Ulttyq quryltaida Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Eltańabany ózgertý kerek ekenin, ol Keńes zamanyndaǵy Gerbke uqsap qalatynyn málimdedi.
Bul usynystan keiin qoǵamda Eltańbaǵa qatysty qyzý pikirtalas bastalyp ketti. Dalanews.kz tilshisi sarapshylarmen suhbattasyp, áleýmettik jelidegi osy taqyryptaǵy jazbalarǵa da sholý jasady.
Prezident Eltańbaǵa qatysty pikirinde "ekletika" sózin qoldanady. Bul sózdiń ashyq derekkózdegi maǵynasyna nazar aýdarsaq, arhitektýra men beineleý ónerine alýan úlgidegi kórkem óner elementterin tutastai talǵamsyz qoldaný degendi bildiredi eken.
"Eltańbamyzǵa qatysty syni pikirler aitylyp qalady. Ony Keńes zamanyndaǵy Gerbke uqsatyp jatady. Tym eklektikalyq, kúrdeli deidi. Mundai oidy el isine bei-jai qaramaityn belsendi azamattar ǵana emes, mamandar da aityp júr. Oryndy paiymdar eskerýsiz qalmaýy kerek.
Ortaq kelisimge kelgen jaǵdaida arnaýly komissiia qurýǵa bolady. Bul komissiia máseleni jan-jaqty qarastyryp, qoǵamdyq talqylaý ótkizedi. Sosyn Qazaqstannyń jańa Eltańbasynyń jobasyn jasaýǵa ashyq baiqaý jariialanady", - dedi Toqaev.
"Jeke óz basym QR Eltańbasynan sóket, kóńilge jaqpaityn esh nárse kórip otyrǵan joqpyn. Osy ideiany prezidentke usynǵan keńesshilerden suraý kerek. Menińshe, Gerbti ózgertkenmen eshteńe ózgermeidi, oǵan ketetin aqyl-oi men kúsh- jigerdi, barlyq materialdyq, qarjylai shyǵyndardy basqa maqsatqa, baǵytqa jumsaý kerek", - dedi professor.
Sarapshy Baiaýjuma Asylbek bul talasqa pikir bildirdi.
"Jalpy ózim Eltańbany ózgertýge qarsymyn. Birinshiden, Eltańbada 40-tan asa element bar. Ýyqtan, shańyraqtan bastap pyraqqa deiin búkil ulttyq bolmysymyzdy, qazaqilyǵymyzdy, tarihty kórsetip turǵan dúnie. Bes juldyz Qytaidyń da, Túrkiianyń da, Amerikanyń da týynda bar. Bes juldyz qazaqtyń juldyzy jarqyrai bersin, biikte tursyn degendi bildiredi. Temirqazyq degen juldyz bar. Sony bildiredi. Sondyqtan dál qazirgi ýaqytta memlekettik rámizderdi ózgertýdiń eshqandai qajeti joq.
1991 jyly bizdi atamekenge sonaý Mońǵoliiadan shaqyryp ákelgen osy kók Tý men Eltańbamyz bolatyn. Eltańba men kók Tý júregimizge óte jaqyn.
Mamandar eseptep jatyr ǵoi, Eltańbany aýystyrýdyń ózinde milliardtaǵan teńge qarajat qajet bolady. Barlyq balabaqshadan bastap memlekettik mekemelerdiń Eltańbalaryn aýystyrýǵa týra keledi. Bul da qiyn ekonomikalyq daǵdarys tusynda eshqandai paidasyz dúnie.
Bizdiń Eltańbamyz Amerikanyń halyqaralyq zertteýinde eń ásem Eltańba retinde 9-oryndy alady. Sondyqtan biz kerisinshe memlekettik rámizderimizdi jastarǵa nasihattaýymyz kerek. Eltańba men Týymyz brend bolyp ketken, osy arqyly búkil dúniejúzi tanidy.
...Eltańbany ózgertý týraly bastamasyn qoldamaimyn. Bul - Prezidenttiń emes, oǵan aityp otyrǵan bir top adamnyń ideiasy. Paida kózdegen de bolýy múmkin. Ekinshi jaǵy ózderiniń abyroilaryn shyǵarýdy kózdegen bolar", - deidi sarapshy.
Tarihshy Hankeldi Ábjanov ta qazirgi Eltańbanyń maǵynalyq jaǵynan da, tarihi jaǵynan da kótergen júgi mol ekenin aitty.
"Tap qazir Eltańbany ózgertýge sonshama qajettilik týyp turǵan joq. Alda odan da mańyzdy, odan da qajet, odan da kezek kúttirmeitin máseleler bar. Al endi Eltańba búgin-erteń sheshpese de ziianyn keltirmeidi jáne Eltańbamyz sonshama jaman da emes. Onda tarihymyzdyń, taǵdyrymyzdyń belesteri kórinip tur.
Memlekettik rámizderge ózgeris engizý kerek bolsa, Ánurandaǵy avtor Nazarbaev degen sózdiń ornyn aýystyrý kerek.
Aitar edim, Ánuranǵa "Atameken" óleńin alsaq bolar edi. Turǵan boiy patriotizm. Turǵan boiy órshildik. Al endi Eltańbamyz bireýdikinen ilgeri, bireýdikinen keiin. Jurttyń Eltańbasynda avtomattyń da sýreti tur, ol el soǵysqumar bolyp ketti degen sóz emes qoi. Qaita bizdiń Eltańbamyzda tarihymyzdyń, saq dáýiriniń, odan bergi zamannyń kórinisteri bar. Julmalaityn, tap qazir aýystyratyn zárýlik joq.
Kúte turaiyq, ýaqyt keledi. Búgin-erteń tonalǵan, ádiletsizdikke urynǵan, jemqorlardyń mekenine ainalǵan Qazaqstandy Ádiletti, Jańa Qazaqstanǵa ainaldyra alsaq, olja bolar edi", - dedi ǵalym.
Áleýmettik jelide de Eltańba tóńiregindegi pikirtalastar kóbeigen. Máselen, jazýshy, baspager Arman Álmenbet qazirgi Eltańbada keńestik stil saqtalǵanyn aitady.
"Eltańbany ózgertpeý kerek degen pikir kóp eken, qarasam. Men ózgertý kerek dep oilaimyn. Qazirgi eltańbamyz jypyr-jypyr birnárse, onyń ústine sovet kezindegi stil. Nanbasańyz, gerb belosrýsskoi ssr, gerb ýzbekskoi ssr dep jazyp kórińizdershi gýglǵa", - dedi ol.
Óitkeni jasyratyny joq, qazirgi Eltańba maǵan á degennen-aq unamaǵan bolatyn, tipti 1992 jyly bul týraly pikirim "Almaty aqshamy" gazetine jariialanǵany esimde.
Biraq, meniń ańǵarýymsha, Toqaevtyń sózi Eltańba mindetti túrde ózgertiledi degendi bildirmeitin de sekildi. Iaǵni, meniń túsingenim, aldymen túrli paiymdar, pikirler tyńdalýy kerek. Sodan soń da, ortaq sheshimge kelgen jaǵdaida da, másele ábden jan-jaqty qarastyrylyp, pysyqtalýy shart. Eger Eltańbany aýystyrmasaq bolmaidy degen túbegeili qorytyndyǵa kelgen kezde ǵana jańa Eltańbanyń jobasyn jasaýǵa ashyq baiqaý jariialanady. Demek, Eltańba aýystyrý esik aýystyrǵandai búgin-erteń bola salatyn sharýa emes. Ábden taldanyp-tarazylanýy kerek, túrli kózqarastar tyńdalyp, eskerilýi kerek", - dep jazdy jýrnalist.
Eń qyzyǵy, bastapqyda Eltańbanyń alǵashqy eskizderinde Qazaqstannyń úsh júziniń birigýin beineleitin úsh juldyz bolǵan.
Ekinshisi, Eltańbada memleket ataýynyń "Qazaqstan" degen jazylýy geraldikalyq tavtologiianyń bir túri bolyp esepteledi. Eltańba - bul rámizder túrinde kórsetilgen memlekettiń ataýy. Iaǵni eltańbanyń uranynda ata-babalardyń erligi nemese olardyń urpaqtarǵa ulaǵaty bolýy kerek. Memlekettiń ataýy Eltańbanyń urany bola almaidy (AQSh, Túrkiia, Ýkraina, Frantsiia elderiniń jáne t.b. kóptegen elderdiń eltańbasynda memleket ataýy joq).
