Armany asqaq bozbala
«Otan otbasynan bastalady», «Otan úshin otqa tús – kúımeısiń» degen tanym-tujyrymdy oıyna túıgen Jasan Zekeıulynyń búgingi alǵan asýy men baǵyndyrǵan bıigi jóninde sóz aıtpas buryn, ótken ómirine qysqasha toqtala ketken jón. Qazaq tarıhynyń syryn da, jyryn da, muńyn da ishine búkken qart abyzdaı alyp taý – jazıraly ólke Tarbaǵataıdyń baýyrynan túlep ushqan suńqar tekti azamattar jeterlik. Ult tabıǵaty men taǵdyrly da taǵylymdy tarıhyn Uly Dalanyń kindiktes osy bóliginen bóle-qaraý múmkin emes. Elimizdiń Shyǵys qaqpasyn kúzetip jatqan ormandy-oıpatty, nýly-sýly, qumdy-shóleıtti ólkeniń biri – osy jurt. Keshegi táýmendi shaǵymyzda, tarıhtyń dońǵalaǵy qazaqtyń talaıyna qaraı domalamaǵan qıyn kezeńde eki ımperıanyń qaq ortadan bólip, qyzyl syzyq ornatqany bolmasa, qazaqtyń «kindik kesip, kir jýǵan» ejelden kele jatqan Ataqonysy edi. Ekige bólingen elińniń nıet-maqsaty, arman-múddesi bir demeseńiz, Qytaı men Reseıdiń ıleýinde qalyp, qanshama zulmat jyldardy bastan keshpedi bul qazaq?! Tarbaǵataıdyń Qytaıdaǵy bóliginde, Jaıyr taýdyń eteginde, Qaraǵaıbastaýdyń móldirinen sý iship, tunyǵyna shomylǵan birqydyrý el bar. Jasan Zekeıuly, mine, sonda, Toly aýdanynda 1967 jyly dúnıe esigin ashqan. Qarapaıym shańyraqtyń dáýleti de ortasha bolatyn. Ákesi Zekeı bolsa, Shyńjańdaǵy ýnıversıtetten «Kómir keni» mamandyǵynyń úsh jylyn bitirip, oqýyn aıaqtaýǵa otbasylyq jaǵdaıy kótermeı, aýylda júredi. Bir kúni oblystan aýylǵa qytaı basshylary kelip, halyqpen júzdesý ótkizbesi bar ma?! Qastaryna ertken aýdarmashysy, qoldap-qoshtaýshysy kóp. Biraq qytaı basshylary men jergilikti turǵyndar biriniń oıyn biri túsine almaı dal bolady. Sebep ne deısiz ǵoı? Aýdarmashynyń shala saýattylyǵy. «Jıynda otyrǵan ákem ýnıversıtet qabyrǵasynda júrip, qytaı tilin jetik meńgerip alǵan kisi edi. Aýdarmashynyń shalaǵaılyǵyn kórip, ótinish jasap, sol arada ózi tilmashtyk etedi. Muny kórgen basshylar aty-jónin jazyp alady da, apta ótpeı aýdarmashy maman retinde aýdan ortalyǵyna shaqyrtady. Sol kúnnen bastap otbasylyq aýyr jaǵdaıdan arylyp, bizge zamanýı bilim alýǵa múmkindik týdy. Ákem oqýyn ári qaraı jalǵastyryp, ýnıversıtet dıplomyn alyp, aýdanda bilikti kadrlardyń sapynda qyzmet etti. Anam bolsa, qarapaıym qyzmette júrse de, eń negizgi mindet retinde bizdiń tárbıemizge basa nazar aýdardy. Anam Shárıpanyń bala kezimnen maǵan aıtyp otyratyn bir sózi bar: «Eshkimniń ala jibin attama! Ózgeni syrtynan dattama!». Men de kóńilime kirbiń uıalap, qınalǵan sátterimde osy sózdi janyma tutam, oıǵa alam. Izgilik pen meıirbandylyq, izettilik pen adaldyq – ákem men sheshemniń maǵan úıretken eń negizgi qaǵıdalary». Mektep qabyrǵasynda júrgende óte zerek, ár sabaqty zeıin qoıa úırengen balanyń eseıgen saıyn aýyl jurtshylyǵynyń aýzyna esimi iline bastaýynyń syry: ata-ana tárbıesiniń arqasy ekeni aıtpasaq ta túsinikti. Otbasy tárbıesiniń ulttyq tárbıemen biteqaınasyp jatatyny aıdan anyq. Balalyq shaǵy kitap oqýmen, ǵalymdardyń ómir jolyn, uly adamdardyń taǵylymdy oılaryn uǵýǵa umtylýmen ótken Jasan Zekeıulynyń tolysyp-shyńdalýyna ózi ósken ortanyń, aýyl adamdarynyń qaıyrymdy is-áreketteri áser etkeni ár áńgimesinen baıqalyp turady.
«Bala kezimde, – deıi ol, – meniń jan serigim kitap boldy. Ákem bárimizdi jınap alyp, Abaıdyń óleńderi men qara sózderin oqytatyn. Muny oqymaı, elge ıgilikti ister isteı alatyn azamat bolýlaryń múmkin emes deıtin bizge. Sodan bastap kitap kórsem umsynyp turý úırenshikti daǵdyǵa aınaldy. Batyrlar jyry men qıssalardy, ańyz-áfsanalar men dastandardy súısinip, berilip oqıtynmyn. Keı kezderi túnimen kitap oqyp, tańerteńgi sabaqqa kózimdi tyrnalap áreń ashatynmyn. Áli esimde, «Abaı jolyn» alǵash oqyǵan sátim. Umytpasam, sol kezderi eldiń bári bul kitapty qalap-surap, birinen biri urlap áketip oqıtyn. Bir jerine kúıinesiń, bir jerine súıinesiń. Birde ózegińdi óksik sharpysa, endi birde dalalyq salıqaly dáýrenniń qyzyǵyna elitip, ózińniń qazaq bop týǵanyńa maqtanasyń. Iis kempirdiń uly Isanyń ózi jalǵyz borandy túnde qasqyrlarmen alysyp, sýyq ótip, aýyryp qaıtys bolǵanyn oqyp otyrǵan sátimde, kózimnen jas yrshyp ketti. Bálkim, meniń dáriger bolýyma sol bir kezdegi kóńil-kúı, ishki janashyrlyq óz áserin tıgizgen de shyǵar...». Áke men ana meıirinen asqaq ne bar jalǵanda.
Dáriger Jasan – ákesi men anasynan alǵan kórkem minezdi saqtaı bilgen, sonyń jemisin jegen jandardyń biri. Bala kezinde aýdan ortalyǵyndaǵy úılerine aýyldaǵy jurt kóptep keledi eken. Árıne, kóp jaǵdaıda emhanaǵa jatyp emdelý maqsatymen. Solardyń júdegen, aýrýdan qınalǵan sátterin kórgen bala júrekke «emshi bolsam» degen arman uıalaıdy. Mektepte júrgende de, joǵary oqý ornynda da ózge qurby-dostary sekildi jelik qýyp, ýaqytty bosqa ótkizýdi jany súımepti. Balalar tóbelesip, ıakı belgili sebeptermen jaralanyp, denelerinen qan aqsa, olardyń qanyn toqtatý úshin topyraq seýip, isken jerlerine úlken kisilerden kórgen em-domyn jasap, báıek bolyp júretin onyń emshilik «tájirıbesi» – sútke bitken qasıetterdiń biri bolsa kerek. Ózi de bul oıymyzdy quptaǵandaı: «Men basqa salany tańdap, ákemniń kómegimen bolsa da, ákimshilik salasynyń biriniń tutqasyn ustaýyma bolar edi. Áıtkenmen, ondaı oı sanama kirip-shyqqan joq. Osy kásipti tańdadym. Oǵan eshýaqytta ókingen emespin» dep aǵynan jaryldy.
Sol jerde orta mektepti úzdik bitirip, Úrimjidegi Medısına ýnıversıtetin támamdaǵasyn, Kúıtún qalasyndaǵy ortalyq aýrýhanada hırýrg-maman retinde biraz jyl jemisti eńbek etedi. Aýrýhana ujymyna bilimdiligi men biliktiligin moıyndata bilgen jas mamannyń izgi armany, aıtýly ańsary – ultqa tıtteı de bolsa qyzmet etý, perzenttik qolǵabysyn tıgizý-tuǵyn. Sol údeden shyǵý jolynda jat eldiń zań-zakúnin qazaqtyń oraıyna yńǵaılastyryp, paıdalanýdy umytpaǵan onyń isin bireýler quptasa, bireýler unata qoımaǵany da anyq. «Hırýrg-maman retinde shama-sharqymsha sol óńirdiń qazaqtaryna kómektesýge tyrystym, – deıdi ózi jastyq dáýrenniń alǵashqy jyldaryndaǵy jumysy týraly tolǵana kelip. – Túski as kezinde de dem almaıtynmyn. Óıtkeni, meniń operasıa jasaýymdy kútip aýrýhana tóseginde jany qınalǵan dimkás jandar jatyr. Olarǵa kómektesý, bir mınýt bolsa da, erterek em-shara qoldaný – ózimniń moınyma júktelgen ishki jaýapkershilik. Sosyn, ol kezde, ásirese, ózimizdiń qarakózderdiń jaǵdaıy ózge ulttarmen salystyrǵanda tómendeý bolatyn. Aýrý-syrqaý da kóp. Kóbisiniń emhananyń belgilep bergen júıesi boıynsha emdelýge qaltasy kótermeıdi. Men dem almaı jumys istesem, olarǵa qolymnan kelgeninshe dárýmendi dárilerdi arzandatyp, basy artyq em-sharany azaıtyp bersem, kiriptar jandarǵa kórsetken azǵantaı kómegim ekenin ishteı sezetinmin. Áýeli úlken jıyndarda meni ultshyl ǵyp kórsetýge umytylǵandar da tabyldy...». Ras-aý, baqastyq pen kúndestik, kórealmaýshylyq sekildi ishmezer pıǵyldardyń qaı ortada bolsa da bar ekeni belgili jaıt.
Ondaı keleńsizdikterge jasý, alǵan maqsattan qaıtý – erlik bolyp pa?! «Ultshyl» Jasannyń rýhy pás tartpaq túgil, odan arman arshyndaı túsedi. Eńbektiń arqasynda dosyn da, qasyn da súıindirgen ol tek hırýrg retinde elge tanylýdy mise tutpaı, kún-tún demeı izdenedi, oqıdy. Ásirese, shyǵys medısınasyn, onyń qyr-syryn búge-shigesine deıin ıgerýge den qoıady. «Sol kezde ınemen emdeýdi ózim syrttaı baqylap, barlap júretinmin. «El bilgendi men nege bilmeımin?» degen oı maza bermeıtin. Aınalań toly – tabıǵat álemi. Alla-taǵala onyń eshbirin artyq jaratqan emes. Qytaı medısınasynyń artyqshylyǵy – tabıǵattyń qýatymen adamdy emdeýdiń túrli tásilderin ıgerýinde. Shóp pen sýdyń, aǵash pen jan-janýardyń báriniń artyqshylyǵyn, ózindik qasıetterin jiti baqylaýynda. Qytaıda bul tom-tom kitap bolyp qattaýly. Ýnıversıtette júrgende alǵan bilimdi odan ári jetildirý úshin, qytaı medısınasynyń arǵy ózegine úńilý úshin sol tomdyqtardy jastanyp jatyp oqýdy ádetke aınaldyrdym. Toqsanǵa kelgen qytaılyq ustazym bar. Sol kisiden yjdaǵatpen úırený barysynda ishine engen saıyn bul ǵylym salasyna degen ińkárlik-qushtarlyǵym anaǵurlym arta tústi».
Talmaı izdený men talpynýdyń nátıjesi – J. Zekeıulynyń búgingi ıgilikti sharalary. Esh oılanbastan atamekenge at basyn burǵan alǵashqy toptyń ókili retinde ol mańdaı terin ulyq ta ulaǵatty eline tógip keledi. Ózi basqaryp otyrǵan «Jas – Aı» medısınalyq ortalyǵy sózimizge dálel.
«Jas-Aı» medısına ortalyǵy qalaı quryldy?
Bul ortalyq buryn shaǵyn ǵana medısına ortalyqtarynyń biri edi. Qazir Almatydaǵy ál-Farabı dańǵylynyń boıynda 5 qabatty bıik ǵımarat boı kótergen. Qashan barsańyz da, emdelýshilerdiń kóptigin kóresiz. Ótken jyly Astana qalasynan «Jas-Aı» Shyǵys-Tıbet medısına ortalyǵynyń bólimshesi ashyldy.
Qurylǵanyna 13 jyldan asqan ortalyqtyń jumysy men emge zárý jandarǵa syılaǵan shapaǵaty týraly baspasóz betterinde az jazylyp jatqan joq. Jetpis myńnan astam jurtqa emdik kómek kórsetken ortalyqtyń basty ustanymy – qınalǵandarǵa qol ushyn sozý, tánine shıpa, janyna rýhanı tirek bolý. Búginge sheıin myńdaǵan qoly qysqa jandardyń birine tegin, endi birine jaǵdaıyna qaraı jeńildikpen emdeýdi usynǵan bul ortalyq emdelýshilerdiń ystyq lebizine ıe bolyp keledi.
Almaty oblysy, İle aýdany, Jetigen aýylynyń turǵyny Erdáýlet Atageldıev «Jas-Aı» Shyǵys-Tıbet medısınasynyń ortalyǵy týraly bylaı pikir bildiripti.
«Biz úılengen soń shamaly ýaqyt ótkennen keıin jubaıym Botagóz aýyryp, mazasyzdana bastady. Birazdan keıin oǵan «Oń jaq analyq beziniń qabynýy» degen dıagnoz qoıyldy. Osy dıagnoz boıynsha ota da jasaldy. Bul 1999 jyl bolatyn. Arada 3 jyl ótip baryp, taǵy da 2002 jyly joǵaryda atalǵan dıagnozben áıelime qaıta operasıa jasaldy: sol jaq analyq bezi men tútikshesi alyndy. Arada biraz ýaqyt ótkennen soń, sol burynǵy dıagnozymen jan saqtaý bólimine deıin tústi. Osyndaı áýre-sarsańmen 6 jyl ótti. Náresteli bola almadyq. Osy otadan keıin júkti bolasyń degen soń, taǵy bir ota jasatýǵa kelistik. Alaıda nátıje bolmady. «Osy myqty» degen dárigerge barǵanymda maǵan aıtqany: «Bala kótermek túgili, áıeliń aman qalsa, soǵan shúkir de». Degenmen, Alladan úmitimizdi úzgen joqpyz. Eldegi myqty degen medısınalyq mekemelerdi aralap, emdele berdik. Jasandy jolmen uryqtandyrý arqyly balaly bolýdy oılap, «EKO» ortalyǵynyń dárigerlerine barǵanymyzda da, «balaly bolý múmkin emes» dep jaýap berdi. Osylaı teńselip júrgende «Jas-Aı» Shyǵys-Tıbet medısına ortalyǵy bar degendi estip, sonda bardym. Bizdi profesor Jasan Zekeıuly qabyldady, tamyr ustap, dıagnoz qoıdy. Ol kisi áıelime «bir emes eki balaly bolasyń» dep qýantyp tastady. Ol kezde biz Jákeńe shynaıy úmit artpasaq ta, dáriger retindegi jyly sózimen úmittendirgeni úshin, kóńilimizdi kóterip, biliktiligin tanytqany úshin rıza bolyp qalǵan edik. Biraq Jasan bilip aıtypty. Shynymen, áıelim ortalyqta em qabyldaı bastaǵanda ózin jaqsy sezine bastady, em qabyldap júrgende júkti ekeni baıqaldy. Bul qýanyshymyzdy burynǵy emdegen dárigerler estigende olar tańyrqap, Botagózden qalaı bala kótergenin surapty. Osylaısha sónýge aınalǵan úmitimizdi «Jas-Aı» jaqty.
Botagóz tuńǵyshym Ábdrahmandy ómirge ákeldi. Keıin Ábdrahmannyń qaryndasy Hanıfa týdy. Balanyń zaryn bir kisideı tartqan biz eń áýeli Allaǵa, ekinshi Jasan Zekeıulyna alǵysymyz sheksiz», – deıdi Erdáýlet Atageldıev. Bul – bir ǵana mysal. Áıtpese, ortalyqqa kelip emdelip, aýyr naýqastan qulan-taza aıyqqandar jetkilikti. «Jas-Aı» jýrnalynan biz talaı jannyń alǵys hattaryn ushyrattyq. «Jazylmaıtyn aýrý joq, emshisine kezikse» dep dárigerdiń ózi aıtpaqshy, ortalyqtan em alyp, jańa ómirge qadam basqan jandar jyl sanap kóbeıip keledi.
Mysaly, ınsýlt alǵan 4 myń adam saýyqsa, sal aýrýyna shaldyqqan (DSP) 5 myń bala ortalyqtyń emimen aıaqtan turyp, el qataryna qosylǵan. Budan basqa belsizdik pen bedeýlikke shaldyǵyp, perzent súıe almaýy múmkin qanshama otbasy osy ortalyq arqyly sábıli boldy. Dástúrli medısına ortalyqtary «em qonbaıdy» dep kesip-pishken talaı naýqas osy ortalyq arqyly saýyqqanyn osynda emdelgen jandardyń ózderi aıtyp júr.
«Jas-aı» medısına ortalyǵynan em alǵan naýqastardyń 80-90 paıyzy aýrýynan jazylyp, aıaqtan turyp ketkenin naqty statısıka arqyly bildik.
İshki úndestik týraly oı
Jasan Zekeıuly bala kezinde ata-anasynyń qoldaýymen baıan tartýdy úırenipti. Mýzykaǵa degen yqylasy elden erek balanyń óse kele aýrýlardy emdeý barysynda ún men áýezdiń úılesimdiligi zor kómek bolǵanyn tilge tıek ete kele: «Naýqas jannyń aldyńa kirgen kezde janarynan, sózinen, is-qımylynan-aq qaı jeriniń aýyryp turǵanyn baıqaısyń. Boıdaǵy úndestik pen úılesimdilik buzylsa, aýrý bar dep bilińiz. Men sony júregimmen sezemin. Keıbir naýqastarǵa teksermeı turyp-aq, qandaı syrqat bar ekenin, qaı jerleri aýyratynyn aıtyp berem. Iaǵnı, ishki jan-dúnıesiniń mýzykasyn tyńdaımyn», – deıdi jyly júzine ántek kúlki úıirilip. Ol taǵy da: «Adam bolǵasyn – adamsha ómir súrýge tıispiz. Abaı aıtpaýshy ma edi: «... kúnine, aptasyna, aıyna, tym quryǵanda jylyna bir ret bolsa da, ózińe óziń esep ber» dep. Iá, adam bolyp týǵasyn, adam bop kún keshý – mindet. Men sony kóńilime bekem tutqan adammyn. «Búgin ne istedim, ne bitirdim, erteń ne isteı alamyn?» Osy suraqqa jaýap izdemegen jannyń Haqtyń jolynda, halyqtyń aldynda arynyń tazalyǵyn aıǵaqtaı alýy neǵaıbyl. «Birińdi, qazaq, biriń dos, kórmeseń istiń – bári bos» tujyrym-túıini de osy turǵydan aıtylǵan dep túısinemin. El irgesiniń bútindigi men tuǵyrynyń bekem-bıiktigi úshin, osy sóz – sóz. Qazirge sheıin Abaıdy oqyp, ózimdi ózim shyńdaýǵa, jigerlendirýge tyrysam» dep kóńilge túıgen kóp oıyn ortaǵa saldy.
Qaıyrymdylyq jasaýdy umytpaıdy
Jasan Zekeıuly buǵan deıin 500-ge jýyq ǵylymı maqala jazyp, birneshe kitap shyǵaryp úlgerdi. Onyń jazǵan maqalalary shetel baspasózinde de jarıalanyp, ǵylymı ortanyń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp keledi. «Jas-Aı» ortalyǵynda zertteý laboratorıasy jumys isteıdi.
Dáriger qoǵamdyq jumystardan da tys qalyp kórgen emes. Memlekettik mańyzy bar máselelerge der ýaqytynda ún qosyp, qoǵamdyq sharalardyń basynda júretin dáriger únemi ártúrli sharalarǵa qoldaý kórsetip keledi. «Jas-Aı» medısınalyq ortalyǵy Ulttyq mádenı sharalardyń ótýine, sportshylar men jaǵdaıy tómen otbasylarǵa qarjylaı qoldaý jasap keledi. 13 jyl boıy turmysy tómen otbasydan shyqqan oqýshylarǵa elimizdegi eń bedeldi joǵarǵy oqý oryndaryna oqý grantyn bólip keledi. «Nur Otan» partıasynyń uıymdastyrýymen ótken qoǵamdyq is-sharalarǵa belsene atsalysyp, jyl saıyn «Mektepke barar jol» aksıasy boıynsha júzdegen qamqorsyz qalǵan balalarǵa kómek qolyn sozýda.
Ulttyq-qoǵamdyq «Altyn júrek» syılyǵy halyqqa istegen osyndaı qaltqysyz qyzmeti úshin berildi. Jasan Zekeıulynyń jomarttyǵy munymen shektelip qana qoımaı, el aldynda júrgen azamattar men halyq qalaýlylaryna, jergilikti bıznes ókilderine de qoldaý tanytyp otyrdy. Eli úshin eńbek etip júrgen azamattarǵa tegin em túrin usyndy. Ózi qurǵan «El shýaq» qory arqyly san-salaly ıgi isterge kómek qolyn sozyp, mesenattyq tanytyp keledi.
Dáriger ózi bas bolyp, «Jas-Aı» jýrnalyn shyǵaryp, medısına salasyndaǵy túrli suraqtarǵa jaýap izdep, oqyrmandarǵa usynyp otyr. Jýrnaldan siz medısınanyń ózekti de ótkir máselelerin oqyp, qoıǵan suraǵyńyzǵa naqty jaýap ala alasyz.
Naqtyly derekke súıener bolsaq, osyǵan deıin 800 mıllıon teńgege turarlyq 15 myń adamǵa tegin em kórsetken. Bul – shynymen de aıtýǵa, dáripteýge tıisti ıgi is. Jasan Zekeıulynyń munan bólek, kez kelgen is-shara kezinde jomarttyq tanytyp, demeýshi bolyp júretinin el jaqsy biledi.
Túıin:
Osy ótken 2016 jylǵy jeltoqsanynda Brússelden (Belgıa) qýanyshty habar keldi. Halyqaralyq Eýropa medısınalyq qaýymdastyǵy OKSFORD, EMA uıymdarymen birlesip, «Jas-Aı» Shyǵys-Tıbet medısına ortalyǵyna «Halyqaralyq úzdik klınıka» ataǵyn berdi, buǵan qujattary bar eki medali, № 022 «MEDICAL PRACTICE» sertıfıkaty qosa tirkelgen. Osy syılyqty alý úshin Eýropaǵa barǵan J. Zekeıuly kóptegen bilikti mamandarmen tanysyp keldi. Qazir Jasan Zekeıulynyń eńbekterine Batys jurty qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. «Jas-Aı» medısına ortalyǵyna elimizden ǵana emes, shetelden kelip emdelýshilerdiń sany artyp keledi. Bul tek Jasan Zekeıulynyń ǵana jetistigi emes, eldiń jetistigi dep bilgen jón. Biz qazaq dárigeriniń budan da bıik belesterdi baǵyndyraryna senemiz.
Nurserik TİLEÝQABYL.
