Naryqtyq qoǵamda ómir súrgen árbir adam qolyndaǵy aqshasyn tıimdi jaratyp, bir teńgesin eki teńge jasaýǵa beıimdelýi qajet. Bul – naryqtyq qoǵamnyń basty talaby. Sondyqtan qazirgi qazaq jastary kásipkerlik salanyń búge-shigesin mektep jasynan bastap kókeıine toqysa, artyqtyq etpeıdi. Bizder kóp úlgi tutatyn Batys elderinde «otbasylyq bıznes» degen uǵym bar. Osy «otbasylyq bıznes» qazir damyǵan elderdiń arqa súıer tiregine aınalyp otyr. Bolashaqta bizderde sońymyzdan ergen urpaǵymyzǵa mıras qylyp qaldyratyn kásipti meńgerý kerek. Sol sebepti Dalanews.kz aqparat agenttiginiń dóńgelek ústeline elimizdegi jastardy kásipkerlikke baýlý máselesin arqaý etip otyrmyz. Osy taqyrypta kásiptik bilim jáne bıznes salasynda tabysty eńbek etip júrgen mamandardyń oı-pikirin toptastyryp, saıtymyzdyń oqyrmandaryna usynýdy jón sanadyq. Osy taqyryptaǵy oıyn ortaǵa salýǵa bilikti ekonomıs Tımýr Nazhanov, Qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń ekonomıka pániniń oqytýshysy Raıhan Bekaıdarova jáne kásipker Nurjan Qalıev yqylas tanytty. Endi tájirıbeli mamandardyń oı-pikirine qulaq assaq.
Dalanews.kz aqparat agenttigi:
– Qazir jastardy kásipkerlikke baýlýdyń máni zor ekenin bárimiz túsinemiz. Sizderdiń oılaryńyzsha, elimizde jastarǵa arnalǵan Kásipkerlik álippesi qalyptasty ma? Jalpy, jastarǵa shaǵyn jáne orta bıznestiń qyry men syryn úıretý úshin ne isteýimiz kerek?
Raıhan BEKAIDAROVA, oqytýshy:
– Keńes zamanynda mekteptiń joǵary synyp oqýshylary «Qoǵamtaný» degen pándi oqıtyn. Sol pán jastardyń qoǵamdyq ómirge beıimdelýine kóp septigin tıgizýshi edi. Qazirgi qoǵam naryqtyq ekonomıkanyń qundylyqtaryn tý etip kóterip otyrǵany belgili. Sondyqtan jastardyń boıyna bıznestiń qyry men syryn jastaıynan sińirýdiń mańyzy zor dep esepteımin. Sanaly ǵumyry keńes zamanynda ótken meniń qatarlastarym «bizdiń qolymyzdan bıznes kelmeıdi» dep kásipkerlikpen aınalysýǵa qulyqsyzdyq tanytady.
Qazirgi tańda jastardy bylaı qoıyp, jalpy halyq arasynda kásipkerlikti nasıhattaý isi kemshin túsip jatqany jasyryn emes. Sol sebepti Qazaqstanda kásipkerlik álippesi qalyptasty dep aıta almaımyn.
Menińshe, jastar kásipkerliktiń qyry men syryn úırenýge basa mán berýi tıis. Sońǵy ýaqytta osy másele jaıynda kóp oılanyp júrgen jaıym bar. Osydan birshama ýaqyt buryn «Damý» kásipkerlikti damytý qorynyń uıymdastyrǵan onlaın-semınaryna qatysyp, kókeıde júrgen suraǵyma jaýap alýǵa tyrystym.
Biraq semınar barysynda «Damý» qorynyń mamandary shaǵyn jáne orta bıznestiń qazanynda qaınap júrgen, kánigi kásipkerlerdiń arasynda semınar ótkizedi eken. Munyń jastar úshin tıimsiz ekenin túsindim. Qazir elimizdegi kásipkerlik salany damytý isiniń negizgi baǵyttary «Damý» qoryna júktelip otyr. Sondyqtan qor qyzmetkerleri kásipkerlik álippesin qalyptastyrýǵa belsene atsalysyp, jalpy halyqqa arnap qazaq tilinde oqýlyq daıyndaýy kerek. Buǵan «Damý» qorynyń tolyq múmkinshiligi bar.
Oqýlyq jazý isine shaǵyn jáne orta bıznestiń túrli salalarynda jumys istep júrgen kásipkerler men zańgerlerdi jáne joǵary oqý oryndarynda kásipkerlik boıynsha tálim berip júrgen mamandardy tartqan jón dep esepteımin.
Tımýr NAZHANOV, ekonomıs-sarapshy:
– Jastarǵa shaǵyn jáne orta bıznestiń zańdylyqtary men jolyn úıretý sóz joq ózekti másele. Aldaǵy ýaqytta kásipkerliktiń negizin úıretetin oqýlyq jazý isi qolǵa alynyp jatsa, oǵan bárimiz atsalysýǵa daıynbyz. Bizder ómirden kórip, kóńilge túıgen jaıttardy jastarmen bólisýdiń mańyzy zor.
Raıhan hanym mundaı oqýlyq jazý isin «Damý» qoryna tapsyrý kerek» dep óziniń oıyn aıtty. Qazirgi tańda elimizdegi bıznes qaýymdastyqtar shaǵyn jáne orta bıznestiń múddesin qorǵaý jaıynda sóz qozǵaǵanda «Damý» qorynyń mamandarymen túrli pikir qaıshylyǵyna baratyny belgili. Sondyqtan qazir «Damý» qorynyń basynda otyrǵan sheneýnikter jastarǵa kásipkerlik qatynastardy úıretetin oqýlyq jazyp beredi degenge óz basym senbeımin.
Osy rette bizder myna bir jaıtty túsinip alýymyz kerek sıaqty. Eger bizder orta mekteptiń joǵary synybynda tálim alyp júrgen jastar úshin Kásipkerlik álippesin qalyptastyrýdy shyndap qolǵa alsaq, onda tek shaǵyn kásipkerlikke qatysty sóz qozǵaýymyz kerek. Oqýlyq shaǵyn kásipkerlikti ashýda qandaı qujattar jasaý qajet, oǵan salynatyn salyqtardyń kólemi qandaı jáne nesıeni qalaı alýǵa bolady degen suraqtarǵa jaýap berýi tıis.
Taǵy da memleket bıznespen aınalysýǵa talpynǵan azamattarǵa qandaı qoldaý kórsetetini jaıynda tolyq málimet berýdiń mańyzy zor dep oılaımyn.
Nurjan QALIEV, kásipker:
– Qazaq jastary kásipkerlikpen aınalysýǵa óte qabiletti. Tek olardyń boıyndaǵy qabiletti ashý qajet. Árıne, bul baǵytta bizder jastardyń arasynda kásipkerlikti keńinen nasıhattap, Kásipkerlik álippesin qalyptastyrýǵa barynsha kúsh salýymyz qajet. Qazir aýylda mektep bitirgennen keıin áleýmettik jaǵdaıyna baılanysty joǵary oqý oryndaryna túse almaǵan soń, qolyndaǵy malyn ósirip, jerin keńeıtip, sharýashylyqpen aınalysady.
Óz basym olardyń bul áreketi úlken kásipkerliktiń basy dep esepteımin. Mundaı talapty jastarǵa memleket qoldaý kórsetýi kerek. Olar aldaryna salyp aıdap júrgen on qoıy 200-ge jetkende túrli qıynshylyqtarmen betpe-bet keletini jasyryn emes. 200 qoıǵa jepshóp daıyndaý, qoıdyń etin tıimdi baǵaǵa ótkizý úlken másele.
Mal bolǵan soń olar túrli aýrýlarǵa ushyraıtyny belgili. Osynyń bárin aldyn alyp, kásipti mándi etý úshin bilim kerek. Iaǵnı myńǵyrtyp mal aıdaǵyń kelse, mindetti túrde mal dárigeri mamandyǵyn meńgerýiń kerek. Al jermen aınalysqan adam agronomdyq mamandyqty ıgergeni jón.
Búginde oqýdan qalyp mal ósirip, jer tyrmalap tabys taýyp júrgen jastar mal dárigeri, agronom mamandyǵyn meńgerýi úshin bárin tastap, iri qalalarǵa oqý oqýǵa ketip qalmaıtyny belgili. Tórt-bes jyl boıy oqysań, kásibińdi tastaýǵa týra keledi. Mundaı kezde qaıtpek kerek?
Menińshe, bul suraq úlken másele bolyp turǵandaı. Biraq syrttaı bilim alǵandardyń jaıy belgili. Aýzyń qaısy deseń, murnyn kórsetedi. Kásibin ary qaraı damytý úshin bilimin jetildirýdi maqsat tutqan jastar úshin syrttaı oqý tyǵyryqtan shyǵar jol emes. Pandemıa kezinde onlaın oqýdyń dáýreni júrdi. Menińshe, aýylda sharýashylyqpen aınalysyp júrgen jastar úshin onlaın-oqýlar uıymdastyrýdyń mańyzy zor dep esepteımin.
Áńgime arasynda Tımýr myrza kásipkerlik álippesin qalyptastyrýda salyq pen kásipkerlik zańdaryna qatysty máseleler mindetti túrde enýi kerek dep aıtty. Bul óte oryndy usynys. Menińshe, Kásipkerlik álippesinde aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa qatysty jaıttardy qamtyǵan jón. Qazirgi tańda elimizdegi barlyq aýdandarda aýyl sharýashylyǵy bólimderi jumys isteıdi. Mal ósirip, egin egip, aýyldyń ál-aýqatyn kóterýge atsalysyp júrgen jastarǵa aýyl sharýashylyǵy bólimderindegi mamandardy jaýapty qylý kerek.
Dalanews.kz aqparat agenttigi:
– Qazirgi tańda ekinshi deńgeıli bankterdiń jarnamasyna eligip, nesıe alyp, tóleı almaı júrgen jastar kóp. Jastardyń qarjylyq saýattylyǵyn kóterýdiń mańyzy qanshalyqty?
Tımýr NAZHANOV, ekonomıs-sarapshy:
– Bul óte shetin másele. Qazirgi kóptegen jastar paıyzdyq ústemesi joǵary nesıelerge urynyp, shaqshadaı basy sharadaı bolyp júrgeni jasyryn emes. Jastardy bylaı qoıyp, eresekterdiń nesıe alyp, toı jasaǵanyn kórgende jastarǵa bálen-túgen dep aqyl aıtýǵa aýzyń barmaıdy. Qaıta pandemıa kezinde toı-tomalaqqa tosqaýyl qoıylyp, toı degen birazǵa deıin toqtap turdy.
Jastar ekinshi deńgeıli bankterdiń nesıesine ábden eskirgen kólikti satyp alyp, vokzal men kafelerdi torýyldap, taksıshilikti kásip etedi. Qarapaıym ekonomıkalyq bilimi bolmaǵan soń, jastar osyndaı keleńsiz jaıttarǵa jıi urynady.
Bizder jastarǵa mektep jasynan bastap komersıalyq bankterden nesıeni qalaı alýǵa bolatynyn, olardyń sharttaryn jete túsindirýimiz kerek. Paıyzdyq ústemesi joǵary nesıe alǵan jastar qazir kúndiz-túni jumys istep, bar tapqan-taıanǵanyn bankterge aparyp berip jatyr. Osynyń kesirinen paıdaly ispen aınalysa almaı, ne bolmasa otbasyn qura almaı júrgeni jasyryn emes.
Nurjan QALIEV, kásipker:
– Jastardyń qarjylyq saýattylyǵyn jetildirýdiń mańyzy zor. Qazirgi tańda maqsatsyz nesıe alyp, komersıalyq bankterdi baıytyp jatqan adamdar júz myńdap sanalady.
Menińshe, mektep qabyrǵasynan bastap, jastarǵa nesıe jaıyndaǵy uǵym-túsinikti sanalaryna sińirgen jón. Bul rette saıt oqyrmandary nesıe degen múlde qajetsiz dúnıe eken dep oılap qalmasyn. Bul jerde áńgime jastardyń nesıeniń tıimdiligi men paıyzdyq ústemesin durys esepteýge qatysty bolyp tur.
Kásipkerlikpen aınalysqan jas órender nesıe alý máselesinen bólek shaǵyn jáne orta bıznesti damytý úshin memlekettiń bólip jatqan qarjylaı qoldaýlary men salyqtyq jeńildikterdi paıdalaný jaǵyn da jetik bilýi shart.
Aıtalyq, búginde aýyldy jerde salyqtyq jeńildikter men sýbsıdıalar usynyp otyrǵany belgili. Sharýashylyǵyn óristetýge den qoıǵan kez kelgen jas osy jeńildikti paıdalanýy shart.
