Naryqtyq qoǵamda ómir súrgen árbir adam qolyndaǵy aqshasyn tiimdi jaratyp, bir teńgesin eki teńge jasaýǵa beiimdelýi qajet. Bul – naryqtyq qoǵamnyń basty talaby. Sondyqtan qazirgi qazaq jastary kásipkerlik salanyń búge-shigesin mektep jasynan bastap kókeiine toqysa, artyqtyq etpeidi. Bizder kóp úlgi tutatyn Batys elderinde «otbasylyq biznes» degen uǵym bar. Osy «otbasylyq biznes» qazir damyǵan elderdiń arqa súier tiregine ainalyp otyr. Bolashaqta bizderde sońymyzdan ergen urpaǵymyzǵa miras qylyp qaldyratyn kásipti meńgerý kerek. Sol sebepti Dalanews.kz aqparat agenttiginiń dóńgelek ústeline elimizdegi jastardy kásipkerlikke baýlý máselesin arqaý etip otyrmyz. Osy taqyrypta kásiptik bilim jáne biznes salasynda tabysty eńbek etip júrgen mamandardyń oi-pikirin toptastyryp, saitymyzdyń oqyrmandaryna usynýdy jón sanadyq. Osy taqyryptaǵy oiyn ortaǵa salýǵa bilikti ekonomist Timýr Nazhanov, Qyzdar pedagogikalyq ýniversitetiniń ekonomika pániniń oqytýshysy Raihan Bekaidarova jáne kásipker Nurjan Qaliev yqylas tanytty. Endi tájiribeli mamandardyń oi-pikirine qulaq assaq.
Dalanews.kz aqparat agenttigi:
– Qazir jastardy kásipkerlikke baýlýdyń máni zor ekenin bárimiz túsinemiz. Sizderdiń oilaryńyzsha, elimizde jastarǵa arnalǵan Kásipkerlik álippesi qalyptasty ma? Jalpy, jastarǵa shaǵyn jáne orta biznestiń qyry men syryn úiretý úshin ne isteýimiz kerek?
Raihan BEKAIDAROVA, oqytýshy:
Qazirgi tańda jastardy bylai qoiyp, jalpy halyq arasynda kásipkerlikti nasihattaý isi kemshin túsip jatqany jasyryn emes. Sol sebepti Qazaqstanda kásipkerlik álippesi qalyptasty dep aita almaimyn.
Menińshe, jastar kásipkerliktiń qyry men syryn úirenýge basa mán berýi tiis. Sońǵy ýaqytta osy másele jaiynda kóp oilanyp júrgen jaiym bar. Osydan birshama ýaqyt buryn «Damý» kásipkerlikti damytý qorynyń uiymdastyrǵan onlain-seminaryna qatysyp, kókeide júrgen suraǵyma jaýap alýǵa tyrystym.
Biraq seminar barysynda «Damý» qorynyń mamandary shaǵyn jáne orta biznestiń qazanynda qainap júrgen, kánigi kásipkerlerdiń arasynda seminar ótkizedi eken. Munyń jastar úshin tiimsiz ekenin túsindim. Qazir elimizdegi kásipkerlik salany damytý isiniń negizgi baǵyttary «Damý» qoryna júktelip otyr. Sondyqtan qor qyzmetkerleri kásipkerlik álippesin qalyptastyrýǵa belsene atsalysyp, jalpy halyqqa arnap qazaq tilinde oqýlyq daiyndaýy kerek. Buǵan «Damý» qorynyń tolyq múmkinshiligi bar.
Oqýlyq jazý isine shaǵyn jáne orta biznestiń túrli salalarynda jumys istep júrgen kásipkerler men zańgerlerdi jáne joǵary oqý oryndarynda kásipkerlik boiynsha tálim berip júrgen mamandardy tartqan jón dep esepteimin.
Timýr NAZHANOV, ekonomist-sarapshy:
Raihan hanym mundai oqýlyq jazý isin «Damý» qoryna tapsyrý kerek» dep óziniń oiyn aitty. Qazirgi tańda elimizdegi biznes qaýymdastyqtar shaǵyn jáne orta biznestiń múddesin qorǵaý jaiynda sóz qozǵaǵanda «Damý» qorynyń mamandarymen túrli pikir qaishylyǵyna baratyny belgili. Sondyqtan qazir «Damý» qorynyń basynda otyrǵan sheneýnikter jastarǵa kásipkerlik qatynastardy úiretetin oqýlyq jazyp beredi degenge óz basym senbeimin.
Osy rette bizder myna bir jaitty túsinip alýymyz kerek siiaqty. Eger bizder orta mekteptiń joǵary synybynda tálim alyp júrgen jastar úshin Kásipkerlik álippesin qalyptastyrýdy shyndap qolǵa alsaq, onda tek shaǵyn kásipkerlikke qatysty sóz qozǵaýymyz kerek. Oqýlyq shaǵyn kásipkerlikti ashýda qandai qujattar jasaý qajet, oǵan salynatyn salyqtardyń kólemi qandai jáne nesieni qalai alýǵa bolady degen suraqtarǵa jaýap berýi tiis.
Taǵy da memleket biznespen ainalysýǵa talpynǵan azamattarǵa qandai qoldaý kórsetetini jaiynda tolyq málimet berýdiń mańyzy zor dep oilaimyn.
Nurjan QALIEV, kásipker:
Óz basym olardyń bul áreketi úlken kásipkerliktiń basy dep esepteimin. Mundai talapty jastarǵa memleket qoldaý kórsetýi kerek. Olar aldaryna salyp aidap júrgen on qoiy 200-ge jetkende túrli qiynshylyqtarmen betpe-bet keletini jasyryn emes. 200 qoiǵa jepshóp daiyndaý, qoidyń etin tiimdi baǵaǵa ótkizý úlken másele.
Mal bolǵan soń olar túrli aýrýlarǵa ushyraityny belgili. Osynyń bárin aldyn alyp, kásipti mándi etý úshin bilim kerek. Iaǵni myńǵyrtyp mal aidaǵyń kelse, mindetti túrde mal dárigeri mamandyǵyn meńgerýiń kerek. Al jermen ainalysqan adam agronomdyq mamandyqty igergeni jón.
Búginde oqýdan qalyp mal ósirip, jer tyrmalap tabys taýyp júrgen jastar mal dárigeri, agronom mamandyǵyn meńgerýi úshin bárin tastap, iri qalalarǵa oqý oqýǵa ketip qalmaityny belgili. Tórt-bes jyl boiy oqysań, kásibińdi tastaýǵa týra keledi. Mundai kezde qaitpek kerek?
Menińshe, bul suraq úlken másele bolyp turǵandai. Biraq syrttai bilim alǵandardyń jaiy belgili. Aýzyń qaisy deseń, murnyn kórsetedi. Kásibin ary qarai damytý úshin bilimin jetildirýdi maqsat tutqan jastar úshin syrttai oqý tyǵyryqtan shyǵar jol emes. Pandemiia kezinde onlain oqýdyń dáýreni júrdi. Menińshe, aýylda sharýashylyqpen ainalysyp júrgen jastar úshin onlain-oqýlar uiymdastyrýdyń mańyzy zor dep esepteimin.
Áńgime arasynda Timýr myrza kásipkerlik álippesin qalyptastyrýda salyq pen kásipkerlik zańdaryna qatysty máseleler mindetti túrde enýi kerek dep aitty. Bul óte oryndy usynys. Menińshe, Kásipkerlik álippesinde aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa qatysty jaittardy qamtyǵan jón. Qazirgi tańda elimizdegi barlyq aýdandarda aýyl sharýashylyǵy bólimderi jumys isteidi. Mal ósirip, egin egip, aýyldyń ál-aýqatyn kóterýge atsalysyp júrgen jastarǵa aýyl sharýashylyǵy bólimderindegi mamandardy jaýapty qylý kerek.
Dalanews.kz aqparat agenttigi:
– Qazirgi tańda ekinshi deńgeili bankterdiń jarnamasyna eligip, nesie alyp, tólei almai júrgen jastar kóp. Jastardyń qarjylyq saýattylyǵyn kóterýdiń mańyzy qanshalyqty?
Timýr NAZHANOV, ekonomist-sarapshy:
– Bul óte shetin másele. Qazirgi kóptegen jastar paiyzdyq ústemesi joǵary nesielerge urynyp, shaqshadai basy sharadai bolyp júrgeni jasyryn emes. Jastardy bylai qoiyp, eresekterdiń nesie alyp, toi jasaǵanyn kórgende jastarǵa bálen-túgen dep aqyl aitýǵa aýzyń barmaidy. Qaita pandemiia kezinde toi-tomalaqqa tosqaýyl qoiylyp, toi degen birazǵa deiin toqtap turdy.
Jastar ekinshi deńgeili bankterdiń nesiesine ábden eskirgen kólikti satyp alyp, vokzal men kafelerdi torýyldap, taksishilikti kásip etedi. Qarapaiym ekonomikalyq bilimi bolmaǵan soń, jastar osyndai keleńsiz jaittarǵa jii urynady.
Bizder jastarǵa mektep jasynan bastap kommertsiialyq bankterden nesieni qalai alýǵa bolatynyn, olardyń sharttaryn jete túsindirýimiz kerek. Paiyzdyq ústemesi joǵary nesie alǵan jastar qazir kúndiz-túni jumys istep, bar tapqan-taianǵanyn bankterge aparyp berip jatyr. Osynyń kesirinen paidaly ispen ainalysa almai, ne bolmasa otbasyn qura almai júrgeni jasyryn emes.
Nurjan QALIEV, kásipker:
– Jastardyń qarjylyq saýattylyǵyn jetildirýdiń mańyzy zor. Qazirgi tańda maqsatsyz nesie alyp, kommertsiialyq bankterdi baiytyp jatqan adamdar júz myńdap sanalady.
Menińshe, mektep qabyrǵasynan bastap, jastarǵa nesie jaiyndaǵy uǵym-túsinikti sanalaryna sińirgen jón. Bul rette sait oqyrmandary nesie degen múlde qajetsiz dúnie eken dep oilap qalmasyn. Bul jerde áńgime jastardyń nesieniń tiimdiligi men paiyzdyq ústemesin durys esepteýge qatysty bolyp tur.
Kásipkerlikpen ainalysqan jas órender nesie alý máselesinen bólek shaǵyn jáne orta biznesti damytý úshin memlekettiń bólip jatqan qarjylai qoldaýlary men salyqtyq jeńildikterdi paidalaný jaǵyn da jetik bilýi shart.
Aitalyq, búginde aýyldy jerde salyqtyq jeńildikter men sýbsidiialar usynyp otyrǵany belgili. Sharýashylyǵyn óristetýge den qoiǵan kez kelgen jas osy jeńildikti paidalanýy shart.
