Ónerdiń qaı salasynyń bolsa da ózindik teorıasy bar. Árıne, ol da aınymaly, ózgermeli. Keshegi keńestik kezeńde qalanǵan ónertanýshylyq mektep - báribir búgingi ýaqytqa jaýap bere almaıdy. Aıtalyq, ádebıettaný ǵylymynda qyzyl ımperıanyń ıdeologıalyq boıaýy qoıýlyǵy sondaı, árbir shyǵarmanyń astarynan qoǵamdyq, áleýmettik máselelerdi izdeıtin, sol arqyly keńestik júıege qyzmet etkizýge urynǵan tom-tom taldaýlar, dısertasıalar, synı eńbekter jeterlik. «Keńestik shyndyqtyń» kesirinen qanshama shyǵarmalar kórkemdik turǵydan aqsady deseńizshi. Ádebıettaný ǵylymy solaı qurylǵandyqtan, qalamgerler de birte-birte sanaly túrde ár shyǵarmasyna keńestik «mentalıtetti» kirgizýge tyrysqan. Bul sol dáýirde ómir súrgen qaı aqyn-jazýshynyń shyǵarmalaryn oqysańyz da baıqalady. Bul ótken dáýirdi joqqa shyǵarý emes, olardy kinálaý da emes, bul bar bolǵany olardyń qandaı dáýirde ómir súrgenin eske alý ǵana. Demek, ádebıet teorıasynyń qalamgerlerdiń qalyptasýyna jasar yqpaly bólek. Bizdiń aıtpaǵymyz, ádebıettegi búgingi synnyń máselesi. Ia, ádebıet teorıasy kemeldenbeı, ádebı sananyń kemeldenýi, jetilýi neǵaıbyl. Biraq, eń ókinishtisi, bizdegi ádebı sana ótken ǵasyrdyń belortasyndaǵy núktesinen áli jyljı qoıǵan joq. Sonda búgingi synshylarymyz, ádebıettanýshylarymyz, bildeı bir akademıanyń múıizi qaraǵaıdaı akademıkteri men doktorlary, ǵylym kandıdattary qaıda qalady deısiz ǵoı. Keshirersiz, eger Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵynyń ópshelesinde jańa ǵylym kandıdattary, doktorlar men akademıkterdiń sany artsa, ol osy saladaǵy aıryqsha izdenistiń, zamanǵa beıimdelýdiń, jańa sanany qalyptastyrýdyń kóirinisi emes. Bul da keshegi jańarmaǵan sanamen, jańarmaǵan teorıamen júzege asqan búgingi «jetistigimiz». Tursyn Jurtbaı aǵamyzsha aıtqanda, «jalǵan ǵylymnyń» jarqyn úlgisiniń bir parasy. Ádebıettaný biraz kemshilikterden, «qyzyl shapanynan» arylǵan shyǵar. Biraq qazir biz «sary shapan» kıip aldyq ta, «biz jańardyq» dep jar saldyq. Múlde olaı emes. Bul sózime kelispeseńiz, aıtyńyzshy, bizde dál qazirgi ýaqytta ádebı prosesti elep-eksheýge qaýqarly kim bar? Meniń esime eshkim túspeı tur.
Tursynjan Shapaı aǵamyzdy ataýyńyz kúmánsiz. Óz basym Tursynjan aǵanyń sarkazmdik sheneýmen jazylǵan biraz maqalalaryn, kórkem áńgimelerin bilemin jáne shyǵarmashylyq álemimizdegi ózindik ornyn da joǵary baǵalaımyn. Degenmen, sońǵy kezderi zerdeli maqalalaryn kóre almaı júrmiz. Burynǵydlarynyń kóbinde eski saryn basym. Ámirhan Meńdeke me? Joq. Sebebi, ol kisi de ár shyǵarmanyń astarynan qoǵamnyń túıtkildi máselelerin, dertin, sony qalaı jetkizgenin izdeýden aryǵa bara alǵan emes. Shyǵarmanyń ózi aıtyp turǵandy «O, mynany aıtyp tur ǵoı» deý bizdińshe, ádebıet synshysy kóterer júk bolmasa kerek. Bul belgili bir shyǵarmany ala otyryp, ózińniń kúndelikti qoǵamnan kórgen-bilgenińdi, kókiregińdegi zapyrandy oqyrmanǵa jetkizýdiń eń ońaı tásili ǵana. Sońǵy kezderi «Ádebıet synshysy» degen tirkesti famılıalarynyń sońyna tirkep júrgen biraz qalamgerlerdi osyǵan jatqyzýǵa bolady. Amangeldi Keńshiliktiń «Sóz patshasy» atty kitabyn oqyp otyryp, buǵan kóziń jete túsedi. Sonda qazaqtyń aqyndarynyń bári qoǵamymyzdy minep-synap, ashshy óksigin aqtaryp júrgen boldy ǵoı dep oılaýyńyz da kádik. Áýeli ádebıettiń áý bastaǵy mindeti ne edi? «Aqyndar óz qoǵamyn jyrlamaı, onyń qaltarys-bultarysyndaǵy keleńsiz jaıttardy búkpesiz aıtpaı, qalaı aqyn bolady» deýińiz múmkin. Durys aıtasyz. Biraq bul aqyndardyń azamattyq pozısıasy ǵana. Ony óziniń maqalalarynda aıtsa, jerine jetkize sóz etse quba-qup. Áıtpese, aıǵaı-attannyń bári óleń bolsa, ekiniń biri aqyn bolyp shyǵýǵa quqyly. Bul jaıly toqtalyp otyrǵan sebebimiz, osy sekildi «synı maqalalardyń» kóptiginen qazir oqyrman qaýym shatasyp bitti. Olar óleńnen kórkemdik, astarlylylyq, oılylyq, kerek deseńiz, kúńgirttik izdep áýre bolmaıdy. Ym men meńzeýdi qajetsinbeıdi.Odansha Pálenshe Túgensheev qusap qoǵamnyń irińdi tustaryn nege ashyqtan ashyq irep-irep tastamaıdy dep jatyp kep sógedi. Bul kıeli poezıanyń ashshy bolsa da qazirgi oqyrmandar sanasyndaǵy kórinisi. Aıtys pen jazba poezıanyń kóterer júgi, ereksheligi múldem basqa ekenin de umytyp qaldyq. Buǵan eń basty kináli de ózimiz. Ádebı synnyń múldem joqtyǵy. Biz qara tanyǵannyń bári kórkem ádebıetti tushshynyp oqyp, onyń astaryna úńilip, jan-dúnıesine kerektisin izdeýge mindetti emes ekenin de bilemiz. Áńgime olar týraly emes. Bizdiki ádebıetke jańadan kelip jatqan jas býyn ókilderiniń ádebı túısigin jetildirý úshin ádebıet teorıasynyń, ádebı synnyń asa qajettiligin sóz etý. Muny durys jolǵa qoımaıynsha, myna álaýlaıymyzben júrer bolsaq, aldaǵy onshaqty jylda qazaq ádebıetinen tolyqqandy kórkem shyǵarma kútý bekershilik.
Biz qara tanyǵannyń bári kórkem ádebıetti tushshynyp oqyp, onyń astaryna úńilip, jan-dúnıesine kerektisin izdeýge mindetti emes ekenin de bilemiz. Áńgime olar týraly emes. Bizdiki ádebıetke jańadan kelip jatqan jas býyn ókilderiniń ádebı túısigin jetildirý úshin ádebıet teorıasynyń, ádebı synnyń asa qajettiligin sóz etý. Muny durys jolǵa qoımaıynsha, myna álaýlaıymyzben júrer bolsaq, aldaǵy onshaqty jylda qazaq ádebıetinen tolyqqandy kórkem shyǵarma kútý bekershilik.
Qaıta arnamyzǵa túselik. Taǵy kim bar? Ámirhan Balqybek aǵamyzdyń biraz maqalalarynan habardarmyz. Ol kisiniń ádebı maqalalary negizinen salystyrmaly túrde jazylatyndyqtan, oqyrmandy oılylyqqa, kóp bilýge jeteleıtini daýsyz. Alaıda ol ádebıet synshysy ekendigin bildirmeıdi. Tanym men túısikke súıene otyryp, tarıhı oqıǵalardyń astaryna súńgý arqyly belgili bir shyǵarmalardy túsindirýge bolatyndyǵy aıqyn. Dese de, kórkem ádebıettiń qyry men syry myń qatpar bolǵandyqtan, taza synshylyq dástúr kerek. Bizde ondaı mektep múldem joq desek te bolatyndaı. Asqar Súleımenovtyń aıryqsha maqalalaryn, Muqametjan Qarataevtyń keıbir eńbekterindegi izdenis soqpaqtaryn, Zeınolla Serikqalıevtiń degdar syndaryn, Ábish Kekilbaevtyń belgili qalamgerlerge arnalǵan sanaýly maqalalaryn qospaǵanda, bizde ádebıet teorıasy áli qalyptasqan joq dep kesip aıtýǵa negiz bar. Táýelsizdik jyldarynda óz basym oqyp tushynǵan maqalanyń biri Talasbek Ásemqulovtyń «Abaıdyń uly jumbaǵy» atty kólemdi taldaýy men Ardaq Nurǵazyulynyń «Jumeken Nájimedenov» atty aqyn óleńderin paıymdaýy. «Abaıdyń uly jumbaǵyn» oqysańyz buryn siz oqyp júrgen sanańyzdaǵy Abaıdyń ózińiz oılaǵannan anaǵurlym tereńde ekenin bile túsesiz jáne aqyn shyǵarmashylyǵyna úńilý úshin onyń árbir sóziniń mán-maǵynasynyń kókeıińizdegi máninen áldeqaıda aryda jatqanyn bajaılaısyz da, ózińizdiń tym taıaz oılaıtynyńyzǵa nalısyz. Senbeseńiz, oqyńyz! Ókinbeıtinińizge kepildik beremin. «Jumeken Nájimedenov» atty maqala Jumeken týraly jazylǵan barlyq synı maqalalardyń ishindegi eń úzdigi dep ashyp aıtýǵa bolady. Á. Kekilbaevtyń «Meniń topyraǵym» atty aqyn jyr jınaǵyna jazǵan alǵysózine para-par jańa taldaý men paıymdaýdyń tosyndyǵy ushtasqan. Osyndaı biren-saran maqalany ǵana ataýǵa bolatyn shyǵar. Ondaı tanymdyq-fılosofıalyq turǵydan jazylǵan taldaýlardyń azdyǵy ádebı synnyń jutańdyǵyn kórsetedi. Sondyqtan da bizdegi ádebıettaný ǵylymy kórkem ádebıettiń kókjıegin barlaý úshin jas synshylardy daıyndaýlary kerek. Olarǵa eń aldymen belgili bir shyǵarmany taldatpas buryn «Qazaq ádebıettanýynyń akademıalyq jınaǵyn» qurastyryp, aıryqsha bıik órede jazylǵan maqalalardy oqytqan abzal-aq (QazUÝ-degi «Ádebıettaný» mamandyǵy boıynsha bitirgenderdiń ádebı ortaǵa aralaspaq túgil, oqý bitirgesin izim-ǵaıym bolatyndyǵy, bizdegi oqý oryndarynyń kásibıliginiń qaı deńgeıde ekenin bildredi. Ol bólek áńgime). Ol jınaqqa «synshy» ataǵyn alǵandardyń báriniń jazǵan dúnıesin tirkemeı, sanaýly, qadaý-qadaý maqalalardy iriktese, jarasar edi.
Olarǵa eń aldymen belgili bir shyǵarmany taldatpas buryn «Qazaq ádebıettanýynyń akademıalyq jınaǵyn» qurastyryp, aıryqsha bıik órede jazylǵan maqalalardy oqytqan abzal-aq (QazUÝ-degi «Ádebıettaný» mamandyǵy boıynsha bitirgenderdiń ádebı ortaǵa aralaspaq túgil, oqý bitirgesin izim-ǵaıym bolatyndyǵy, bizdegi oqý oryndarynyń kásibıliginiń qaı deńgeıde ekenin bildredi. Ol bólek áńgime). Ol jınaqqa «synshy» ataǵyn alǵandardyń báriniń jazǵan dúnıesin tirkemeı, sanaýly, qadaý-qadaý maqalalardy iriktese, jarasar edi.
Aıta bersek sóz kóp. Búgin poezıamyz órkendep, damyp ketti deıtinder barshylyq. Ol qalaı damydy, qaı baǵytta damyp barady, negizgi ereksheligi, burynǵy poezıadan artyqshylyǵy ıakı kem tusy qaısy degenge eshkim jaýap bermesten, osylaı aıtady. Tynyshtyqbek pen Esenǵalıdyń mektebinen túlegen biren-saran jastyń jaqsy óleń jazǵany shyndyq shyǵar. Áıtkenmen, tutas, tolymdy, aýqymdy keńistigi bar qaı jasty ataýǵa bolady? Menińshe, ártúrli soqpaqtyń barlyǵy jaqsy. Biraq izdenistiń ıirimine súńgý úshin de durys baǵyt-baǵdar kórsetetin bógenaıy bólek taldaýlar, tanymdyq máni zor maqalalar kerek-aq. Eger solaı bolǵanda, búginde ózin «Álemdik órede jazamyz» dep oılaıtyndardyń talaıynyń jeli shyǵar edi áldeqashan. «Ańqaý elge aramza molda» bolýdyń ádebıet úshin ótkinshi ǵana kezeń ekenin túsiner de edi...
Sonymen, bul týraly aıta bersek, taýsylmaıtyn áńgime bar: ol jas qalamgerlerdiń ádebı biliktiligi men bilim deńgeıiniń tym taıazdyǵy, aýdarma máselesiniń júıesizdigi, aýdarlyǵan úzdik týyndylardyń artyqshylyǵyn, ár eldegi ádebı álemniń ózindik ereksheligin kórsetýge shorqaqtyǵymyz, shetel ádebıeti dese «Olar bizdiń qasymyzda kim edi?» dep jóndi-jónsiz muryn shúıiretindigimiz, búgingi álemdegi ádebı aǵymdardyń aıaq alysynan maqurymdyǵymyz, aǵym dese boldy, túrpideı jyıyrylatyn «shartty reflekstiń» paıda bolýy, áńgimeniń álqıssasyn «Dúnıede orys ádebıetinen uly ádebıet joq» dep bastaýǵa beısanaly túrde beıimdiligimiz, onda da ótken ǵasyrdyń 50 jyldarynan bergi álem ádebıetin tam-tumdap qana biletinimiz, Fılologıa fakúltetiniń stýdentteri Muhtar, Ǵabıt, Sábıt, Muqaǵalıdan bergi ádebı býynnyń shyǵarmashylyǵynan habarsyzdyǵy, mektepte ádebıetten sabaq beretin ustazdardyń qazirgi qazaq ádebıetinen eshteńe bilmeıtindigi, ádebı oqýlyqtardyń keńes kezeńindegi kúıinshe qalýy, ádebı prosestiń kórkemdik kókjıekpen emes, tamyr-tanystyq deńgeıde qalyptasýy, ádebı basylymdardyń «shóp pen shóńgeni» ajyratpastan oqyrmanǵa birdeı usyna beretindigi, talǵam tarazysynyń múldem teńshelimsizdigi, t.b. osylardyń bárin retke keltirer tetiktiń joqtyǵy men ádebı sanany qalyptastyrýǵa, jańartýǵa kerekti ádebıettaný ǵylymynyń baıaǵy eski úlgide bolýy. Bulardyń árbiriniń ózindik máseleleri shash-etekten. Júıesizdiktiń meılinshe «órkendeýi» ádebı ortany «Avgııdiń atqorasyna» aınaldyrǵany jasyryn emes.
Fılologıa fakúltetiniń stýdentteri Muhtar, Ǵabıt, Sábıt, Muqaǵalıdan bergi ádebı býynnyń shyǵarmashylyǵynan habarsyzdyǵy, mektepte ádebıetten sabaq beretin ustazdardyń qazirgi qazaq ádebıetinen eshteńe bilmeıtindigi, ádebı oqýlyqtardyń keńes kezeńindegi kúıinshe qalýy, ádebı prosestiń kórkemdik kókjıekpen emes, tamyr-tanystyq deńgeıde qalyptasýy, ádebı basylymdardyń «shóp pen shóńgeni» ajyratpastan oqyrmanǵa birdeı usyna beretindigi, talǵam tarazysynyń múldem teńshelimsizdigi, t.b. osylardyń bárin retke keltirer tetiktiń joqtyǵy men ádebı sanany qalyptastyrýǵa, jańartýǵa kerekti ádebıettaný ǵylymynyń baıaǵy eski úlgide bolýy.
Ádebı basylymdar demekshi, elimizde ne kóp, ádebı basylymdar kóp. Árkim áline qaraı shabatyny túsinikti bolsa da, oqyrman izdep, ár sanyn kútip oqıtyn birde-bir basylym joq. Kórkem proza men poezıany úıip-tógip bergenimen, sol jarıalanǵan shyǵarmanyń ózgesheligi men kemshin tustaryn týraly tis jarmaıdy. Mundaıda oqyrman úshin Ábish Kekilbaevtyń povesi men keıingi jas jazýshylardyń jyn-shaıtandar týraly talǵaýsyz áńgimeleriniń aıyrmashylyǵy joqtaı kórinýdi múmkin. Qajet deseńiz, kórkem mátinniń biregeı úlgisi derlik Ábish aǵamyzdyń «Hansha-darıa hıkaıasy» emes, jastardyń ibilistermen bı bılep, arýaqtarmen súıisetin «poshymy bólek» «týyndylary» anaǵurlym qyzyq bolýy da ǵajap emes. Kimniń qalaı jazatyny óz erkinde desek te, talǵam óspeıinshe, ádebıettiń ósýi de qıyn ekendigin eske sala ketý bizdiki. Al taza ádebı prosesti baqylap otyratyn, aǵy men qarasyn, asyly men jasyǵyn anyqtaıtyn gazet ne jýrnal joq. Jazýshylar odaǵynyń quryltaıshylyǵymen tórt-bes jyldan beri «Syn» degen jýrnal shyǵyp keledi. Bas redaktory - Baqyt Sarybala. Ádebı prosesti baqylap-barlap otyrsyn dep arnaıy osy jýrnaldy shyǵarǵan bolýlary kerek. Biraq jýrnaldyń aty bar da, zaty joq. Basylymdarǵa shyqqan birer maqalany toptastyryp berýden uzaı almaı keledi. Joǵarydaǵy tolyp jatqan ádebı problemalardyń ózegine ózinshe úńilip, jastar arasynan synshylardy tárbıeleý, ádebıettanýshylardy ósirip shyǵarýǵa tıisti basylymnyń búgingi óresine qarap ózegińe órt túsedi...
Ádebıettaný jańarmaı, jańa estetıkalyq orta qalyptaspaı, bizdiń ádebıet órkendemek emes. Biz qazaq tilin ózimizge moıyndatý úshin kúresýge tıis halyqqa aınaldyq. Orystildi qaýymdy qazaq tiliniń qudiretine tabyndyrý úshin, sheteldi aıtpaı-aq qoıalyq, ózimizdegi ózge ulttardy uıystyrý úshin qazaq ádebıetiniń ıntellektýaldyq óresi myǵym, ózgelerge úlgi bolarlyq sapaǵa jetýi kerek. Qazirshe ol múmkin emesteı kórinedi...
Alash AHMETBEK
