Kezdesýge aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler, salalyq odaqtar men qaýymdastyqtar, barlyq deńgeıdegi qoǵamdyq keńes músheleri, partıalyq jáne kásipodaq uıymdary, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar qatysty. Atap aıtqanda, esepti 350 qatysýshy zalda, 1700-den asa qatysýshy beıne konferensıa baılanys arqyly tyńdady. Soǵan qosa, Mınıstrliktiń resmı saıty (mgov.kz) men «Bnews.kz» AA tikeleı efır uıymdastyryldy.
Kezdesý barysynda Asqar Myrzahmetov Qazaqstannyń agroónerkásiptik kesheniniń 2015 jylǵa arnalǵan negizgi damý baǵyttary men mekemeniń aǵymdaǵy jylǵa arnalǵan mindetterin baıandap, sonymen qatar qatysýshylardyń suraqtaryna jaýap berdi.
Onyń eseptik aqparatyna sáıkes byltyrǵy jyl agroónerkásiptik keshen úshin jaqsy kórsetkishtermen aıaqtalǵan. 2015 jyldyń qorytyndysy boıynsha aýyl sharýashylyǵy óniminiń jalpy kólemi 3,4 paıyzǵa ulǵaıyp, 3,3 trln. teńgeni qurady.
Bul rette respýblıkalyq óndiris kóleminde eń úlken úlestik salmaq Almaty, Ońtústik Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan oblystaryna tıesili.
Mınıstrdiń aıtýynsha, agrarlyq sektor bızneske tartymdy bolyp, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń (ASHTÓ) agroónerkásiptik keshendegi (AÓK) memlekettik saıasatqa degen senimderi artyp keledi. Atap aıtqanda, baǵyttyń bolashaǵy bar ekenine aýyl sharýashylyǵyna quıylyp jatqan ınvestısıalar, onyń ishinde ASHTÓ-niń óz qarjysynyń 80%-dy quraýy dálel.
Ósimdik sharýashylyǵyn ártaraptandyrý boıynsha jumystar atqaryldy. Nátıjesinde, bıdaıǵa degen usynys pen suranys kólemi teńgerimdelip, ol aýyspaly egisti engizýge, jemdik astyq, maıly, jemshóptik daqyldar men jalpy baqsha daqyldary aýmaqtaryn keńeıtýge múmkindik berdi.
Alaıda, egin naýqanynyń qorytyndysy boıynsha 2016 jyly birqatar oblystarda memorandýmdardyń ındıkatıvti kórsetkishterine qol jetkizilmeı qalýy kútilýde. Osyǵan baılanysty A. Myrzahmetov ákimdikterdi Memorandýmdarda qarastyrylǵan josparlyq kórsetkishterdi oryndaý jumysyn jandandyrýǵa shaqyrdy.
Mınıstr jyldyń aıaǵyna deıin sýbsıdıaǵa qatysty eski qaǵıdalardyń kúshi joıylmaıtynyn aıta ketti. Sýbsıdıalardyń tıimsiz túrlerinen tıimdi túrlerine kóshý boıynsha usynystar ázirleý maqsatynda Mınıstrlik Májilis depýtattary, bıznes, ǵylym, qoǵamdyq uıymdar ókilderiniń, sondaı-aq ákimdikter men basqa da memlekettik organdardyń qatysýymen Jumys tobyn qurdy.
Halyqty jemis-jıdek ónimderimen jáne erte pisetin kókónispen qamtamasyz etý úshin Mınıstrlik qarqyndy baqtardy otyrǵyzý boıynsha AÓK sýbektileriniń shyǵynyn óteýde. 2014 jyldan beri «QazAgro» UBH» AQ-nyń qatysýymen jalpy alańy 670,2 gektardy quraıtyn 10 joba paıdalanýǵa berilip, 756,1 gektardy quraıtyn 12 joba maquldandy. Budan basqa, 2014 jyldan bastap ASHTÓ-niń jylyjaı jabdyqtaryn satyp alýǵa jumsalǵan shyǵyndary ótele bastady. Osylaısha, sońǵy eki jylda jalpy 1,3 mlrd. teńgege 30,8 gektar jylyjaı sýbsıdıalandy.
[caption id="attachment_16798" align="alignleft" width="443"]
İshki tutynymdaǵy otandyq ónimniń úlesi áli kúnge tómen deńgeıde[/caption]
İshki naryqty negizgi azyq-túlik taýarlarymen qamtamasyz etý jaǵdaıyn taldaý 2015 jyldyń qorytyndysy boıynsha 80%-dy quraıdy. Bul rette, kúrish, qoı eti, taýyq jumyrtqalary, bıdaı uny, nan boıynsha qamtamasyz etý 100%-dy quraıdy.
Sonymen birge, ishki tutynymdaǵy otandyq ónimniń úlesi jekelegen taýarlar boıynsha áli kúnge tómen deńgeıde qalyp otyr. Mınıstrdiń aıtýynsha, ózin-ózi qamtamasyz etý jónindegi mindetter óńdeýshi kásiporyndardyń qant, qurǵaq sút, sary maı men qatty irimshik óndirý úshin aýyl sharýashylyǵy ónimderin satyp alýǵa ketken shyǵyndaryn óteý arqyly sheshilip otyr. Máselen, 2015 jyly búdjettik sýbsıdıalar kólemi shamamen 2,6 mlrd. teńgeni qurady.
Jyldyń qorytyndysy boıynsha aýyl sharýashylyǵy janýarlarynyń sany kóbeıdi. Genofonnyń birtindep jaqsarýy men janýar ónimdiliginiń artýy baıqalýda. Nátıjesinde, 2015 jyly 16 myń tonnadan astam et pen et ónimderi, onyń ishinde 6,4 myń tonna tońazytylǵan sıyr eti eksporttaldy.
Kooperasıany damytý sheńberinde sút óndirý men óńdeýdi joǵarylatý úshin 700 sút qabyldaý pýnktin qurý josparlanýda. Bul aýyl turǵyndaryn aıtarlyqtaı kólemde jumyspen qamtýǵa múmkindik beredi.
Atalǵan nátıjeler «Agrobıznes-2020» baǵdarlamasynda kózdelgen AÓK-ni memlekettik qoldaý sharalaryn iske asyrý nátıjesinde qamtamasyz etildi.
«Agrobıznes-2020» baǵdarlamasy aıasynda jyl saıyn AÓK-ni memlekettik qoldaý kólemi ulǵaıýda. 2015 jyly AÓK-ni sýbsıdıalaý kólemi 173,3 mlrd. teńgeni qurady, bul 2014 jylǵa qaraǵanda 18,1%-ǵa kóp. 2016 jyly AÓK-ni memlekettik qoldaý kólemi 182,7 mlrd. teńge deńgeıinde josparlanýda.
Agroónerkásiptik keshenge jumsalatyn shyǵyndardyń edáýir bóligi, atap aıtqanda, 2011 jylǵy 32 mlrd. teńgeden 2016 jyly 155,2 mlrd. teńgege deıingi nemese 4,9 eselik kólem jergilikti atqarýshy organdarǵa berilgendigin atap ótken jón.
2015 jyly ormandardy molyqtyrý men orman ósirý kólemi 60,2 myń gektar aımaqta júrgizildi. Budan basqa, Astana aınalasynda “jasyl belbeý” qurý jumysy jalǵasýda.
Onyń jalpy alańy 73 myń gektarǵa jetti. Shyǵys Qazaqstan oblysynyń aýmaǵynda jabyq tamyrly júıemen kóshet otyrǵyzý materıaldaryn ósirýdiń jańa tehnologıalaryn qoldanatyn zamanaýı orman tuqymy kesheni qoldanysqa engizildi.
30 gıdrotehnıkalyq qurylysty salý jáne rekonstrýksıalaý arqasynda Qazaqstannyń alty oblysynda sýarmaly jerlerdi sýmen qamtamasyz etý jaqsartyldy.
Sonymen birge, sý berý senimdigin jaqsartý úshin jalpy halyq sany 75,1 myń adamdy quraıtyn 31 eldi mekende sýmen jabdyqtaýdy jaqsartýǵa múmkindik bergen 432,6 shaqyrym sý qubyry jelisi rekonstrýksıalandy jáne salyndy.
Osy jáne basqa da sýmen qamtasyz etý maqsattaryna 2014 jyly 42,1 mlrd. tenge, 2015 jyly bar bolǵany 37,7 mlrd. teńge baǵyttalǵan.
Alaıda, bólingen qarajat sý sharýashylyǵy ınfraqurylymyn qalpyna keltirýdegi búkil qajettilikti qamtýǵa múmkindik bermeıdi. Onyń ústine, elimizde sýmen qamtamasyz etý júıesinde aıqyn tepe-teńdik joq. Mysaly, ońtústik oblystarda ASHTÓ úshin sýdyń 1 tekshe metri tıynǵa baǵalanady (OQO-da sýdyń bir tekshe metri 0,2-0,8 teńge, Jambyl oblysynda – 0,2 teńge, Qyzylorda oblysynda – 0,3 teńge), al Pavlodar oblysynda sýdyń 1 tekshe metri 16 teńgeni quraıdy.
Osylaısha, ekonomıkalyq negizdelgen tarıfter sý shyǵyndaryn únemdeýdiń negizgi tetigi bolyp tabylady. Osyǵan baılanysty, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jeke jáne halyqaralyq ınvestısıalar tartýdy josparlap otyr, alaıda kepildendirilgen paıdany tek qana durys tarıftik saıasat ǵana qamtamasyz ete alady. Bul jobalardyń negizgi maqsaty sý salasyn búdjetke táýeldilikten birtindep ajyratyp, ınvestısıalyq tartymdylyqty jaqsartý bolyp tabylady.
Búgingi qalyptasqan jaǵdaıda AÓK-niń negizgi maqsaty – aýyl sharýashylyǵynda eńbek ónimdiligin, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksportyn, aýyl sharýashylyǵy kooperatıvterine kirgen fermerlerdiń úlesin, qoldanystaǵy sýarmaly jerler alańyn ulǵaıtý arqyly ekonomıkalyq ósimniń qozǵaýshy kúshi bolý.
