Armany asqaq bozbala
«Otan otbasynan bastalady», «Otan úshin otqa tús – kúimeisiń» degen tanym-tujyrymdy oiyna túigen Jasan Zekeiulynyń búgingi alǵan asýy men baǵyndyrǵan biigi jóninde sóz aitpas buryn, ótken ómirine qysqasha toqtala ketken jón. Qazaq tarihynyń syryn da, jyryn da, muńyn da ishine búkken qart abyzdai alyp taý – jaziraly ólke Tarbaǵataidyń baýyrynan túlep ushqan suńqar tekti azamattar jeterlik. Ult tabiǵaty men taǵdyrly da taǵylymdy tarihyn Uly Dalanyń kindiktes osy bóliginen bóle-qaraý múmkin emes. Elimizdiń Shyǵys qaqpasyn kúzetip jatqan ormandy-oipatty, nýly-sýly, qumdy-shóleitti ólkeniń biri – osy jurt. Keshegi táýmendi shaǵymyzda, tarihtyń dońǵalaǵy qazaqtyń talaiyna qarai domalamaǵan qiyn kezeńde eki imperiianyń qaq ortadan bólip, qyzyl syzyq ornatqany bolmasa, qazaqtyń «kindik kesip, kir jýǵan» ejelden kele jatqan Ataqonysy edi. Ekige bólingen elińniń niet-maqsaty, arman-múddesi bir demeseńiz, Qytai men Reseidiń ileýinde qalyp, qanshama zulmat jyldardy bastan keshpedi bul qazaq?! Tarbaǵataidyń Qytaidaǵy bóliginde, Jaiyr taýdyń eteginde, Qaraǵaibastaýdyń móldirinen sý iship, tunyǵyna shomylǵan birqydyrý el bar. Jasan Zekeiuly, mine, sonda, Toly aýdanynda 1967 jyly dúnie esigin ashqan. Qarapaiym shańyraqtyń dáýleti de ortasha bolatyn. Ákesi Zekei bolsa, Shyńjańdaǵy ýniversitetten «Kómir keni» mamandyǵynyń úsh jylyn bitirip, oqýyn aiaqtaýǵa otbasylyq jaǵdaiy kótermei, aýylda júredi. Bir kúni oblystan aýylǵa qytai basshylary kelip, halyqpen júzdesý ótkizbesi bar ma?! Qastaryna ertken aýdarmashysy, qoldap-qoshtaýshysy kóp. Biraq qytai basshylary men jergilikti turǵyndar biriniń oiyn biri túsine almai dal bolady. Sebep ne deisiz ǵoi? Aýdarmashynyń shala saýattylyǵy. «Jiynda otyrǵan ákem ýniversitet qabyrǵasynda júrip, qytai tilin jetik meńgerip alǵan kisi edi. Aýdarmashynyń shalaǵailyǵyn kórip, ótinish jasap, sol arada ózi tilmashtyk etedi. Muny kórgen basshylar aty-jónin jazyp alady da, apta ótpei aýdarmashy maman retinde aýdan ortalyǵyna shaqyrtady. Sol kúnnen bastap otbasylyq aýyr jaǵdaidan arylyp, bizge zamanýi bilim alýǵa múmkindik týdy. Ákem oqýyn ári qarai jalǵastyryp, ýniversitet diplomyn alyp, aýdanda bilikti kadrlardyń sapynda qyzmet etti. Anam bolsa, qarapaiym qyzmette júrse de, eń negizgi mindet retinde bizdiń tárbiemizge basa nazar aýdardy. Anam Sháripanyń bala kezimnen maǵan aityp otyratyn bir sózi bar: «Eshkimniń ala jibin attama! Ózgeni syrtynan dattama!». Men de kóńilime kirbiń uialap, qinalǵan sátterimde osy sózdi janyma tutam, oiǵa alam. Izgilik pen meiirbandylyq, izettilik pen adaldyq – ákem men sheshemniń maǵan úiretken eń negizgi qaǵidalary». Mektep qabyrǵasynda júrgende óte zerek, ár sabaqty zeiin qoia úirengen balanyń eseigen saiyn aýyl jurtshylyǵynyń aýzyna esimi iline bastaýynyń syry: ata-ana tárbiesiniń arqasy ekeni aitpasaq ta túsinikti. Otbasy tárbiesiniń ulttyq tárbiemen biteqainasyp jatatyny aidan anyq. Balalyq shaǵy kitap oqýmen, ǵalymdardyń ómir jolyn, uly adamdardyń taǵylymdy oilaryn uǵýǵa umtylýmen ótken Jasan Zekeiulynyń tolysyp-shyńdalýyna ózi ósken ortanyń, aýyl adamdarynyń qaiyrymdy is-áreketteri áser etkeni ár áńgimesinen baiqalyp turady.
Dáriger Jasan – ákesi men anasynan alǵan kórkem minezdi saqtai bilgen, sonyń jemisin jegen jandardyń biri. Bala kezinde aýdan ortalyǵyndaǵy úilerine aýyldaǵy jurt kóptep keledi eken. Árine, kóp jaǵdaida emhanaǵa jatyp emdelý maqsatymen. Solardyń júdegen, aýrýdan qinalǵan sátterin kórgen bala júrekke «emshi bolsam» degen arman uialaidy. Mektepte júrgende de, joǵary oqý ornynda da ózge qurby-dostary sekildi jelik qýyp, ýaqytty bosqa ótkizýdi jany súimepti. Balalar tóbelesip, iaki belgili sebeptermen jaralanyp, denelerinen qan aqsa, olardyń qanyn toqtatý úshin topyraq seýip, isken jerlerine úlken kisilerden kórgen em-domyn jasap, báiek bolyp júretin onyń emshilik «tájiribesi» – sútke bitken qasietterdiń biri bolsa kerek. Ózi de bul oiymyzdy quptaǵandai: «Men basqa salany tańdap, ákemniń kómegimen bolsa da, ákimshilik salasynyń biriniń tutqasyn ustaýyma bolar edi. Áitkenmen, ondai oi sanama kirip-shyqqan joq. Osy kásipti tańdadym. Oǵan eshýaqytta ókingen emespin» dep aǵynan jaryldy.
Sol jerde orta mektepti úzdik bitirip, Úrimjidegi Meditsina ýniversitetin támamdaǵasyn, Kúitún qalasyndaǵy ortalyq aýrýhanada hirýrg-maman retinde biraz jyl jemisti eńbek etedi. Aýrýhana ujymyna bilimdiligi men biliktiligin moiyndata bilgen jas mamannyń izgi armany, aitýly ańsary – ultqa tittei de bolsa qyzmet etý, perzenttik qolǵabysyn tigizý-tuǵyn. Sol údeden shyǵý jolynda jat eldiń zań-zakúnin qazaqtyń oraiyna yńǵailastyryp, paidalanýdy umytpaǵan onyń isin bireýler quptasa, bireýler unata qoimaǵany da anyq. «Hirýrg-maman retinde shama-sharqymsha sol óńirdiń qazaqtaryna kómektesýge tyrystym, – deidi ózi jastyq dáýrenniń alǵashqy jyldaryndaǵy jumysy týraly tolǵana kelip. – Túski as kezinde de dem almaitynmyn. Óitkeni, meniń operatsiia jasaýymdy kútip aýrýhana tóseginde jany qinalǵan dimkás jandar jatyr. Olarǵa kómektesý, bir minýt bolsa da, erterek em-shara qoldaný – ózimniń moinyma júktelgen ishki jaýapkershilik. Sosyn, ol kezde, ásirese, ózimizdiń qarakózderdiń jaǵdaiy ózge ulttarmen salystyrǵanda tómendeý bolatyn. Aýrý-syrqaý da kóp. Kóbisiniń emhananyń belgilep bergen júiesi boiynsha emdelýge qaltasy kótermeidi. Men dem almai jumys istesem, olarǵa qolymnan kelgeninshe dárýmendi dárilerdi arzandatyp, basy artyq em-sharany azaityp bersem, kiriptar jandarǵa kórsetken azǵantai kómegim ekenin ishtei sezetinmin. Áýeli úlken jiyndarda meni ultshyl ǵyp kórsetýge umytylǵandar da tabyldy...». Ras-aý, baqastyq pen kúndestik, kórealmaýshylyq sekildi ishmezer piǵyldardyń qai ortada bolsa da bar ekeni belgili jait.
Ondai keleńsizdikterge jasý, alǵan maqsattan qaitý – erlik bolyp pa?! «Ultshyl» Jasannyń rýhy pás tartpaq túgil, odan arman arshyndai túsedi. Eńbektiń arqasynda dosyn da, qasyn da súiindirgen ol tek hirýrg retinde elge tanylýdy mise tutpai, kún-tún demei izdenedi, oqidy. Ásirese, shyǵys meditsinasyn, onyń qyr-syryn búge-shigesine deiin igerýge den qoiady. «Sol kezde inemen emdeýdi ózim syrttai baqylap, barlap júretinmin. «El bilgendi men nege bilmeimin?» degen oi maza bermeitin. Ainalań toly – tabiǵat álemi. Alla-taǵala onyń eshbirin artyq jaratqan emes. Qytai meditsinasynyń artyqshylyǵy – tabiǵattyń qýatymen adamdy emdeýdiń túrli tásilderin igerýinde. Shóp pen sýdyń, aǵash pen jan-janýardyń báriniń artyqshylyǵyn, ózindik qasietterin jiti baqylaýynda. Qytaida bul tom-tom kitap bolyp qattaýly. Ýniversitette júrgende alǵan bilimdi odan ári jetildirý úshin, qytai meditsinasynyń arǵy ózegine úńilý úshin sol tomdyqtardy jastanyp jatyp oqýdy ádetke ainaldyrdym. Toqsanǵa kelgen qytailyq ustazym bar. Sol kisiden yjdaǵatpen úirený barysynda ishine engen saiyn bul ǵylym salasyna degen ińkárlik-qushtarlyǵym anaǵurlym arta tústi».
Talmai izdený men talpynýdyń nátijesi – J. Zekeiulynyń búgingi igilikti sharalary. Esh oilanbastan atamekenge at basyn burǵan alǵashqy toptyń ókili retinde ol mańdai terin ulyq ta ulaǵatty eline tógip keledi. Ózi basqaryp otyrǵan «Jas – Ai» meditsinalyq ortalyǵy sózimizge dálel.
«Jas-Ai» meditsina ortalyǵy qalai quryldy?
Bul ortalyq buryn shaǵyn ǵana meditsina ortalyqtarynyń biri edi. Qazir Almatydaǵy ál-Farabi dańǵylynyń boiynda 5 qabatty biik ǵimarat boi kótergen. Qashan barsańyz da, emdelýshilerdiń kóptigin kóresiz. Ótken jyly Astana qalasynan «Jas-Ai» Shyǵys-Tibet meditsina ortalyǵynyń bólimshesi ashyldy.
Qurylǵanyna 13 jyldan asqan ortalyqtyń jumysy men emge zárý jandarǵa syilaǵan shapaǵaty týraly baspasóz betterinde az jazylyp jatqan joq. Jetpis myńnan astam jurtqa emdik kómek kórsetken ortalyqtyń basty ustanymy – qinalǵandarǵa qol ushyn sozý, tánine shipa, janyna rýhani tirek bolý. Búginge sheiin myńdaǵan qoly qysqa jandardyń birine tegin, endi birine jaǵdaiyna qarai jeńildikpen emdeýdi usynǵan bul ortalyq emdelýshilerdiń ystyq lebizine ie bolyp keledi.
Almaty oblysy, Ile aýdany, Jetigen aýylynyń turǵyny Erdáýlet Atageldiev «Jas-Ai» Shyǵys-Tibet meditsinasynyń ortalyǵy týraly bylai pikir bildiripti.
«Biz úilengen soń shamaly ýaqyt ótkennen keiin jubaiym Botagóz aýyryp, mazasyzdana bastady. Birazdan keiin oǵan «Oń jaq analyq beziniń qabynýy» degen diagnoz qoiyldy. Osy diagnoz boiynsha ota da jasaldy. Bul 1999 jyl bolatyn. Arada 3 jyl ótip baryp, taǵy da 2002 jyly joǵaryda atalǵan diagnozben áielime qaita operatsiia jasaldy: sol jaq analyq bezi men tútikshesi alyndy. Arada biraz ýaqyt ótkennen soń, sol burynǵy diagnozymen jan saqtaý bólimine deiin tústi. Osyndai áýre-sarsańmen 6 jyl ótti. Náresteli bola almadyq. Osy otadan keiin júkti bolasyń degen soń, taǵy bir ota jasatýǵa kelistik. Alaida nátije bolmady. «Osy myqty» degen dárigerge barǵanymda maǵan aitqany: «Bala kótermek túgili, áieliń aman qalsa, soǵan shúkir de». Degenmen, Alladan úmitimizdi úzgen joqpyz. Eldegi myqty degen meditsinalyq mekemelerdi aralap, emdele berdik. Jasandy jolmen uryqtandyrý arqyly balaly bolýdy oilap, «EKO» ortalyǵynyń dárigerlerine barǵanymyzda da, «balaly bolý múmkin emes» dep jaýap berdi. Osylai teńselip júrgende «Jas-Ai» Shyǵys-Tibet meditsina ortalyǵy bar degendi estip, sonda bardym. Bizdi professor Jasan Zekeiuly qabyldady, tamyr ustap, diagnoz qoidy. Ol kisi áielime «bir emes eki balaly bolasyń» dep qýantyp tastady. Ol kezde biz Jákeńe shynaiy úmit artpasaq ta, dáriger retindegi jyly sózimen úmittendirgeni úshin, kóńilimizdi kóterip, biliktiligin tanytqany úshin riza bolyp qalǵan edik. Biraq Jasan bilip aitypty. Shynymen, áielim ortalyqta em qabyldai bastaǵanda ózin jaqsy sezine bastady, em qabyldap júrgende júkti ekeni baiqaldy. Bul qýanyshymyzdy burynǵy emdegen dárigerler estigende olar tańyrqap, Botagózden qalai bala kótergenin surapty. Osylaisha sónýge ainalǵan úmitimizdi «Jas-Ai» jaqty.
Botagóz tuńǵyshym Ábdrahmandy ómirge ákeldi. Keiin Ábdrahmannyń qaryndasy Hanifa týdy. Balanyń zaryn bir kisidei tartqan biz eń áýeli Allaǵa, ekinshi Jasan Zekeiulyna alǵysymyz sheksiz», – deidi Erdáýlet Atageldiev. Bul – bir ǵana mysal. Áitpese, ortalyqqa kelip emdelip, aýyr naýqastan qulan-taza aiyqqandar jetkilikti. «Jas-Ai» jýrnalynan biz talai jannyń alǵys hattaryn ushyrattyq. «Jazylmaityn aýrý joq, emshisine kezikse» dep dárigerdiń ózi aitpaqshy, ortalyqtan em alyp, jańa ómirge qadam basqan jandar jyl sanap kóbeiip keledi.
Mysaly, insýlt alǵan 4 myń adam saýyqsa, sal aýrýyna shaldyqqan (DTsP) 5 myń bala ortalyqtyń emimen aiaqtan turyp, el qataryna qosylǵan. Budan basqa belsizdik pen bedeýlikke shaldyǵyp, perzent súie almaýy múmkin qanshama otbasy osy ortalyq arqyly sábili boldy. Dástúrli meditsina ortalyqtary «em qonbaidy» dep kesip-pishken talai naýqas osy ortalyq arqyly saýyqqanyn osynda emdelgen jandardyń ózderi aityp júr.
«Jas-ai» meditsina ortalyǵynan em alǵan naýqastardyń 80-90 paiyzy aýrýynan jazylyp, aiaqtan turyp ketkenin naqty statistika arqyly bildik.
Ishki úndestik týraly oi
Jasan Zekeiuly bala kezinde ata-anasynyń qoldaýymen baian tartýdy úirenipti. Mýzykaǵa degen yqylasy elden erek balanyń óse kele aýrýlardy emdeý barysynda ún men áýezdiń úilesimdiligi zor kómek bolǵanyn tilge tiek ete kele: «Naýqas jannyń aldyńa kirgen kezde janarynan, sózinen, is-qimylynan-aq qai jeriniń aýyryp turǵanyn baiqaisyń. Boidaǵy úndestik pen úilesimdilik buzylsa, aýrý bar dep bilińiz. Men sony júregimmen sezemin. Keibir naýqastarǵa teksermei turyp-aq, qandai syrqat bar ekenin, qai jerleri aýyratynyn aityp berem. Iaǵni, ishki jan-dúniesiniń mýzykasyn tyńdaimyn», – deidi jyly júzine ántek kúlki úiirilip. Ol taǵy da: «Adam bolǵasyn – adamsha ómir súrýge tiispiz. Abai aitpaýshy ma edi: «... kúnine, aptasyna, aiyna, tym quryǵanda jylyna bir ret bolsa da, ózińe óziń esep ber» dep. Iá, adam bolyp týǵasyn, adam bop kún keshý – mindet. Men sony kóńilime bekem tutqan adammyn. «Búgin ne istedim, ne bitirdim, erteń ne istei alamyn?» Osy suraqqa jaýap izdemegen jannyń Haqtyń jolynda, halyqtyń aldynda arynyń tazalyǵyn aiǵaqtai alýy neǵaibyl. «Birińdi, qazaq, biriń dos, kórmeseń istiń – bári bos» tujyrym-túiini de osy turǵydan aitylǵan dep túisinemin. El irgesiniń bútindigi men tuǵyrynyń bekem-biiktigi úshin, osy sóz – sóz. Qazirge sheiin Abaidy oqyp, ózimdi ózim shyńdaýǵa, jigerlendirýge tyrysam» dep kóńilge túigen kóp oiyn ortaǵa saldy.
Qaiyrymdylyq jasaýdy umytpaidy
Jasan Zekeiuly buǵan deiin 500-ge jýyq ǵylymi maqala jazyp, birneshe kitap shyǵaryp úlgerdi. Onyń jazǵan maqalalary shetel baspasózinde de jariialanyp, ǵylymi ortanyń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp keledi. «Jas-Ai» ortalyǵynda zertteý laboratoriiasy jumys isteidi.
Dáriger qoǵamdyq jumystardan da tys qalyp kórgen emes. Memlekettik mańyzy bar máselelerge der ýaqytynda ún qosyp, qoǵamdyq sharalardyń basynda júretin dáriger únemi ártúrli sharalarǵa qoldaý kórsetip keledi. «Jas-Ai» meditsinalyq ortalyǵy Ulttyq mádeni sharalardyń ótýine, sportshylar men jaǵdaiy tómen otbasylarǵa qarjylai qoldaý jasap keledi. 13 jyl boiy turmysy tómen otbasydan shyqqan oqýshylarǵa elimizdegi eń bedeldi joǵarǵy oqý oryndaryna oqý grantyn bólip keledi. «Nur Otan» partiiasynyń uiymdastyrýymen ótken qoǵamdyq is-sharalarǵa belsene atsalysyp, jyl saiyn «Mektepke barar jol» aktsiiasy boiynsha júzdegen qamqorsyz qalǵan balalarǵa kómek qolyn sozýda.
Ulttyq-qoǵamdyq «Altyn júrek» syilyǵy halyqqa istegen osyndai qaltqysyz qyzmeti úshin berildi. Jasan Zekeiulynyń jomarttyǵy munymen shektelip qana qoimai, el aldynda júrgen azamattar men halyq qalaýlylaryna, jergilikti biznes ókilderine de qoldaý tanytyp otyrdy. Eli úshin eńbek etip júrgen azamattarǵa tegin em túrin usyndy. Ózi qurǵan «El shýaq» qory arqyly san-salaly igi isterge kómek qolyn sozyp, metsenattyq tanytyp keledi.
Dáriger ózi bas bolyp, «Jas-Ai» jýrnalyn shyǵaryp, meditsina salasyndaǵy túrli suraqtarǵa jaýap izdep, oqyrmandarǵa usynyp otyr. Jýrnaldan siz meditsinanyń ózekti de ótkir máselelerin oqyp, qoiǵan suraǵyńyzǵa naqty jaýap ala alasyz.
Naqtyly derekke súiener bolsaq, osyǵan deiin 800 million teńgege turarlyq 15 myń adamǵa tegin em kórsetken. Bul – shynymen de aitýǵa, dáripteýge tiisti igi is. Jasan Zekeiulynyń munan bólek, kez kelgen is-shara kezinde jomarttyq tanytyp, demeýshi bolyp júretinin el jaqsy biledi.
Túiin:
Osy ótken 2016 jylǵy jeltoqsanynda Briýsselden (Belgiia) qýanyshty habar keldi. Halyqaralyq Eýropa meditsinalyq qaýymdastyǵy OKSFORD, EMA uiymdarymen birlesip, «Jas-Ai» Shyǵys-Tibet meditsina ortalyǵyna «Halyqaralyq úzdik klinika» ataǵyn berdi, buǵan qujattary bar eki medali, № 022 «MEDICAL PRACTICE» sertifikaty qosa tirkelgen. Osy syilyqty alý úshin Eýropaǵa barǵan J. Zekeiuly kóptegen bilikti mamandarmen tanysyp keldi. Qazir Jasan Zekeiulynyń eńbekterine Batys jurty qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. «Jas-Ai» meditsina ortalyǵyna elimizden ǵana emes, shetelden kelip emdelýshilerdiń sany artyp keledi. Bul tek Jasan Zekeiulynyń ǵana jetistigi emes, eldiń jetistigi dep bilgen jón. Biz qazaq dárigeriniń budan da biik belesterdi baǵyndyraryna senemiz.
Nurserik TILEÝQABYL.
