Áriptesi uryp-soǵyp aıdalada qaldyryp ketken Oljas ólim aýzynan aman qalǵan. «Kúrshim aýrýhanasyndaǵy bylyqty ashyp aıtpasam bolmady. Bulardyń jas mamanǵa degen kózqarasyn bilip júrińizder» deıdi ol. Onyń sózin qaz-qalpynda berip otyrmyz.
Men
Kúrshim aýdandyq aýrýhanasynda 2015 jyldyń aqpanynan beri istep kelemin. Bul jerge Óskemendegi Ana men bala ortalyǵynan aýysyp keldim. Gınekolog dárigermin.
…Bul oqıǵa aqpan aıynyń basynda boldy. Keshki saǵat 6-larǵa taman aýrýhanaǵa ıis tıgen ekiqabat áıel tústi. Zań boıynsha ıis tıgen, jaǵdaıy aýyr júkti áıelder birden jan saqtaý bólimine jóneltilip, sol aradan em-dom qabyldap, baqylaýǵa alynýy tıis. Sebebi, ıis tıgenniń óz saldary bolady. Ásirese, balaǵa keri áser etedi. Osy sebepti áıeldi birden jan saqtaý bólimine jatqyzdym. Ári qaraı ony tolyq baqylaýyma aldym.
Sebebi, qazir dárigerdiń jumysy basty nazarda. Eńbegi eskerile bermeıdi, al qateligin birden baıqaıdy. Óz basym jumysymda saqtyq pen jaýapkershilikti qatar alyp júremin.
Kelmeı qoıdy…
Zań boıynsha jan saqtaý bóliminde jatqandyqtan júkti áıelge reanımatologtyń keńesi qajet. Aýrýhanada úıden kelip-ketip júretin maman bar-tyn. Aty-jóni Baýyrjan Qumarǵalıev.
Habarlastyq. Kezekshi dárigerge: «Kelmeımin. Qaramaımyn» depti. Ózim shyqtym. Máseleniń mán-jaıyn túsindirdim.
«Bul áıel Kúrshimniń arjaǵyndaǵy Terekti aýylynan. Alysta turady. Qal-jaǵdaıyn tekserý kerek» dedim. «Qazir dop qýyp júrmin. Sodan kelgesin bir-aq qaraımyn» dedi. Qysqasy, kónbedi. Kelmedi. Al men úıge qaıtyp kettim.
Birazdan keıin álgi reanımatolog ózi habarlasty. «Mynaýyń ne eı? Mazaq qyp tursyń ba? Kim kóringendi nege reanımasıaǵa tyǵasyń. Álgi júkti qatynyń ba, sap-saý jatyr áne» dedi.
«Zań boıynsha ol sonda jatý kerek. Eger jaǵdaıy jaqsy deseńiz, kitapshasyna jazyp berińiz. Men roddomǵa aýystyryp alamyn» dedim. Áńgime osy jerden bitti.
Zań boıynsha bolǵan jaıtty biz bas dárigerge jetkizýge tıistimiz. Bas dárigerdiń emdeý isi jónindegi orynbasaryna habarlastym. Qumarǵalıevtiń júkti áıeldiń jaǵdaıyna qatysty shyǵarǵan sheshimin jáne jan saqtaý bóliminen shyǵaryp jibergenin aıttym. Basy-artyq eshteńe joq.
Áı, ákeńniń balasy…
Birer sátten keıin álgi reanımatolog maǵan qaıta shyqty. «Áı, ákeńniń balasy… bas dárigerge nege aıtasyń? Nege «jalovatsá» etesiń» deıdi.
«Bul shaǵym emes, sizdiń jatqyzbaı qoıǵanyńyz ras. Zań boıynsha reanımasıada jatý kerek edi. Iis tıgenniń saldary jaman. Búgin bilinbegenmen, kelesi kúni baıqalýy múmkin jáne qatty seziledi. Al bul júkti áıel…» dedim men.
Qysqasy, tyńdaǵan joq. Ákem bar, sheshem bar…bárin bir-bir sybap shyqty. «Qazir úıińe kelem. Syrtqa shyq» dedi. Kóligine otyrdyq. Sóz túsinbeıdi.
«Bul jumys barysy. Bir emes, eki emes birneshe ret qaıtalanyp tur. Adam ómiri oıynshyq pa, sizge?» dedim men.
Shynymen solaı. Budan buryn taǵy bir júkti áıelden qan ketken kezde áreń jatqyzǵan. Álgi áıel qudaı saqtap aman qaldy. Reanımasıa bul kisiniń jeke menshigi emes qoı?! Árbirden soń bul adam ómiri.
Sóılesip otyrǵanda ańdamappyn, Kúrshimniń shetine alyp shyǵypty. «Máshineden tús» dedi. Tústim. Senseńiz, elýden asqan el aǵasy. Eńgezerdeı. Entelep tur. Tóbelespekshi. Judyryǵyn túıip alǵan. Ákeńdeı adammen tóbelespek túgil, salǵylasqannyń ózi uıat…
Osyny aıta bergenim sol bir qoıyp qaldy. Nemen urǵanyn bilmeımin. Esimnen tanyp qappyn. Oıansam qol-aıaǵym syrqyrap barady. Aıdalada jatyrmyn. Solaı. Urǵannan keıin dalada tastap ketken. Saqyldaǵan sary aıaz. Beti-aýzym qan. Qaıta oıanǵanymdy aıtyńyz. Mundaı sýyqta aıaq-qolyńdy úsitip alýǵa bir saǵattyń ózi jetip jatyr.
Súıretilip polısıaǵa bardym. Aryz jazdym. Aýrýhanaǵa jatqyzdy.
Kelesi kúni qan qysymym kóterilip, jaǵdaıym aýyrlap ketti. Taǵy esimnen tanyp qaldym. Sóıtsem mıǵa qan quıylypty. Shuǵyl túrde Óskemenge alyp ketti.
Qysqasha aıtsam, basymnan ótken jaǵdaı osy. Reanımasıadan shyqqanym keshe ǵana.
Búıtken jas mamany qurysyn
Qazir áriptesim Baýyrjan Qumarǵalıevke qatysty tergeý amaldary júrip jatyr.
Qynjyltatyny, qorlyǵy ótip ketti. Túgi ketken joq. Taırańdap júr. Ólsem de ókinbes edi. Aýdandaǵy jýan baıdyń biri. Áı deıtin, áje. Qoı deıtin qoja joq oǵan. Bas dáriger tipti qyzmettik tekserý júrgizýge de batpady. Qudaı biledi, menen buryn da talaı jas mamanǵa ákireńdegen bolar.
Meni jas maman retinde Kúrshimniń bas dárigeri Marat Bileımenovtiń ózi Óskemennen shaqyrtyp alǵan. Jumysyma jaýapty boldym. Otbasyn qurdym. Mine, eki jyl ótti. Byltyr aýrýhananyń úzdik dárigeri atandym. Sonyń bári ne úshin? Jas maman retinde ózim bilmeıtin óńirge kelip, ómirimnen aıyryla jazdadym.
Qazir ketip baramyn. Jas maman bolǵanym qurysyn. Basqasyn bilmeımin, biraq Kúrshimdegi jas mamanǵa degen kózqaras osyndaı. Osy bylyqty aıtý úshin, sizderge hat jazdym» – deıdi Oljas.
P.S. Buǵan Kúrshim aýdandyq aýrýhanasynyń bas dárigeri ne der eken? Jas mamanǵa qastandyq jasalypty. Jas mamandy ólimshi qyp sabaǵan áriptesi jumysynan ketpepti. Osy ras pa? Jaýap kútemiz.
Daıyndaǵan, Dýman BYQAI
