Búginde elimiz jasyl energetıkaǵa kóshý boıynsha aldyna maqsat qoıyp, jańartylǵan energıa kózderiniń úlesin 15 paıyzǵa jetkizýdi kózdep otyr. Óıtkeni, qazir bul kórsetkish nebári tórt paıyzdy ǵana quraıdy. Sátin salsa, jańartylǵan energıa kózderi 2030 jyly 10 paıyzǵa, 2050 jyly 50 paıyzǵa jetýi múmkin. Al 2060 jyly Qazaqstan kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýge mindetteme aldy. Keıbir sarapshylardyń pikirinshe, bul energıa kózderin negizgi kóz dep sanaýǵa bolmaıdy. Óıtkeni, elimizde úsh júz jylǵa jetetin kómir qory bar. Al ony óndirý, tasymaldaý jaǵy da arzanǵa túspeıtinin eskerý kerek.
Osydan bes jyl buryn Qazaqstanda «Bolashaqtyń energıasy» atty iri halyqaralyq kórme ótken bolatyn. Álemniń túkpir-túkpirinen kelgen mamandar jasyl ekonomıkaǵa kóshý ıdeıalary men sheshimderin usynyp, talqyǵa saldy. Munda tek elimizde ǵana kómirdi belsendi túrde paıdalanyp jatqany, elektr energıasynyń 70 paıyzy qara otynnan óndiriletini aıtyldy. Mamandardyń aıtýynsha, búginde jumys istep turǵan jylý elektr stansalarynyń tozyǵy jetip, resýrsy áldeqashan taýsylǵan.
Osy turǵyda «QAZAQ GREEN» JEK qaýymdastyǵynyń dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Nurlan Qapenovtiń sóziniń jany bar. Ol Qazaqstan úkimetiniń bolashaqta qaı máselege kóńil bólýi kerektigin aıta kele, Energetıka mınıstrliginiń 2035 jylǵa deıingi energetıkalyq balans qujatyn qabyldaǵanyn tilge tıek etti. Onyń pikirinshe, aldaǵy 10-12 jyldan keıin kómir zaýyttarynyń shamamen 30 paıyzy energetıkalyq balanstan shyǵýy kerek. Sebebi, Qazaqstan 2035 jylǵa deıingi josparǵa sáıkes, jasyl energetıkaǵa kóship, oǵan qosa 6,5 gıgavatt jasyl energıa kózi men gaz óndirýdi qolǵa alýy qajet.
Alaıda, bizde gaz jetkilikti me? Keıbir derekke sensek, keler jyldan bastap ishki naryqta kógildir otyn tapshy bolady degen boljam bar. Al dál qazir jańa energıa kózderin salýdyń da tıimdiligi bola qoımas. Mamandar munyń bári tarıftiń ósýine ákeletinin jasyrmaıdy. Aıta ketý kerek, Qazaqstanda balamaly energıa kózderiniń 140-tan astam nysany bar. Onyń 43i jel elektr stansıasy, 53-i – kún, 40-y sý jáne beseýi bıoelektrlik. Aldaǵy ýaqytta olardy kóbeıtý josparlanyp otyr.
QR Energetıka mınıstrliginiń jańartylǵan energıa kózderi nysandaryn engizý jáne monıtorıńi basqarmasynyń basshysy Dáýlet Zakaránovtyń aıtýynsha, 2025 jylǵa deıin qýattylyǵy 860 MVt bolatyn jańartylatyn energıa kózderiniń 49 nysanyn paıdalanýǵa berý kózdelgen. Árıne, bul qosymsha jumys ornynyń ashylýyna, jasyl elektr energıasyn óndirýge, sondaı-aq nysandardy salý josparlanǵan aımaqtarǵa ınvestısıa tartýǵa múmkindik beredi. Iaǵnı, Qazaqstan balamaly kózderge basymdyq berse, qoǵam jańartylǵan qýat kózderin paıdalanýǵa birtindep kóshetini sózsiz.
Táýelsiz sarapshy Oljas Baıdildınovtiń aıtýynsha, elimizde úsh júz jylǵa jetetin kómir qory bar desek te, úkimet atom elektr stansıasynyń salynýyna basymdyq berýi qajet. «Álemde, sonyń ishinde Eýropada, Qytaıda kómirdi tazartatyn tehnologıalar bar. Bul kómir stansalary qala ortalyǵynda ornalassa da, qorshaǵan ortany lastamaıdy. Másele tarıftiń qubylmalyǵynda», – deıdi sarapshy.
Jasyratyny joq, Qazaqstan energıa kóziniń 70 paıyzyn kómir arqyly alyp keldi. Álginde mamandar sonaý keńestik kezeńnen beri jumys istep kele jatqan jylý stansıalary qondyrǵylarynyń eskirip, taıaý arada isten shyǵatynyn beker aıtqan joq. Bul Qazaqstannyń energetıkalyq qaýipsizdiginiń tómengi deńgeıde ekenin kórsetedi. Al birden jasyl ekonomıkaǵa sekirip ótý de ońaı sharýa emes. Tipti, bul energetıkalyq daǵdarys máselelerin sheship qana qoımaı, tarıfterdi kóterýge de ákeletinin eskergen jón. Biraq zaman talaby – jasyl energetıkaǵa kóshý. Sondyqtan aldymyzdan qandaı qıyndyq pen kedergi shyqsa da, jańartylǵan energıa kózin damytýǵa el bolyp, qoǵam bolyp biraýyzdan atsalysý qajet.
