa jáne jolaýshylardy qanaǵattandyrýǵa baǵyttalǵan prosester jıyntyǵynan turady.

Jolaýshylar tasymaly júıesinde bılet satý júıesiniń orny erekshe.
Osy oraıda, halyqtyń temir jol bıletin satyp alýyna barynsha qolaıly jaǵdaı jasap, múmkindik berý úshin «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanıasynyń qoldaýymen jańa, «Mobius» otandyq qarjy júıesine negizdelgen elektrondy bıletpen qamtamasyz etý tehnologıasyna kóshý jobasy iske asyryldy.

Bárimizge málim, jyl saıyn temir jol jolaýshylar kóligi qyzmetin 20 mıllıonnan astam jolaýshy paıdalanady, sol sebepti «Jolaýshylar tasymaly» aksıonerlik qoǵamynyń basty maqsaty – halyqty sapaly ári qol jetimdi kólik qyzmetimen qamtamasyz etý.


Jańa bılet jańa júıesine kóshý bılet satyp alý sharttaryn jaqsartty, ıaǵnı:

- Internet-saıttar (15), ózine-ózi qyzmet kórsetý avtomattary (15 myń dana), poshta bólimsheleri (1,6 myń dana) jáne t.b. arqyly bılet satý rásimin uıymdastyrý arqasynda satý kanaldary edáýir keńeıdi;

- qyzmetti paıdalanýshylarǵa ózine-ózi qyzmet kórsetý rejıminde bılet satyp alý kezinde bos oryndardyń bar-joǵy týraly málimetterdiń anyqtyǵy qamtamasyz etildi.

Jalpy alǵanda, 2018 jyldyń qorytyndysy boıynsha, shamamen, 15,4 mıllıon bılet, ıaǵnı satylǵan bıletterdiń jalpy kóleminiń 69%-y elektrondy túrde resimdelgen, onyń 4,8 mıllıony nemese 21%-y ınternet-resýrstar arqyly satyp alynǵan.

2019 jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha 15,9 mıllıonnan astam bılet satylǵan, bul satylǵan bıletterdiń jalpy kóleminiń 80%-nan astamy elektrondy túrde resimdelgen, onyń 5,3 mllıony nemese 27%-y ınternet-resýrstar arqyly satyp alynǵan.
Osy jyly temir jol bıletin «Elektrondy kútý paraǵy» arqyly satyp alýǵa múmkindik berildi.

Qazirgi tańda satyp alatyn bos oryndar bolmaǵan jaǵdaıda, jolaýshynyń «Kútý paraǵy» tizimine tirkelýge múmkindigi bar, al bos oryndar paıda bolǵan kezde júıe kezektegi jolaýshyǵa paıda bolǵan bos oryndy usynady.

Jalpy alǵanda, 2018 jyldyń qorytyndysy boıynsha, shamamen, 15,4 mıllıon bılet, ıaǵnı satylǵan bıletterdiń jalpy kóleminiń 69%-y elektrondy túrde resimdelgen, onyń 4,8 mıllıony nemese 21%-y ınternet-resýrstar arqyly satyp alynǵan.


«Kútý paraǵy» qyzmeti iske qosylǵan kúnnen (2019 jyldyń 10 shildesinen) bastap osy ýaqytqa deıin jappaı tasymal kezinde (qaýyrt kezde) 85 myńǵa jýyq bılet satyp alynǵan. Osy oraıda atap aıtarymyz, TMD elderiniń temir jol kóligi salasynda bul qyzmet alǵash ret Qazaqstanda engizilip otyr.

Bas dırektordyń korporatıvtik máseleler jáne HR jónindegi orynbasary A.Qaldykozovtiń aıtýy boıynsha, TMD elderi arasynda elektrondy-sıfrly bılet satý túrine (dástúrli blankterdi qoldanbaı) tolyq kóshken temir jol ákimshiligi – ol Qazaqstannyń temir jol ákimshiligi.

Jolaýshylardyń jol júrý jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda jańa erejege sáıkes múmkindigi shekteýli azamattardyń barlyq toby úshin áleýmettik mańyzy bar qatynastaǵy poıyzdarǵa – 50% jeńildik engizildi. Bul norma áleýmettik mańyzy bar 57 poıyzda, onyń ishinde 6 «Tulpar-Talgo» poıyzynda qoldanylady.

Sonymen qatar, áleýmettik mańyzy bar poıyzdarǵa balama retinde uıymdastyrylǵan komersıalyq 9 «Tulpar-Talgo» poıyzynda múmkindigi shekteýli azamattardyń jol júrýine arnalǵan arnaıy kýpedegi orynǵa, sondaı-aq olardy alyp júretin adamdarǵa 70% jeńildik beriledi.

Qazirgi tańda múmkindigi shekteýli azamattar úshin ınternet-saıttar, ózine-ózi qyzmet kórsetý avtomattary arqyly bılet satý rásimin uıymdastyrý máselesi pysyqtalýda.

Osy másele boıynsha múddeli memlekettik organdarmen, onyń ishinde QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligimen birlesken jumys toby quryldy.

Keler jyly «Mobıýs» júıesi negizinde bılet satatyn mobıldi qosymshany jáne bıletti tóte (tikeleı) satý júıesin engizý josparlanýda. Iaǵnı, tóte marshrýt bolmaǵan jaǵdaıda, klıentke basqa poıyzǵa aýysyp otyratyn oryn resimdeýge, al ol poıyzdan oryn bolmaǵan jaǵdaıda oryndy kelisilgen poıyzdarǵa resimdeýge múmkindik berilmek.

Jolaýshylarmen qaıta baılanysty qamtamasyz etý maqsatynda ótinishterdi esepke alýdyń biryńǵaı júıesi iske qosyldy. Ótinishter 24/7 rejıminde jumys isteıtin «1433» nómiri boıynsha qabyldanady, bul qyzmet qalalyq baılanys abonentterine – tegin, al uıaly baılanys abonentterine aqyly túrde kórsetiledi. Sondaı-aq jolaýshylar «Jolaýshylar tasymaly» aksıonerlik qoǵamy Bas dırektorynyń blogyna da ótinish bildire alady.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar