Jer sheteldikterge satylǵan emes, satylyp jatqan joq, satylmaidy da!
– Aýylsharýashylyǵy salasyna dem berý úshin aýyl turǵyndaryna teńdessiz memlekettik qoldaý sharalary qolǵa alynýda.
Mysaly, jerdi jalǵa alǵan Qazaqstan azamattary aýylsharýashylyq maqsattaǵy jerlerdi jeńildetilgen baǵamen on jylǵa deiin bólip tóleý quqyǵymen jekemenshikke satyp ala alady.
Bizdegi menshik ieleri men jerdi paidalanýshylar aýyl sharýashylyǵy nysandary men oǵan qajetti infraqurylymdardy salý quqyǵyn paidalana alady.
Buryn aýyl halqynyń ondai múmkindikteri bolmaǵan.
Jer bizdiń azamattarymyzdyń súbeli ekonomikalyq aktivine ainalady jáne bul aýyldaǵy eńbek ónimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.
Aýyl sharýashylyǵy jerlerin jekemenshikke berý bul salanyń damýyna asa qýatty serpin beredi.
Zańnyń jańa normalary agroónerkásip salasynyń, fermerlerdiń, sharýa qojalyqtar jumysshylarynyń qatysýymen talqylanǵan jáne ol aýyl múddesin qorǵaýdan týyndaǵan.
Jer sheteldikterge satylǵan emes, satylyp jatqan joq, satylmaidy da. Sheteldikter jer telimderin tek qana shekteýli merzimge jalǵa ala alady.
Sonymen birge Úkimet sheteldikterge ýaqytsha jalǵa berilýi múmkin jer telimderiniń aýqymyna shekteý qoiady.
Jerdi tiimsiz paidalaný faktisi anyqtalǵan jaǵdaida ony májbúrlep qaitaryp alýǵa deiin baratyn qatań ákimshilik sharalar qoldanylatyn bolady.
Tek Qazaqstan Respýblikasynyń azamattary men memlekettik emes zańdy tulǵalarynyń ǵana aýylsharýashylyq maqsattaǵy jerlerge jekemenshik quqyǵy bar.
Óz jerimizge ielik etý quqyǵy tek qana Qazaqstan halqyna tiesili. Bul – myzǵymaityn qaǵidat jáne bizdiń memleketimizdiń naqty ustanymy.
Baqytjan ERTAEV, Parlament Májilisiniń depýtaty:
– Jerler buryn da sheteldikterge jalǵa beriletin. Biraq onda merzimi 10 jyl bolǵan. Sońǵy ózgeris boiynsha bul merzim 25 jylǵa uzartyldy. Osy on bes jyldy qosqanymyz, jerlerdi durys qolǵa berip, agrarlyq sharýashylyq júrgizýge múmkindik jasaý. Aýyl sharýashylyǵy mamandary biledi, jerge tyńaitqysh tógý kerek. Sýlandyrý júiesin jolǵa qoiý kerek. Onyń bárine salynǵan qarjy qaitýy úshin ýaqytty qajet etedi. Áitpese, keibir jerler bar, mal da jaiýǵa kelmeidi. Ony ne isteý kerek?
Jer kodeksin durys qarap shyǵý kerek. Sonda jurt alypqashpa sózge ergenderin sezinedi. Qasietti Jer-Ana degen sózdi beker aitpaimyz. Men el perzenti retinde elime aitarym – jer satylmaidy. Satpaimyz. Oǵan qaqymyz joq! Bul – bolashaqtyń murasy. Biraq ol jerdi jainatý, jaǵdaiyn jasaý bizdiń paryzymyz.
Igor JABIaK, Qaraǵandy oblysyndaǵy sharýa qojalyǵynyń basshysy:
– Jer tura berse, turalap qalady. Oǵan kútim jasasań, jainaidy. Meniń ieligimdegi osy jerde bidai ósedi degenge eshkim senbegen. Jerdi aialap, qunaryn kóterseń, jemisin beredi. Jermen jumys isteýden artyq qasietti is joq deýge bolady. Jasaǵan kútimiń qanshalyqty kóp bolsa, beretin qaitarymy sonshalyqty mol bolady. Qazaqstanda igerilmegen, qunarly jerler jeterlik. Qor bolyp, bos jatqan jerdi kórsem, júregim syzdaidy. Jer kodeksindegi ózgerister agrarshylardyń jerge basqasha qaraýyna yqpal etedi.
Saýytbek ABDRAHMANOV, Parlament Májilisiniń depýtaty:
– Shuraily jerimizdi bos shańdatpai, kádege jaratý kerek. Jaiylym qur jatyp, qunarynan aiyrylǵansha, iesi tabylyp, ónim bergeni memleketke de, halyqqa da áldeqaida paidaly. Sondyqtan da Jer kodeksine engizilgen ózgeristerden eshqandai da astar izdeýdiń qajeti joq.
2003 jyly qabyldanǵan Jer kodeksiniń 23-babynyń 4-tarmaǵyna sáikes, tek óndiristik nysandar men turǵyn úiler turǵyzǵan jer ýchaskeleri ǵana sheteldikterdiń, azamattyǵy joq tulǵalardyń jáne sheteldik kompaniialardyń jeke menshiginde bola alady. Al aýyl sharýashylyǵy óndiristerin jáne orman ósirý isin júrgizýge arnalǵan jerler olardyń jekemenshiginde bola almaidy. Buǵan tyiym salynǵan. Munyń barlyǵy zańda qolmen qoiǵandai kórsetilgen. Naqty aitsaq, aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerler shetel azamattaryna satylmaidy.
Ókinishke qarai, bizde áli quqyqtyq qoǵam tolyq qalyptasa qoiǵan joq, jańa ǵana qurý ústindemiz. Azamattardyń barlyǵy birdei zań aktilerin qarai bermeidi. Bul ózgerister jalǵa alǵan adamdardyń jerge áldeqaida uqyptyraq qaraýyn kózdeidi.
Artýr PLATONOV, Parlament Májilisiniń depýtaty:
– Jer sheteldikterge satylmaidy. Ulttyq zańnamada ol naqty aitylǵan. Shetel azamattary, azamattyǵy joqtar jáne sheteldik kompaniialar aýyl sharýashylyǵy jerlerin onda mal ósirý, egin sharýashylyǵyn júrgizý úshin tek 25 jylǵa jalǵa ala alady.
Muny qarastyratyn zańnyń qabyldanǵanyna birneshe ai ótti. Biraq bazbireýler dál qazir osy máselege ekpin túsirip, ony saiasilandyra bastady. Eger másele saiasilana bastasa, utymdy, baisaldy oilaýdyń ornyn emotsiialar basady. Budan suraq týady: bul sonda kimge kerek bolyp otyr? Kim qandai maqsatty kózdep otyr?
Eger damyǵan elderdiń tájiribesine qarasańyz, Eýropa elderinde, AQSh, Kanadada jerdi sheteldikterge uzaq merzimge jalǵa beredi, tipti keibir eýropalyq memleketterde jerdi jekemenshikke de usynady. Qazaqstan jerdi sheteldikterge berýge tyiym salyp tastaǵan. Sondyqtan bul máselege saliqaly qarap, quqyqtyq turǵydan kelgen durys.
Atamurat ShÁMENOV, ekonomika ǵylymdarynyń doktory, professor:
– Qazaq úshin óte qasietti, qasterli dúnieniń biri ol – jer. Jer – ol bizdiń ata-babadan kele jatqan bailyǵymyz. Sondyqtan ony qorǵaý, aialap ustaý – búgingi urpaqtyń paryzy. Desek te, este ustaityn, naryq zańdylyǵyna sáikes qaperge alatyn nárseler bar.
Máselen, 2016 jyldyń 30 naýryzy kúni aýyl sharýashylyǵy jerlerin jekemenshikke berý maqsatynda 2016 jyldyń 1 shildesinen bastap, jergilikti atqarýshy organdar 1,7 mln gektar jerdi aýktsion arqyly saýdalaityny jáne onyń Prezident Nursultan Nazarbaevtyń «100 naqty qadam» Ult josparynyń III. «Indýstriialandyrý jáne ekonomikalyq ósim» baǵytyn júzege asyrý maqsatynda júzege asyp jatqandyǵy týraly Qazaqstan Respýblikasynyń Ulttyq ekonomika ministri Erbolat Dosaev resmi málimdeme jasady. Durys. Maǵan, ásirese, osy «100 naqty qadamnyń» 35-qadamy unady. Óitkeni onda bylai jazylǵan, «Aýylsharýashylyq jerlerin tiimdi paidalaný maqsatymen olardy naryqtyq ainalymǵa engizý. Jer kodeksine jáne basqa da zań aktilerine ózgerister engizý» delingen. Demek, osy 35-qadamdy betke ustai otyryp, jerdi paida ákeletin dúniege ainaldyrý degen sóz. Bylaisha aitqanda, kezinde kóptegen azamattar jerdi 49 jylǵa jalǵa alyp, ony áli paidalanbai otyr. Bir sózben aitqanda, ne egin ekpeidi, ne mal jaimaidy, ne ainalymǵa engizbeidi. Osylaisha, qanshama jer igerýsiz sarǵaiyp, qunarsyzdanyp jatyr. Osylai jalǵasa berýge tiis emes. Sondyqtan Jer kodeksine tiisti ózgerister engize otyryp, igerýsiz jatqan aimaqtardy tiimdi paidalanýdyń jolyn qarastyrǵan jón. Sonda ǵana qordalanyp qalǵan máselelerdi sheshýge bolady. Budan utpasaq, utylmaimyz. Biraq aýylsharýashylyq jerlerin rásimdeýdi jeńildetý degen máselege de baiqap qaraý kerek. Kezinde bul másele qiyn edi. Eger endi ony jeńildetetin bolsa, buryn egin egip otyrǵan jerlerge jappai úi salynyp, basqa da nysandar salynyp ketýi múmkin. Sondyqtan mundai shetin máselelerge óte saqtyqpen qaraǵan jón. Jerdi satylymǵa shyǵarmas buryn shetin máselelerdi ábden pisirip alǵan jón.
Jolan OMAROV, Almaty oblystyq jer qatynastary basqarmasynyń basshysy:
– Birde-bir sharshy metr sheteldik azamattarǵa, bolmasa Qazaqstan Respýblikasynyń azamattyǵy joq adamdarǵa berilmeidi. Zańmen de shektelgen, aýktsiondy ótkizý qaǵidasymen de, erejesimen de. Olar aýktsionǵa da qatysa almaidy. Jerge ielik etken qazaqstandyqtar ony satýǵa, almastyrýǵa jáne mura esebinde qaldyrýǵa quqyly. Biraq bul máseleniń bári memlekettiń baqylaýynda bolady.
Roman KIM, QR Parlament Májilisiniń depýtaty:
– Jerdi jalǵa berý institýty burynnan bolǵan, biz tek byltyr onyń merzimin uzarttyq. Eger jaldyq merzim buryn 10 jyl bolsa, endi 25 jyl jasadyq. Muny ne úshin istedik? Jer, bile bilsek, tiisti kútimdi talap etetin obekt. Qazir 10 jyldyń ishinde oǵan salǵanyń qaityp úlgermeidi, sondyqtan jalgerler oǵan qarjy salmaidy. Al kóp qarjyny salý degenimiz – jerdiń sapasyn jaqsartý, jańa tehnologiialardy engizý. Osy úshin jalgerlerdi tartý úshin, investorlardy aýyl sharýashylyǵyna ákelý úshin merzimdi 25 jylǵa sozdyq. Mundai jerler úlken aýmaqta berilmeidi. Árbir óńirde jergilikti atqarý organdarynyń kómegimen, ekonomika ministrliginiń jáne basqa memorgandardyń kelisimimen sheteldik kompaniialarǵa qansha gektar jerdiń jalǵa beriletindigi anyqtalady.
Aigúl SOLOVEVA, qoǵam qairatkeri:
– Elimizdiń ekonomikalyq áleýetin kóterýimiz kerek. Bizge dál qazir aýyl sharýashylyǵyn kóterý asa qajet. Bizde jarty álemdi asyraityn jer bar. Adamdar oilanyp kórip, túsinedi, olar óz jerine jaý emes qoi. Shyndyǵynda, bul – bizge qanmen, termen kelgen jer. Sondyqtan ony jai ǵana sata salýǵa eshkim jol bermeidi. Oǵan zań jol bermeidi.
Keńes OMAROV: aýyl kásipkeri, Shyǵys Qazaqstan oblysy Glýbokov aýdandyq máslihattyń depýtaty:
– Aýyl sharýashylyǵynyń paidalanýyndaǵy jerlerdi sheteldikterge satý týraly sońǵy ýaqytta aitylyp júrgen ártúrli áńgimelerdiń jónsiz ekendigi týraly Ult Kóshbasshysynyń assambleiadaǵy aitqan sózimen tolyqtai kelisemin. Ondai alypqashpa sózder eshqashan jerdi igermegen, jerdi paidalanýdy, qalai dán sebýdi, shalǵyny qalai ustaýdy bilmeitin adamdardan shyǵady dep oilaimyn. Jermen jumys isteý kerek, al onyń qaraýsyz, aram shóp basyp jatqanyn kórgende, júregiń jylaidy. Jerge sharýashylyq turǵydan qaraý kerek, sonda elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz ete alamyz.
Rústem DOSJANOV, sharýa qojalyǵynyń basshysy:
– Jer sheteldikterge satylmaidy, ol sharýashylyǵymyzdy damytý úshin bizge – sharýalar men fermerlerge satylady. Mysaly, meni alaiyqshy. Jerim bolmaǵan soń, sharýashylyǵymdy keńeite almai otyrmyn. Al eger erteń jerdi satyp alsam, mysalǵa 2 myń gektar jerdi satyp alsam, mal basyn kóbeitýge múmkindik bolar edi.
Yqylas MUQAShEV, aýyldyq kásiporynnyń direktory:
– Eger jermen jumys istei almasaq, birinshiden ony aram shóp basyp, tozady. Jer bos jatpaýy kerek, bul – qosymsha jumys. Bilesizder me, qazirgi kezde barlyǵy jumys izdep aýyldan qalaǵa kóship jatyr. Alaida aýylda da jaqsy tabys taýyp, jaqsy turýǵa bolady.
Derekkózi: aikyn.kz
