Jer sheteldikterge satylǵan emes, satylyp jatqan joq, satylmaıdy da!

Dalanews 02 mam. 2016 23:14 125

Ǵarıfolla ESİM, akademık:

– Aýylsharýashylyǵy salasyna dem berý úshin aýyl turǵyndaryna teńdessiz memlekettik qoldaý sharalary qolǵa alynýda.

Mysaly, jerdi jalǵa alǵan Qazaqstan azamattary aýylsharýashylyq maqsattaǵy jerlerdi jeńildetilgen baǵamen on jylǵa deıin bólip tóleý quqyǵymen jekemenshikke satyp ala alady.

Bizdegi menshik ıeleri men jerdi paıdalanýshylar aýyl sharýashylyǵy nysandary men oǵan qajetti ınfraqurylymdardy salý quqyǵyn paıdalana alady.

Buryn aýyl halqynyń ondaı múmkindikteri bolmaǵan.

Jer bizdiń azamattarymyzdyń súbeli ekonomıkalyq aktıvine aınalady jáne bul aýyldaǵy eńbek ónimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.

Aýyl sharýashylyǵy jerlerin jekemenshikke berý bul salanyń damýyna asa qýatty serpin beredi.

Zańnyń jańa normalary agroónerkásip salasynyń, fermerlerdiń, sharýa qojalyqtar jumysshylarynyń qatysýymen talqylanǵan jáne ol aýyl múddesin qorǵaýdan týyndaǵan.

Jer sheteldikterge satylǵan emes, satylyp jatqan joq, satylmaıdy da. Sheteldikter jer telimderin tek qana shekteýli merzimge jalǵa ala alady.

Sonymen birge Úkimet sheteldikterge ýaqytsha jalǵa berilýi múmkin jer telimderiniń aýqymyna shekteý qoıady.

Jerdi tıimsiz paıdalaný faktisi anyqtalǵan jaǵdaıda ony májbúrlep qaıtaryp alýǵa deıin baratyn qatań ákimshilik sharalar qoldanylatyn bolady.

Tek Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary men memlekettik emes zańdy tulǵalarynyń ǵana aýyl­sharýashylyq maqsattaǵy jerlerge jekemenshik quqyǵy bar.

Óz jerimizge ıelik etý quqyǵy tek qana Qazaqstan halqyna tıesili. Bul – myzǵymaıtyn qaǵıdat jáne bizdiń memleketimizdiń naqty ustanymy.

 

Baqytjan ERTAEV,  Parlament Májilisiniń depýtaty:

– Jerler buryn da sheteldikterge jalǵa beriletin. Biraq onda merzimi 10 jyl bolǵan. Sońǵy ózgeris boıynsha bul merzim 25 jylǵa uzartyldy. Osy on bes jyldy qosqanymyz, jerlerdi durys qolǵa berip, agrarlyq sharýashylyq júrgizýge múmkindik jasaý. Aýyl sharýashylyǵy mamandary biledi, jerge tyńaıtqysh tógý kerek. Sýlandyrý júıesin jolǵa qoıý kerek. Onyń bárine salynǵan qarjy qaıtýy úshin ýaqytty qajet etedi. Áıtpese, keıbir jerler bar, mal da jaıýǵa kelmeıdi. Ony ne isteý kerek?

Jer kodeksin durys qarap shyǵý kerek. Sonda jurt alypqashpa sózge ergenderin sezinedi. Qasıetti Jer-Ana degen sózdi beker aıtpaımyz. Men el perzenti retinde elime aıtarym – jer satylmaıdy. Satpaımyz. Oǵan qaqymyz joq! Bul – bolashaqtyń murasy. Biraq ol jerdi jaınatý, jaǵdaıyn jasaý bizdiń paryzymyz.

 

Igor JABÁK,  Qaraǵandy oblysyndaǵy sharýa qojalyǵynyń basshysy:

– Jer tura berse, turalap qalady. Oǵan kútim jasasań, jaınaıdy. Meniń ıeligimdegi osy jerde bıdaı ósedi degenge eshkim sen­begen. Jerdi aıalap, qunaryn kóterseń, jemisin beredi. Jermen jumys isteýden artyq qasıetti is joq deýge bolady. Jasaǵan kútimiń qanshalyqty kóp bolsa, beretin qaıtarymy sonshalyqty mol bolady. Qazaqstanda ıgerilmegen, qunarly jerler jeterlik. Qor bolyp, bos jatqan jerdi kórsem, júregim syzdaıdy. Jer kodeksindegi ózgerister agrarshylardyń jerge basqasha qaraýyna yqpal etedi.

 

Saýytbek ABDRAHMANOV, Parlament Májilisiniń depýtaty:

– Shuraıly jerimizdi bos shańdatpaı, kádege jaratý kerek. Jaıylym qur jatyp, qunarynan aıyrylǵansha, ıesi tabylyp, ónim bergeni memleketke de, halyqqa da áldeqaıda paıdaly. Sondyqtan da Jer kodeksine engizilgen ózgeristerden eshqandaı da astar izdeýdiń qajeti joq.

2003 jyly qabyldanǵan Jer kodeksiniń 23-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes, tek óndiristik nysandar men turǵyn úıler turǵyzǵan jer ýchaskeleri ǵana sheteldikterdiń, azamattyǵy joq tulǵalardyń jáne sheteldik kompanıalardyń jeke menshiginde bola alady. Al aýyl sharýashylyǵy óndiristerin jáne orman ósirý isin júrgizýge arnalǵan jerler olardyń jekemenshiginde bola almaıdy. Buǵan tyıym salynǵan. Munyń barlyǵy zańda qolmen qoıǵandaı kórsetilgen. Naqty aıtsaq, aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerler shetel azamattaryna satylmaıdy.

Ókinishke qaraı, bizde áli quqyqtyq qoǵam tolyq qalyptasa qoıǵan joq, jańa ǵana qurý ústindemiz. Azamattardyń barlyǵy birdeı zań aktilerin qaraı bermeıdi. Bul ózgerister jalǵa alǵan adamdardyń jerge áldeqaıda uqyptyraq qaraýyn kózdeıdi.

 

Artýr PLATONOV, Parlament Májilisiniń depýtaty:

– Jer sheteldikterge satylmaıdy. Ulttyq zańnamada ol naqty aıtylǵan. Shetel azamattary, azamattyǵy joqtar jáne sheteldik kompanıalar aýyl sharýashylyǵy jerlerin onda mal ósirý, egin sharýashylyǵyn júrgizý úshin tek 25 jylǵa jalǵa ala alady.

Muny qarastyratyn zańnyń qabyldanǵanyna birneshe aı ótti. Biraq bazbireýler dál qazir osy máselege ekpin túsirip, ony saıasılandyra bastady. Eger másele saıasılana bastasa, utymdy, baısaldy oılaýdyń ornyn emosıalar basady. Budan suraq týady: bul sonda kimge kerek bolyp otyr? Kim qandaı maqsatty kózdep otyr?

Eger damyǵan elderdiń tájirıbesine qarasańyz, Eýropa elderinde, AQSH, Ka­nadada jerdi sheteldikterge uzaq merzimge jalǵa beredi, tipti keıbir eýropalyq memleketterde jerdi jekemenshikke de usynady. Qazaqstan jerdi sheteldikterge berýge tyıym salyp tastaǵan. Sondyqtan bul máselege salıqaly qarap, quqyqtyq turǵydan kelgen durys.

 

Atamurat SHÁMENOV, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, profesor:

– Qazaq úshin óte qasıetti, qasterli dúnıeniń biri ol – jer. Jer – ol bizdiń ata-babadan kele jatqan baılyǵymyz. Sondyqtan ony qorǵaý, aıalap ustaý – búgingi urpaqtyń paryzy. Desek te, este ustaıtyn, naryq zańdylyǵyna sáıkes qaperge alatyn nárseler bar.

Máselen, 2016 jyldyń 30 naýryzy kúni aýyl sharýashylyǵy jerlerin jeke­menshikke berý maqsatynda 2016 jyldyń 1 shildesinen bastap, jergilikti atqarýshy organdar 1,7 mln gektar jerdi aýksıon arqyly saýdalaıtyny jáne onyń Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń «100 naqty qadam» Ult josparynyń İİİ. «Indýstrıalandyrý jáne ekonomıkalyq ósim» baǵytyn júzege asyrý maqsatynda júzege asyp jatqandyǵy týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaev resmı málimdeme jasady. Durys. Maǵan, ásirese, osy «100 naqty qadamnyń» 35-qadamy unady. Óıtkeni onda bylaı jazylǵan, «Aýylsharýashylyq jerlerin tıimdi paıdalaný maqsatymen olardy naryqtyq aınalymǵa engizý. Jer kodeksine jáne basqa da zań aktilerine ózgerister engizý» delingen. Demek, osy 35-qadamdy betke ustaı otyryp, jerdi paıda ákeletin dúnıege aınaldyrý degen sóz. Bylaısha aıtqanda, kezinde kóptegen azamattar jerdi 49 jylǵa jalǵa alyp, ony áli paıdalanbaı otyr. Bir sózben aıtqanda, ne egin ekpeıdi, ne mal jaımaıdy, ne aınalymǵa engizbeıdi. Osylaısha, qanshama jer ıgerýsiz sarǵaıyp, qunarsyzdanyp jatyr. Osylaı jalǵasa berýge tıis emes. Sondyqtan Jer kodeksine tıisti ózgerister engize otyryp, ıgerýsiz jatqan aımaqtardy tıimdi paıdalanýdyń jolyn qarastyrǵan jón. Sonda ǵana qordalanyp qalǵan máselelerdi sheshýge bolady. Budan utpasaq, utylmaımyz. Biraq aýylsharýashylyq jerlerin rásimdeýdi jeńildetý degen máselege de baıqap qaraý kerek. Kezinde bul másele qıyn edi. Eger endi ony jeńildetetin bolsa, buryn egin egip otyrǵan jerlerge jappaı úı salynyp, basqa da nysandar salynyp ketýi múmkin. Sondyqtan mundaı shetin máselelerge óte saqtyqpen qaraǵan jón. Jerdi satylymǵa shyǵarmas buryn shetin máselelerdi ábden pisirip alǵan jón.

 

Jolan OMAROV, Almaty oblystyq jer qatynastary basqarmasynyń basshysy:

– Birde-bir sharshy metr sheteldik azamattarǵa, bolmasa Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy joq adamdarǵa berilmeıdi. Zańmen de shektelgen, aýksıondy ótkizý qaǵıdasymen de, erejesimen de. Olar aýksıonǵa da qatysa almaıdy. Jerge ıelik etken qazaqstandyqtar ony satýǵa, almastyrýǵa jáne mura esebinde qaldyrýǵa quqyly. Biraq bul máseleniń bári memlekettiń baqylaýynda bolady.

 

Roman KIM, QR Parlament Májilisiniń depýtaty:

– Jerdi jalǵa berý ınstıtýty burynnan bolǵan, biz tek byltyr onyń merzimin uzarttyq. Eger jaldyq merzim buryn 10 jyl bolsa, endi 25 jyl jasadyq. Muny ne úshin istedik? Jer, bile bilsek, tıisti kútimdi talap etetin obekt. Qazir 10 jyldyń ishinde oǵan salǵanyń qaıtyp úlgermeıdi, sondyqtan jalgerler oǵan qarjy salmaıdy. Al kóp qarjyny salý degenimiz – jerdiń sapasyn jaqsartý, jańa tehnologıalardy engizý. Osy úshin jalgerlerdi tartý úshin, ınvestorlardy aýyl sharýashylyǵyna ákelý úshin merzimdi 25 jylǵa sozdyq. Mundaı jerler úlken aýmaqta berilmeıdi. Árbir óńirde jergilikti atqarý organdarynyń kómegimen, eko­nomıka mınıstrliginiń jáne basqa memor­gandardyń kelisimimen sheteldik kompanıalarǵa qansha gektar jerdiń jalǵa beriletindigi anyqtalady.

 

Aıgúl SOLOVEVA, qoǵam qaıratkeri:

– Elimizdiń ekonomıkalyq áleýetin kóterýimiz kerek. Bizge dál qazir aýyl sharýashylyǵyn kóterý asa qajet. Bizde jarty álemdi asyraıtyn jer bar. Adamdar oılanyp kórip, túsinedi, olar óz jerine jaý emes qoı. Shyn­dyǵynda, bul – bizge qanmen, termen kelgen jer. Sondyqtan ony jaı ǵana sata salýǵa eshkim jol bermeıdi. Oǵan zań jol bermeıdi.

 

Keńes OMAROV: aýyl kásipkeri, Shyǵys Qazaqstan oblysy Glýbokov aýdandyq máslıhattyń depýtaty:

– Aýyl sharýashylyǵynyń paıda­lanýyndaǵy jerlerdi sheteldikterge satý týraly sońǵy ýaqytta aıtylyp júrgen ártúrli áńgimelerdiń jónsiz ekendigi týraly Ult Kóshbasshysynyń assambleıadaǵy aıtqan sózimen tolyqtaı kelisemin. Ondaı alyp­qashpa sózder eshqashan jerdi ıgermegen, jerdi paıdalanýdy, qalaı dán sebýdi, shalǵyny qalaı ustaýdy bilmeıtin adamdardan shyǵady dep oılaımyn. Jermen jumys isteý kerek, al onyń qaraýsyz, aram shóp basyp jatqanyn kórgende, júregiń jylaıdy. Jerge sharýashylyq turǵydan qaraý kerek, sonda elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz ete alamyz.

 

Rústem DOSJANOV, sharýa qojalyǵynyń basshysy:

– Jer sheteldikterge satylmaıdy, ol sharýashylyǵymyzdy damytý úshin bizge – sharýalar men fermerlerge satylady. Mysaly, meni alaıyqshy. Jerim bolmaǵan soń, sharýashylyǵymdy keńeıte almaı otyrmyn. Al eger erteń jerdi satyp alsam, my­salǵa 2 myń gektar jerdi satyp alsam, mal basyn kóbeıtýge múmkindik bolar edi.

 

Yqylas MUQASHEV, aýyldyq kásiporynnyń dırektory:

– Eger jermen jumys isteı almasaq, birinshiden ony aram shóp basyp, tozady. Jer bos jatpaýy kerek, bul – qosymsha jumys. Bilesizder me, qazirgi kezde barlyǵy jumys izdep aýyldan qalaǵa kóship jatyr. Alaıda aýylda da jaqsy tabys taýyp, jaqsy turýǵa bolady.

 

Derekkózi: aikyn.kz

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar