Áriptesi uryp-soǵyp aidalada qaldyryp ketken Oljas ólim aýzynan aman qalǵan. «Kúrshim aýrýhanasyndaǵy bylyqty ashyp aitpasam bolmady. Bulardyń jas mamanǵa degen kózqarasyn bilip júrińizder» deidi ol. Onyń sózin qaz-qalpynda berip otyrmyz.
Men
Kúrshim aýdandyq aýrýhanasynda 2015 jyldyń aqpanynan beri istep kelemin. Bul jerge Óskemendegi Ana men bala ortalyǵynan aýysyp keldim. Ginekolog dárigermin.
…Bul oqiǵa aqpan aiynyń basynda boldy. Keshki saǵat 6-larǵa taman aýrýhanaǵa iis tigen ekiqabat áiel tústi. Zań boiynsha iis tigen, jaǵdaiy aýyr júkti áielder birden jan saqtaý bólimine jóneltilip, sol aradan em-dom qabyldap, baqylaýǵa alynýy tiis. Sebebi, iis tigenniń óz saldary bolady. Ásirese, balaǵa keri áser etedi. Osy sebepti áieldi birden jan saqtaý bólimine jatqyzdym. Ári qarai ony tolyq baqylaýyma aldym.
Sebebi, qazir dárigerdiń jumysy basty nazarda. Eńbegi eskerile bermeidi, al qateligin birden baiqaidy. Óz basym jumysymda saqtyq pen jaýapkershilikti qatar alyp júremin.
Kelmei qoidy…
Zań boiynsha jan saqtaý bóliminde jatqandyqtan júkti áielge reanimatologtyń keńesi qajet. Aýrýhanada úiden kelip-ketip júretin maman bar-tyn. Aty-jóni Baýyrjan Qumarǵaliev.
Habarlastyq. Kezekshi dárigerge: «Kelmeimin. Qaramaimyn» depti. Ózim shyqtym. Máseleniń mán-jaiyn túsindirdim.
«Bul áiel Kúrshimniń arjaǵyndaǵy Terekti aýylynan. Alysta turady. Qal-jaǵdaiyn tekserý kerek» dedim. «Qazir dop qýyp júrmin. Sodan kelgesin bir-aq qaraimyn» dedi. Qysqasy, kónbedi. Kelmedi. Al men úige qaityp kettim.
Birazdan keiin álgi reanimatolog ózi habarlasty. «Mynaýyń ne ei? Mazaq qyp tursyń ba? Kim kóringendi nege reanimatsiiaǵa tyǵasyń. Álgi júkti qatynyń ba, sap-saý jatyr áne» dedi.
«Zań boiynsha ol sonda jatý kerek. Eger jaǵdaiy jaqsy deseńiz, kitapshasyna jazyp berińiz. Men roddomǵa aýystyryp alamyn» dedim. Áńgime osy jerden bitti.
Zań boiynsha bolǵan jaitty biz bas dárigerge jetkizýge tiistimiz. Bas dárigerdiń emdeý isi jónindegi orynbasaryna habarlastym. Qumarǵalievtiń júkti áieldiń jaǵdaiyna qatysty shyǵarǵan sheshimin jáne jan saqtaý bóliminen shyǵaryp jibergenin aittym. Basy-artyq eshteńe joq.
Ái, ákeńniń balasy…
Birer sátten keiin álgi reanimatolog maǵan qaita shyqty. «Ái, ákeńniń balasy… bas dárigerge nege aitasyń? Nege «jalovatsia» etesiń» deidi.
«Bul shaǵym emes, sizdiń jatqyzbai qoiǵanyńyz ras. Zań boiynsha reanimatsiiada jatý kerek edi. Iis tigenniń saldary jaman. Búgin bilinbegenmen, kelesi kúni baiqalýy múmkin jáne qatty seziledi. Al bul júkti áiel…» dedim men.
Qysqasy, tyńdaǵan joq. Ákem bar, sheshem bar…bárin bir-bir sybap shyqty. «Qazir úiińe kelem. Syrtqa shyq» dedi. Kóligine otyrdyq. Sóz túsinbeidi.
«Bul jumys barysy. Bir emes, eki emes birneshe ret qaitalanyp tur. Adam ómiri oiynshyq pa, sizge?» dedim men.
Shynymen solai. Budan buryn taǵy bir júkti áielden qan ketken kezde áreń jatqyzǵan. Álgi áiel qudai saqtap aman qaldy. Reanimatsiia bul kisiniń jeke menshigi emes qoi?! Árbirden soń bul adam ómiri.
Sóilesip otyrǵanda ańdamappyn, Kúrshimniń shetine alyp shyǵypty. «Máshineden tús» dedi. Tústim. Senseńiz, elýden asqan el aǵasy. Eńgezerdei. Entelep tur. Tóbelespekshi. Judyryǵyn túiip alǵan. Ákeńdei adammen tóbelespek túgil, salǵylasqannyń ózi uiat…
Osyny aita bergenim sol bir qoiyp qaldy. Nemen urǵanyn bilmeimin. Esimnen tanyp qappyn. Oiansam qol-aiaǵym syrqyrap barady. Aidalada jatyrmyn. Solai. Urǵannan keiin dalada tastap ketken. Saqyldaǵan sary aiaz. Beti-aýzym qan. Qaita oianǵanymdy aityńyz. Mundai sýyqta aiaq-qolyńdy úsitip alýǵa bir saǵattyń ózi jetip jatyr.
Súiretilip politsiiaǵa bardym. Aryz jazdym. Aýrýhanaǵa jatqyzdy.
Kelesi kúni qan qysymym kóterilip, jaǵdaiym aýyrlap ketti. Taǵy esimnen tanyp qaldym. Sóitsem miǵa qan quiylypty. Shuǵyl túrde Óskemenge alyp ketti.
Qysqasha aitsam, basymnan ótken jaǵdai osy. Reanimatsiiadan shyqqanym keshe ǵana.
Búitken jas mamany qurysyn
Qazir áriptesim Baýyrjan Qumarǵalievke qatysty tergeý amaldary júrip jatyr.
Qynjyltatyny, qorlyǵy ótip ketti. Túgi ketken joq. Tairańdap júr. Ólsem de ókinbes edi. Aýdandaǵy jýan baidyń biri. Ái deitin, áje. Qoi deitin qoja joq oǵan. Bas dáriger tipti qyzmettik tekserý júrgizýge de batpady. Qudai biledi, menen buryn da talai jas mamanǵa ákireńdegen bolar.
Meni jas maman retinde Kúrshimniń bas dárigeri Marat Bileimenovtiń ózi Óskemennen shaqyrtyp alǵan. Jumysyma jaýapty boldym. Otbasyn qurdym. Mine, eki jyl ótti. Byltyr aýrýhananyń úzdik dárigeri atandym. Sonyń bári ne úshin? Jas maman retinde ózim bilmeitin óńirge kelip, ómirimnen aiyryla jazdadym.
Qazir ketip baramyn. Jas maman bolǵanym qurysyn. Basqasyn bilmeimin, biraq Kúrshimdegi jas mamanǵa degen kózqaras osyndai. Osy bylyqty aitý úshin, sizderge hat jazdym» – deidi Oljas.
P.S. Buǵan Kúrshim aýdandyq aýrýhanasynyń bas dárigeri ne der eken? Jas mamanǵa qastandyq jasalypty. Jas mamandy ólimshi qyp sabaǵan áriptesi jumysynan ketpepti. Osy ras pa? Jaýap kútemiz.
Daiyndaǵan, Dýman BYQAI
