Ulttyq quryltaıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Eltańabany ózgertý kerek ekenin, ol Keńes zamanyndaǵy Gerbke uqsap qalatynyn málimdedi.
Bul usynystan keıin qoǵamda Eltańbaǵa qatysty qyzý pikirtalas bastalyp ketti. Dalanews.kz tilshisi sarapshylarmen suhbattasyp, áleýmettik jelidegi osy taqyryptaǵy jazbalarǵa da sholý jasady.
Prezıdent Eltańbaǵa qatysty pikirinde "ekletıka" sózin qoldanady. Bul sózdiń ashyq derekkózdegi maǵynasyna nazar aýdarsaq, arhıtektýra men beıneleý ónerine alýan úlgidegi kórkem óner elementterin tutastaı talǵamsyz qoldaný degendi bildiredi eken.
"Eltańbamyzǵa qatysty synı pikirler aıtylyp qalady. Ony Keńes zamanyndaǵy Gerbke uqsatyp jatady. Tym eklektıkalyq, kúrdeli deıdi. Mundaı oıdy el isine beı-jaı qaramaıtyn belsendi azamattar ǵana emes, mamandar da aıtyp júr. Oryndy paıymdar eskerýsiz qalmaýy kerek.
Ortaq kelisimge kelgen jaǵdaıda arnaýly komısıa qurýǵa bolady. Bul komısıa máseleni jan-jaqty qarastyryp, qoǵamdyq talqylaý ótkizedi. Sosyn Qazaqstannyń jańa Eltańbasynyń jobasyn jasaýǵa ashyq baıqaý jarıalanady", - dedi Toqaev.
"Jeke óz basym QR Eltańbasynan sóket, kóńilge jaqpaıtyn esh nárse kórip otyrǵan joqpyn. Osy ıdeıany prezıdentke usynǵan keńesshilerden suraý kerek. Menińshe, Gerbti ózgertkenmen eshteńe ózgermeıdi, oǵan ketetin aqyl-oı men kúsh- jigerdi, barlyq materıaldyq, qarjylaı shyǵyndardy basqa maqsatqa, baǵytqa jumsaý kerek", - dedi profesor.
Sarapshy Baıaýjuma Asylbek bul talasqa pikir bildirdi.
"Jalpy ózim Eltańbany ózgertýge qarsymyn. Birinshiden, Eltańbada 40-tan asa element bar. Ýyqtan, shańyraqtan bastap pyraqqa deıin búkil ulttyq bolmysymyzdy, qazaqılyǵymyzdy, tarıhty kórsetip turǵan dúnıe. Bes juldyz Qytaıdyń da, Túrkıanyń da, Amerıkanyń da týynda bar. Bes juldyz qazaqtyń juldyzy jarqyraı bersin, bıikte tursyn degendi bildiredi. Temirqazyq degen juldyz bar. Sony bildiredi. Sondyqtan dál qazirgi ýaqytta memlekettik rámizderdi ózgertýdiń eshqandaı qajeti joq.
1991 jyly bizdi atamekenge sonaý Mońǵolıadan shaqyryp ákelgen osy kók Tý men Eltańbamyz bolatyn. Eltańba men kók Tý júregimizge óte jaqyn.
Mamandar eseptep jatyr ǵoı, Eltańbany aýystyrýdyń ózinde mıllıardtaǵan teńge qarajat qajet bolady. Barlyq balabaqshadan bastap memlekettik mekemelerdiń Eltańbalaryn aýystyrýǵa týra keledi. Bul da qıyn ekonomıkalyq daǵdarys tusynda eshqandaı paıdasyz dúnıe.
Bizdiń Eltańbamyz Amerıkanyń halyqaralyq zertteýinde eń ásem Eltańba retinde 9-oryndy alady. Sondyqtan biz kerisinshe memlekettik rámizderimizdi jastarǵa nasıhattaýymyz kerek. Eltańba men Týymyz brend bolyp ketken, osy arqyly búkil dúnıejúzi tanıdy.
...Eltańbany ózgertý týraly bastamasyn qoldamaımyn. Bul - Prezıdenttiń emes, oǵan aıtyp otyrǵan bir top adamnyń ıdeıasy. Paıda kózdegen de bolýy múmkin. Ekinshi jaǵy ózderiniń abyroılaryn shyǵarýdy kózdegen bolar", - deıdi sarapshy.
Tarıhshy Hankeldi Ábjanov ta qazirgi Eltańbanyń maǵynalyq jaǵynan da, tarıhı jaǵynan da kótergen júgi mol ekenin aıtty.
"Tap qazir Eltańbany ózgertýge sonshama qajettilik týyp turǵan joq. Alda odan da mańyzdy, odan da qajet, odan da kezek kúttirmeıtin máseleler bar. Al endi Eltańba búgin-erteń sheshpese de zıanyn keltirmeıdi jáne Eltańbamyz sonshama jaman da emes. Onda tarıhymyzdyń, taǵdyrymyzdyń belesteri kórinip tur.
Memlekettik rámizderge ózgeris engizý kerek bolsa, Ánurandaǵy avtor Nazarbaev degen sózdiń ornyn aýystyrý kerek.
Aıtar edim, Ánuranǵa "Atameken" óleńin alsaq bolar edi. Turǵan boıy patrıotızm. Turǵan boıy órshildik. Al endi Eltańbamyz bireýdikinen ilgeri, bireýdikinen keıin. Jurttyń Eltańbasynda avtomattyń da sýreti tur, ol el soǵysqumar bolyp ketti degen sóz emes qoı. Qaıta bizdiń Eltańbamyzda tarıhymyzdyń, saq dáýiriniń, odan bergi zamannyń kórinisteri bar. Julmalaıtyn, tap qazir aýystyratyn zárýlik joq.
Kúte turaıyq, ýaqyt keledi. Búgin-erteń tonalǵan, ádiletsizdikke urynǵan, jemqorlardyń mekenine aınalǵan Qazaqstandy Ádiletti, Jańa Qazaqstanǵa aınaldyra alsaq, olja bolar edi", - dedi ǵalym.
Áleýmettik jelide de Eltańba tóńiregindegi pikirtalastar kóbeıgen. Máselen, jazýshy, baspager Arman Álmenbet qazirgi Eltańbada keńestik stıl saqtalǵanyn aıtady.
"Eltańbany ózgertpeý kerek degen pikir kóp eken, qarasam. Men ózgertý kerek dep oılaımyn. Qazirgi eltańbamyz jypyr-jypyr birnárse, onyń ústine sovet kezindegi stıl. Nanbasańyz, gerb belosrýsskoı ssr, gerb ýzbekskoı ssr dep jazyp kórińizdershi gýglǵa", - dedi ol.
Óıtkeni jasyratyny joq, qazirgi Eltańba maǵan á degennen-aq unamaǵan bolatyn, tipti 1992 jyly bul týraly pikirim "Almaty aqshamy" gazetine jarıalanǵany esimde.
Biraq, meniń ańǵarýymsha, Toqaevtyń sózi Eltańba mindetti túrde ózgertiledi degendi bildirmeıtin de sekildi. Iaǵnı, meniń túsingenim, aldymen túrli paıymdar, pikirler tyńdalýy kerek. Sodan soń da, ortaq sheshimge kelgen jaǵdaıda da, másele ábden jan-jaqty qarastyrylyp, pysyqtalýy shart. Eger Eltańbany aýystyrmasaq bolmaıdy degen túbegeıli qorytyndyǵa kelgen kezde ǵana jańa Eltańbanyń jobasyn jasaýǵa ashyq baıqaý jarıalanady. Demek, Eltańba aýystyrý esik aýystyrǵandaı búgin-erteń bola salatyn sharýa emes. Ábden taldanyp-tarazylanýy kerek, túrli kózqarastar tyńdalyp, eskerilýi kerek", - dep jazdy jýrnalıs.
Eń qyzyǵy, bastapqyda Eltańbanyń alǵashqy eskızderinde Qazaqstannyń úsh júziniń birigýin beıneleıtin úsh juldyz bolǵan.
Ekinshisi, Eltańbada memleket ataýynyń "Qazaqstan" degen jazylýy geraldıkalyq tavtologıanyń bir túri bolyp esepteledi. Eltańba - bul rámizder túrinde kórsetilgen memlekettiń ataýy. Iaǵnı eltańbanyń uranynda ata-babalardyń erligi nemese olardyń urpaqtarǵa ulaǵaty bolýy kerek. Memlekettiń ataýy Eltańbanyń urany bola almaıdy (AQSH, Túrkıa, Ýkraına, Fransıa elderiniń jáne t.b. kóptegen elderdiń eltańbasynda memleket ataýy joq).
