Almaty qalasynyń Qoǵamdyq damý basqarmasynyń qoldaýymen «Qaısar Júrek» qoǵamdyq qory júzege asyrǵan «Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy» jobasy ulttyq rýhty nyǵaıtý men jastar arasynda patrıotızmdi qalyptastyrý jolynda mańyzdy qadam boldy. Bul joba 1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵalarynyń mańyzyn qaıta paıymdaýǵa, sol kúnderdiń qurbandary men qaharmandaryn eske alýǵa, sonymen birge jańa urpaqty Otandy súıýge jáne el tarıhyna qurmetpen qaraýǵa shabyttandyrdy.
Jeltoqsan oqıǵalarynyń Qazaqstan tarıhyndaǵy róli
1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵalary Qazaqstan tarıhyndaǵy betburysty kezeńderdiń biri bolyp tabylady. Bul oqıǵalar Táýelsizdikke alǵashqy qadamdardy kórsetip, qazaq halqynyń óz quqyqtary men ulttyq qadir-qasıetin qorǵaýǵa daıyn ekenin dáleldedi.
«Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy” jobasy osy tarıhı kezeńdi este saqtaýdyń mańyzdylyǵyn erekshe atap ótti. Joba aıasynda uıymdastyrylǵan bilim berý dáristeri men pikirtalastar jastarǵa sol kúnderdiń mańyzdylyǵyn jáne olardyń el táýelsizdigin qalyptastyrýdaǵy yqpalyn tereńirek túsinýge kómektesti.
Joba aıasynda birneshe is-sharalar uıymdastyryldy. Olardyń maqsaty – jeltoqsan oqıǵalarynyń qatysýshylaryn eske alý ǵana emes, sonymen birge jańa býyndy el ómirine belsendi qatysýǵa yntalandyrý.
Bilim berý dáristeri men kezdesýler
Almaty kolejderinde «Jeltoqsan – Táýelsizdiktiń bastaýy» jáne «Erlik pen tózimdilik: Jeltoqsan sabaqtary» taqyrybynda dárister ótkizildi. Jastar oqıǵalardyń qaharmandary, olardyń erlikteri jáne olardyń qazirgi Qazaqstan úshin mańyzy týraly bildi. Bul is-sharalar jas urpaqqa patrıotızm el tarıhyna qurmetpen qaraýdan bastalatynyn túsinýge múmkindik berdi.
Mádenı jáne patrıottyq aksıalar
• «Jeltoqsan – 86» saıabaǵynda stýdentter men oqıǵa ardagerleriniń qatysýymen senbilikter ótti. Birlesken jumys urpaqtar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtyp, birliktiń mańyzyn kórsetti.
• Ulttyq sporttyq týrnırler dástúrlerdiń patrıottyq tárbıede qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetti.
Qaıyrymdylyq bastamalar
Jobanyń mańyzdy bóligi áleýmettik áljýaz toptarǵa kómek kórsetý boldy. Jeltoqsan oqıǵalarynyń ardagerlerine azyq-túlik sertıfıkattary, al kópbalaly otbasylar men balalar úılerine qajetti kómek kórsetildi. Bul sharalar patrıotızm – tek ótkenge qurmet qana emes, búgingi kúnge qamqorlyq ekenin eske saldy.
Motıvasıalyq kezdesýler men konsertter
Táýelsizdik kúnine oraı ótkizilgen is-sharalar qatysýshylardy el jetistikterin atap ótip, onyń damýynyń keleshegi týraly pikir almasýǵa shaqyrdy.
Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy” jobasy ótkendi eske alý – bul qurmet kórsetý ǵana emes, bolashaq urpaqty tárbıeleýdiń mańyzdy quraly ekenin dáleldedi. 500-den astam qatysýshy patrıotızmniń eldiń damýyna qosqan jeke úles ekenin tereńirek túsindi.
Bul joba jastar men ardagerler arasynda dıalog alańyna aınalyp, urpaqtar sabaqtastyǵyn nyǵaıtty jáne táýelsizdik – bul tarıhı oqıǵalardyń nátıjesi ǵana emes, árbir azamattyń kúndelikti eńbegi ekenin túsinýge kómektesti.
Búginde, 40 jylǵa jýyq ýaqyt ótse de, jeltoqsan oqıǵalary erkindik pen táýelsizdik úshin kúrestiń sımvoly bolyp qala beredi. «Jeltoqsan – Táýelsizdik tuǵyrymy» sekildi jobalar bizge patrıotızm – tek sóz emes, sanaly is-áreket pen eldiń bolashaǵyna jaýapkershilik ekenin eske salady.
