Almaty qalasynyń Qoǵamdyq damý basqarmasynyń qoldaýymen «Qaisar Júrek» qoǵamdyq qory júzege asyrǵan «Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy» jobasy ulttyq rýhty nyǵaitý men jastar arasynda patriotizmdi qalyptastyrý jolynda mańyzdy qadam boldy. Bul joba 1986 jylǵy jeltoqsan oqiǵalarynyń mańyzyn qaita paiymdaýǵa, sol kúnderdiń qurbandary men qaharmandaryn eske alýǵa, sonymen birge jańa urpaqty Otandy súiýge jáne el tarihyna qurmetpen qaraýǵa shabyttandyrdy.
Jeltoqsan oqiǵalarynyń Qazaqstan tarihyndaǵy róli
1986 jylǵy jeltoqsan oqiǵalary Qazaqstan tarihyndaǵy betburysty kezeńderdiń biri bolyp tabylady. Bul oqiǵalar Táýelsizdikke alǵashqy qadamdardy kórsetip, qazaq halqynyń óz quqyqtary men ulttyq qadir-qasietin qorǵaýǵa daiyn ekenin dáleldedi.
«Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy” jobasy osy tarihi kezeńdi este saqtaýdyń mańyzdylyǵyn erekshe atap ótti. Joba aiasynda uiymdastyrylǵan bilim berý dáristeri men pikirtalastar jastarǵa sol kúnderdiń mańyzdylyǵyn jáne olardyń el táýelsizdigin qalyptastyrýdaǵy yqpalyn tereńirek túsinýge kómektesti.
Joba aiasynda birneshe is-sharalar uiymdastyryldy. Olardyń maqsaty – jeltoqsan oqiǵalarynyń qatysýshylaryn eske alý ǵana emes, sonymen birge jańa býyndy el ómirine belsendi qatysýǵa yntalandyrý.
Bilim berý dáristeri men kezdesýler
Almaty kolledjderinde «Jeltoqsan – Táýelsizdiktiń bastaýy» jáne «Erlik pen tózimdilik: Jeltoqsan sabaqtary» taqyrybynda dárister ótkizildi. Jastar oqiǵalardyń qaharmandary, olardyń erlikteri jáne olardyń qazirgi Qazaqstan úshin mańyzy týraly bildi. Bul is-sharalar jas urpaqqa patriotizm el tarihyna qurmetpen qaraýdan bastalatynyn túsinýge múmkindik berdi.
Mádeni jáne patriottyq aktsiialar
• «Jeltoqsan – 86» saiabaǵynda stýdentter men oqiǵa ardagerleriniń qatysýymen senbilikter ótti. Birlesken jumys urpaqtar arasyndaǵy bailanysty nyǵaityp, birliktiń mańyzyn kórsetti.
• Ulttyq sporttyq týrnirler dástúrlerdiń patriottyq tárbiede qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetti.
Qaiyrymdylyq bastamalar
Jobanyń mańyzdy bóligi áleýmettik áljýaz toptarǵa kómek kórsetý boldy. Jeltoqsan oqiǵalarynyń ardagerlerine azyq-túlik sertifikattary, al kópbalaly otbasylar men balalar úilerine qajetti kómek kórsetildi. Bul sharalar patriotizm – tek ótkenge qurmet qana emes, búgingi kúnge qamqorlyq ekenin eske saldy.
Motivatsiialyq kezdesýler men kontsertter
Táýelsizdik kúnine orai ótkizilgen is-sharalar qatysýshylardy el jetistikterin atap ótip, onyń damýynyń keleshegi týraly pikir almasýǵa shaqyrdy.
Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy” jobasy ótkendi eske alý – bul qurmet kórsetý ǵana emes, bolashaq urpaqty tárbieleýdiń mańyzdy quraly ekenin dáleldedi. 500-den astam qatysýshy patriotizmniń eldiń damýyna qosqan jeke úles ekenin tereńirek túsindi.
Bul joba jastar men ardagerler arasynda dialog alańyna ainalyp, urpaqtar sabaqtastyǵyn nyǵaitty jáne táýelsizdik – bul tarihi oqiǵalardyń nátijesi ǵana emes, árbir azamattyń kúndelikti eńbegi ekenin túsinýge kómektesti.
Búginde, 40 jylǵa jýyq ýaqyt ótse de, jeltoqsan oqiǵalary erkindik pen táýelsizdik úshin kúrestiń simvoly bolyp qala beredi. «Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy» sekildi jobalar bizge patriotizm – tek sóz emes, sanaly is-áreket pen eldiń bolashaǵyna jaýapkershilik ekenin eske salady.
