Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbaty – qoǵamdy tolǵandyratyn túıtkilder men strategıalyq máselelerdi ashyq talqylaýdyń jańa deńgeıin aıqyndaıtyn mańyzdy qujat. Ol – halyqpen ashyq dıalogtyń jarqyn úlgisi retinde ǵana emes, memlekettik dárejedegi máselelerdiń sheshilýin kórsetetin máseleler retinde mańyzdy oryn alady. Mundaǵy ekijaqty dıalog ózegi eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy men ishki-syrtqy saıası ahýalǵa baılanysty óte mańyzdy taqyryptarǵa qurylǵan. Otandyq sarapshy-ǵalymdar Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbaty týraly osyndaı pikir bildirip otyr. M.H.Dýlatı atyndaǵy Taraz ýnıversıtetiniń Basqarma tóraǵasy – rektor Muhtar Baıjumanovtyń aıtýynsha, eldegi reformalar búgingi kúnniń ǵana emes, uzaq merzimdi bolashaqtyń máselelerin sheshýge baǵyttalǵan. Qazaqstan halqynyń ál-aýqatyn jaqsartý, ádilettilik qaǵıdattaryn nyǵaıtý jáne turaqty damý jolyndaǵy bul ózgerister eldiń gúldenýine berik negiz bolatyny sózsiz.
– Prezıdentimiz elimiz úshin zor synaq bolǵan sý apaty týraly aıta kelip: «Bir el, bir halyq bolyp, judyryqtaı jumyla bilsek qana mundaı apattardy eńsere alatynymyzǵa bárimiz kóz jetkizdik. Sý tasqyny kezinde volonterler qozǵalysynyń áleýeti zor ekenin kórdik» dedi. Osy sý tasqyny kezinde kóptegen is-sharalar qolǵa alynyp, kelesi máseleler sheshildi. Atap aıtsaq, eń iri sheshimderdiń biri - sý mamandarynyń tapshylyǵy máselesin sheshý jáne zertteý jumystaryn jandandyrý úshin Taraz qalasynda Qazaq ulttyq sý sharýashylyǵy jáne ırrıgasıa ýnıversıtetiniń qurylýy. Ulttyq ýnıversıtettiń Taraz qalasynda ornalasýy – zor úmit pen aıqyn bolashaq kepili dep bilemin, – dedi Muhtar Baıjumanov.
Rektor Qasym-Jomart Kemelulynyń búgingi tańdaǵy ózekti máselelerdiń biri bolyp otyrǵan jasandy ıntellekt máselesine mán berýin de aıryqsha atap ótedi.
– Halyqtyń turmysyn jaqsartýda sıfrlandyrý isi mańyzdy bolyp tabylady. Qazirgi tańda halqymyz óz jumysyn jeńildete túsý úshin ózderiniń sıfrlyq ekojúıesin qalyptastyrýda. Bul baǵytta atqarylar jumystar áli kóp. Degenmen, birlese sheshilse, bul da tez-aq oryndalatyn sharýa. Prezıdentimiz aıtqandaı «Taza Qazaqstan» aksıasy qoǵamǵa ekologıalyq mádenıetti qalyptastyrýy ras. Bizdiń ýnıversıtetimiz de atalǵan aksıany qoldaý maqsatynda, túrli is-sharalar uıymdastyrylýda. Tazalyqty saqtaý jáne tabıǵatty aıalaý - ulttyq bolmysymyzdyń ajyramas bóligine aınalýǵa tıis, – dedi M.H.Dýlatı atyndaǵy Taraz ýnıversıtetiniń rektory.
Muhtar Baıjumanovtyń sózinshe, qazirgi jastardyń sanasyn ýlap, olardyń psıhıkasyna keri áser etip, bolashaǵyna balta shapqan problemalardyń biri - lýdomanıa bolyp otyr. Memleket basshysy osy bir dertke qarsy qabyldanǵan zańnyń kúshin túsindirdi.
– Qujatta býkmekerlik keńseler men totalızatorlardyń jarnamasyna edáýir shekteý qoıyldy, kámeletke tolmaǵandardy qumar oıynǵa tartqany úshin ákimshilik jaýapkershilik belgilendi, aty-jóni boryshkerlerdiń biryńǵaı tizimine engizilgen adamdardyń qumar oıyn oınaýyna tyıym salyndy. Bul sharalar talaı shańyraqty shaıqaltqan, adamdardy qylmys jasaýǵa, ózine qol jumsaýǵa ıtermelegen oıynqumarlyqtyń taralýymen kúresýge arnalǵan dep anyq aıtty. Ǵasyr dertine aınalǵan bul máseleniń aldyn alý úshin birlesip jasap jatqan qarymdy jumystar óz nátıjesin beredi dep oılaımyn.
Shyn máninde, bul suhbat – ár Qazaqstan azamatyna oı salarlyq, keleshekke kemel kózqaras tastarlyq, eldi jarqyn bolashaqqa shaqyratyn suhbat. Memleket basshysy bizdiń barlyǵymyzdyń alda atqarar jumystarymyz ben alǵa qoıǵan mindetterimizge jetý úshin jańa serpin berdi. Jaqsy suhbat barysynda ótken jyl qorytyndylanyp, kelgen jyl josparlandy. Biz óz Prezıdentimizdiń jarqyn isterin qoldaımyz, – dedi Muhtar Baıjumanov.
Fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, túrkitanýshy Gúlbaný Qosymova Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev «Ana tili» gazetiniń tilshisine bergen suhbatynda birshama mańyzdy máselelerge óte oryndy toqtalǵanyn alǵa tartady. «Ásirese tilshi Erlan Júnistiń «Túrki áleminiń aldaǵy yqpaldastyǵy jolynda Qazaqstan qandaı ról atqarady dep oılaısyz?» degen suraǵyna shynaıy ári utymdy jaýap berdi»,-deıdi.
– Qazirgi shıeleniske toly, suraǵy kóp, biraq jaýaby naqty tabyla bermeıtin kúrdeli kezeńde túrki memleketteriniń barlyq salada yntymaqtastyǵy sheshýshi ról atqarady. Memleket basshysynyń «Qazaqstan túrki memleketter uıymynyń bastaýynda boldy. Biz tóraǵalyq etken kezde saıası jáne saýda-ekonomıkalyq, kólik-logıstıkalyq, mádenı–gýmanıtarlyq salalardaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge basa mán berdik» degen pikirinde túrki memleketteriniń tek kórshi ári geosaıası seriktes ekendigi ǵana uǵynylmaıdy, túrki halyqtaryn biriktiretin mańyzdy faktorlardyń bar ekendigine oı salady, – dedi Gúlbaný Qosymova.
Ǵalymnyń sózinshe, túrki memleketterin biriktiretin máseleler kóp: birinshiden, tarıhy ortaq túrki halyqtarynyń ózara baýyrmaldylyǵy álemdik deńgeıdegi problemalardy birlesip sheshýde óz nátıjesin berip keledi, sebebi týystyq sezim bir otbasynyń balalary sekildi tegine tartpaı qoımaıdy; ekinshiden, ata-babalardyń ádet-ǵurpy, salt-dástúrleri, oılaý júıesindegi túrkilik tanym bizdi biriktiredi, úshinshiden tamyry sandaǵan myńjyldyqtarǵa ketetin túrki tilderiniń sózdik qorynda oryn alǵan ortaq ataýlar men frazeologızmder, maqal-mátelder men naqyl sózder, obrazdy sózder men beıneli tirkester túrki halyqtary tiliniń bárinde saqtalǵan. Sonyń dáleli retinde Qazaqstan keńistigindegi jer-sý ataýlarynyń túpki tórkini kóne túrkilik maǵynany bildiretindigin aıtsaq ta jetkilikti, munyń ózi túrki halyqtarynyń tarıhı otany qazaq jeri ekendigin kórsetedi.
– Suqbatta aıtylǵan birlesýdiń nátıjesin kórsetken 80-nen astam is-sharalardyń, sonyń ishinde Astanada ótken Y Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń, joǵary oqý oryndary men akademıalyq qurylymdardyń basqosýlary, zıaly qaýym ókilderiniń arasyndaǵy tyǵyz baılanys, konferensıa, sımpozıým, quryltaılarda kóteriletin ıdeıalar, sondaı-aq túrki áleminiń rýhanı astanasy bolyp Túrkistan qalasynyń jarıalanýy túrki halyqtarynyń tarıhı-rýhanı birligin kórsetip qana qoımaıdy, túrkilik mádenıettiń búkil álemdik órkenıetke qosqan úlesin aıǵaqtaıdy, – dedi fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor.
Gúlbaný Qosymovanyń pikirinshe, túrkilik órkenıet pen mádenıettiń bastaý kózderi sanalatyn kóne túrki jáne orta ǵasyr jádigerleriniń barlyq túrki halyqtaryna ortaqtyǵyn tanyp-bilý jáne birlese zertteý, keń kólemde nasıhattaý, elimizdiń bolashaǵyn quraıtyn alys-beristiń, ózara yntymaqtastyqtyń jalǵasyn taba berýi búgingi urpaqtyń sanasyna rýhanı serpilis jasap, boıyna zor qýat, sarqylmas kúsh bereri anyq.
– Ejelgi túrkilik mádenıet pen órkenıettiń jalǵasy, kóne túrki tiliniń murageri sanalatyn qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıte túsý – kezek kúttirmeıtin másele. Qoǵamda qazaq tiliniń rólin odan ári arttyryp, qoǵamnyń memlekettik tilge degen qurmet sezimin týdyrý úshin tildiń ómirsheńdigin dáleldeıtin tarıhı derekterdi, kóne túrkilik mánge ıe qazaq dalasyndaǵy jer-sý ataýlarynyń etımologıasyn jáne qazaq tiliniń sonaý shýmer zamanynan jalǵasyn taýyp kele jatqan sózdik qoryn, gramatıkalyq zańdylyqtaryn, túrki halyqtarynyń bárine ortaq baı muralarymyzdy mektepterde, joǵary oqý oryndarynda oqytý oń nátıje bereri sózsiz. Tildiń tarıhyn bilmeıtin, ultynyń tarıhymen maqtana almaıtyn urpaqta otanshyldyq sezim týyndamaıdy, tarıhı sana qalyptaspasa, memleketshildik sana da qalyptaspaıdy, – dedi túrkitanýshy ǵalym.
Sátbaev ýnıversıteti Q.Turysov atyndaǵy Geologıa jáne munaı-gaz isi ınstıtýtynyń qaýymdastyrylǵan profesory, tehnıka ǵylymdarynyń kandıdaty Sana Qabdrahmanova Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń ótken jyldy qorytyndylap, aldaǵy kezeńge naqty mejelerdi belgilep bergen suhbatqa óz pikirin bildirdi. Onyń aıtýynsha, Prezıdent maqalasynda ishki jáne halyqaralyq kún tártibi tóńiregindegi halyqty tolǵandyratyn eń ózekti máselelerge naqty ári tolyqqandy jaýap berilgen.
«Prezıdentimiz óz sózinde: «Qazir álemde buryn-sońdy bolmaǵan asa kúrdeli geosaıası ahýal qalyptasyp otyr. Soǵan qaramastan, Qazaqstan beıbitshilik úshin dıalog ornatý jolynda tıimdi ról atqaratyn memleket retinde halyqaralyq arenadaǵy pozısıasyn kúsheıtti. Bul jaǵdaı elimizdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jáne ekonomıkamyzdy ornyqty damytýǵa septigin tıgizedi», – dedi. Shyn máninde, syrtqy faktorlardyń, tabıǵı apattardyń áserine qaramastan 2024 jyly Úkimet tarapynan elimizdiń damýyna degen úlken múmkindikter jasaldy. Prezıdentimiz ishki jáne syrtqy saıasat máselesine de ońtaıly sheshimmen kelip, elimizdi álem arenasyna shyǵaryp otyr. Men Memleket basshysynyń el basqarýdaǵy ustanymyn tolyqtaı qoldaı otyryp, elimizdiń egemendigi men beıbitshiliginiń máńgilik turaqtaýyna tilekshimin», – dedi Sana Qabdrahmanova.
