Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbaty – qoǵamdy tolǵandyratyn túitkilder men strategiialyq máselelerdi ashyq talqylaýdyń jańa deńgeiin aiqyndaityn mańyzdy qujat. Ol – halyqpen ashyq dialogtyń jarqyn úlgisi retinde ǵana emes, memlekettik dárejedegi máselelerdiń sheshilýin kórsetetin máseleler retinde mańyzdy oryn alady. Mundaǵy ekijaqty dialog ózegi eldiń áleýmettik-ekonomikalyq damýy men ishki-syrtqy saiasi ahýalǵa bailanysty óte mańyzdy taqyryptarǵa qurylǵan. Otandyq sarapshy-ǵalymdar Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbaty týraly osyndai pikir bildirip otyr. M.H.Dýlati atyndaǵy Taraz ýniversitetiniń Basqarma tóraǵasy – rektor Muhtar Baijumanovtyń aitýynsha, eldegi reformalar búgingi kúnniń ǵana emes, uzaq merzimdi bolashaqtyń máselelerin sheshýge baǵyttalǵan. Qazaqstan halqynyń ál-aýqatyn jaqsartý, ádilettilik qaǵidattaryn nyǵaitý jáne turaqty damý jolyndaǵy bul ózgerister eldiń gúldenýine berik negiz bolatyny sózsiz.
– Prezidentimiz elimiz úshin zor synaq bolǵan sý apaty týraly aita kelip: «Bir el, bir halyq bolyp, judyryqtai jumyla bilsek qana mundai apattardy eńsere alatynymyzǵa bárimiz kóz jetkizdik. Sý tasqyny kezinde volonterler qozǵalysynyń áleýeti zor ekenin kórdik» dedi. Osy sý tasqyny kezinde kóptegen is-sharalar qolǵa alynyp, kelesi máseleler sheshildi. Atap aitsaq, eń iri sheshimderdiń biri - sý mamandarynyń tapshylyǵy máselesin sheshý jáne zertteý jumystaryn jandandyrý úshin Taraz qalasynda Qazaq ulttyq sý sharýashylyǵy jáne irrigatsiia ýniversitetiniń qurylýy. Ulttyq ýniversitettiń Taraz qalasynda ornalasýy – zor úmit pen aiqyn bolashaq kepili dep bilemin, – dedi Muhtar Baijumanov.
Rektor Qasym-Jomart Kemelulynyń búgingi tańdaǵy ózekti máselelerdiń biri bolyp otyrǵan jasandy intellekt máselesine mán berýin de airyqsha atap ótedi.
– Halyqtyń turmysyn jaqsartýda tsifrlandyrý isi mańyzdy bolyp tabylady. Qazirgi tańda halqymyz óz jumysyn jeńildete túsý úshin ózderiniń tsifrlyq ekojúiesin qalyptastyrýda. Bul baǵytta atqarylar jumystar áli kóp. Degenmen, birlese sheshilse, bul da tez-aq oryndalatyn sharýa. Prezidentimiz aitqandai «Taza Qazaqstan» aktsiiasy qoǵamǵa ekologiialyq mádenietti qalyptastyrýy ras. Bizdiń ýniversitetimiz de atalǵan aktsiiany qoldaý maqsatynda, túrli is-sharalar uiymdastyrylýda. Tazalyqty saqtaý jáne tabiǵatty aialaý - ulttyq bolmysymyzdyń ajyramas bóligine ainalýǵa tiis, – dedi M.H.Dýlati atyndaǵy Taraz ýniversitetiniń rektory.
Muhtar Baijumanovtyń sózinshe, qazirgi jastardyń sanasyn ýlap, olardyń psihikasyna keri áser etip, bolashaǵyna balta shapqan problemalardyń biri - lýdomaniia bolyp otyr. Memleket basshysy osy bir dertke qarsy qabyldanǵan zańnyń kúshin túsindirdi.
– Qujatta býkmekerlik keńseler men totalizatorlardyń jarnamasyna edáýir shekteý qoiyldy, kámeletke tolmaǵandardy qumar oiynǵa tartqany úshin ákimshilik jaýapkershilik belgilendi, aty-jóni boryshkerlerdiń biryńǵai tizimine engizilgen adamdardyń qumar oiyn oinaýyna tyiym salyndy. Bul sharalar talai shańyraqty shaiqaltqan, adamdardy qylmys jasaýǵa, ózine qol jumsaýǵa itermelegen oiynqumarlyqtyń taralýymen kúresýge arnalǵan dep anyq aitty. Ǵasyr dertine ainalǵan bul máseleniń aldyn alý úshin birlesip jasap jatqan qarymdy jumystar óz nátijesin beredi dep oilaimyn.
Shyn máninde, bul suhbat – ár Qazaqstan azamatyna oi salarlyq, keleshekke kemel kózqaras tastarlyq, eldi jarqyn bolashaqqa shaqyratyn suhbat. Memleket basshysy bizdiń barlyǵymyzdyń alda atqarar jumystarymyz ben alǵa qoiǵan mindetterimizge jetý úshin jańa serpin berdi. Jaqsy suhbat barysynda ótken jyl qorytyndylanyp, kelgen jyl josparlandy. Biz óz Prezidentimizdiń jarqyn isterin qoldaimyz, – dedi Muhtar Baijumanov.
Filologiia ǵylymdarynyń doktory, professor, túrkitanýshy Gúlbaný Qosymova Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev «Ana tili» gazetiniń tilshisine bergen suhbatynda birshama mańyzdy máselelerge óte oryndy toqtalǵanyn alǵa tartady. «Ásirese tilshi Erlan Júnistiń «Túrki áleminiń aldaǵy yqpaldastyǵy jolynda Qazaqstan qandai ról atqarady dep oilaisyz?» degen suraǵyna shynaiy ári utymdy jaýap berdi»,-deidi.
– Qazirgi shieleniske toly, suraǵy kóp, biraq jaýaby naqty tabyla bermeitin kúrdeli kezeńde túrki memleketteriniń barlyq salada yntymaqtastyǵy sheshýshi ról atqarady. Memleket basshysynyń «Qazaqstan túrki memleketter uiymynyń bastaýynda boldy. Biz tóraǵalyq etken kezde saiasi jáne saýda-ekonomikalyq, kólik-logistikalyq, mádeni–gýmanitarlyq salalardaǵy yntymaqtastyqty keńeitýge basa mán berdik» degen pikirinde túrki memleketteriniń tek kórshi ári geosaiasi seriktes ekendigi ǵana uǵynylmaidy, túrki halyqtaryn biriktiretin mańyzdy faktorlardyń bar ekendigine oi salady, – dedi Gúlbaný Qosymova.
Ǵalymnyń sózinshe, túrki memleketterin biriktiretin máseleler kóp: birinshiden, tarihy ortaq túrki halyqtarynyń ózara baýyrmaldylyǵy álemdik deńgeidegi problemalardy birlesip sheshýde óz nátijesin berip keledi, sebebi týystyq sezim bir otbasynyń balalary sekildi tegine tartpai qoimaidy; ekinshiden, ata-babalardyń ádet-ǵurpy, salt-dástúrleri, oilaý júiesindegi túrkilik tanym bizdi biriktiredi, úshinshiden tamyry sandaǵan myńjyldyqtarǵa ketetin túrki tilderiniń sózdik qorynda oryn alǵan ortaq ataýlar men frazeologizmder, maqal-mátelder men naqyl sózder, obrazdy sózder men beineli tirkester túrki halyqtary tiliniń bárinde saqtalǵan. Sonyń dáleli retinde Qazaqstan keńistigindegi jer-sý ataýlarynyń túpki tórkini kóne túrkilik maǵynany bildiretindigin aitsaq ta jetkilikti, munyń ózi túrki halyqtarynyń tarihi otany qazaq jeri ekendigin kórsetedi.
– Suqbatta aitylǵan birlesýdiń nátijesin kórsetken 80-nen astam is-sharalardyń, sonyń ishinde Astanada ótken Y Dúniejúzilik kóshpendiler oiyndarynyń, joǵary oqý oryndary men akademiialyq qurylymdardyń basqosýlary, ziialy qaýym ókilderiniń arasyndaǵy tyǵyz bailanys, konferentsiia, simpoziým, quryltailarda kóteriletin ideialar, sondai-aq túrki áleminiń rýhani astanasy bolyp Túrkistan qalasynyń jariialanýy túrki halyqtarynyń tarihi-rýhani birligin kórsetip qana qoimaidy, túrkilik mádeniettiń búkil álemdik órkenietke qosqan úlesin aiǵaqtaidy, – dedi filologiia ǵylymdarynyń doktory, professor.
Gúlbaný Qosymovanyń pikirinshe, túrkilik órkeniet pen mádeniettiń bastaý kózderi sanalatyn kóne túrki jáne orta ǵasyr jádigerleriniń barlyq túrki halyqtaryna ortaqtyǵyn tanyp-bilý jáne birlese zertteý, keń kólemde nasihattaý, elimizdiń bolashaǵyn quraityn alys-beristiń, ózara yntymaqtastyqtyń jalǵasyn taba berýi búgingi urpaqtyń sanasyna rýhani serpilis jasap, boiyna zor qýat, sarqylmas kúsh bereri anyq.
– Ejelgi túrkilik mádeniet pen órkeniettiń jalǵasy, kóne túrki tiliniń murageri sanalatyn qazaq tiliniń qoldanys aiasyn keńeite túsý – kezek kúttirmeitin másele. Qoǵamda qazaq tiliniń rólin odan ári arttyryp, qoǵamnyń memlekettik tilge degen qurmet sezimin týdyrý úshin tildiń ómirsheńdigin dáleldeitin tarihi derekterdi, kóne túrkilik mánge ie qazaq dalasyndaǵy jer-sý ataýlarynyń etimologiiasyn jáne qazaq tiliniń sonaý shýmer zamanynan jalǵasyn taýyp kele jatqan sózdik qoryn, grammatikalyq zańdylyqtaryn, túrki halyqtarynyń bárine ortaq bai muralarymyzdy mektepterde, joǵary oqý oryndarynda oqytý oń nátije bereri sózsiz. Tildiń tarihyn bilmeitin, ultynyń tarihymen maqtana almaityn urpaqta otanshyldyq sezim týyndamaidy, tarihi sana qalyptaspasa, memleketshildik sana da qalyptaspaidy, – dedi túrkitanýshy ǵalym.
Sátbaev ýniversiteti Q.Turysov atyndaǵy Geologiia jáne munai-gaz isi institýtynyń qaýymdastyrylǵan professory, tehnika ǵylymdarynyń kandidaty Sana Qabdrahmanova Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń ótken jyldy qorytyndylap, aldaǵy kezeńge naqty mejelerdi belgilep bergen suhbatqa óz pikirin bildirdi. Onyń aitýynsha, Prezident maqalasynda ishki jáne halyqaralyq kún tártibi tóńiregindegi halyqty tolǵandyratyn eń ózekti máselelerge naqty ári tolyqqandy jaýap berilgen.
«Prezidentimiz óz sózinde: «Qazir álemde buryn-sońdy bolmaǵan asa kúrdeli geosaiasi ahýal qalyptasyp otyr. Soǵan qaramastan, Qazaqstan beibitshilik úshin dialog ornatý jolynda tiimdi ról atqaratyn memleket retinde halyqaralyq arenadaǵy pozitsiiasyn kúsheitti. Bul jaǵdai elimizdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jáne ekonomikamyzdy ornyqty damytýǵa septigin tigizedi», – dedi. Shyn máninde, syrtqy faktorlardyń, tabiǵi apattardyń áserine qaramastan 2024 jyly Úkimet tarapynan elimizdiń damýyna degen úlken múmkindikter jasaldy. Prezidentimiz ishki jáne syrtqy saiasat máselesine de ońtaily sheshimmen kelip, elimizdi álem arenasyna shyǵaryp otyr. Men Memleket basshysynyń el basqarýdaǵy ustanymyn tolyqtai qoldai otyryp, elimizdiń egemendigi men beibitshiliginiń máńgilik turaqtaýyna tilekshimin», – dedi Sana Qabdrahmanova.
