"Barlyq aımaqtarda aýrýdyń ósýi jalǵasýda. Aldyńǵy eki aptamen salystyrǵanda aýrý 1,9 ese ósti, aýrýdyń eń úlken ósimi Soltústik Qazaqstan oblysynda – 3,5 ese, Qyzylorda oblysynda – 3 ese, Aqtóbe oblysynda – 2,9 ese, Túrkistan oblysynda jáne Shymkent qalasynda baıqaldy – 2,5 ese", – dedi Soı ótken basqosýda.
Maýsymmen salystyrǵanda aýrýdyń kúndik kórsetkishi 5,2 esege ósti. Jalpy respýblıka boıynsha ólim sany eki apta ishinde 1,8 esege ósti, onyń ishinde Aqtóbe oblysynda – 8,5 ese, Shymkentte jáne Atyraý oblysynda – 2,8 esege ósti.
26 shildedegi jaǵdaı boıynsha 1 shildemen salystyrǵanda elimizde juqpaly jáne qarqyndy terapıa tósekterine degen suranystyń úsh esege ulǵaıýy baıqaldy. Osyǵan baılanysty eldegi kereýetter sany 1,4 esege kóbeıdi.
Mınıstrdiń aıtýynsha, kórsetilgen merzimde ınfeksıalyq jáne qarqyndy terapıa tósekterine degen suranystyń ósý dınamıkasy Almaty, Shymkent, Aqtóbe, Túrkistan jáne Qyzylorda oblystarynda baıqalady.
Aımaqtar jaǵdaıynda tósek qorynyń kúndelikti monıtorıńine sáıkes, 26 shildedegi jaǵdaı boıynsha respýblıkada ınfeksıalyq tósekterdiń 55 paıyzy qoldanysta bolsa, reanımasıalyq tósekter 43 paıyzdy qurady.
Infeksıalyq tósek-oryndardyń eń kóp tolýy Aqtóbe oblysynda – 73%, Qyzylorda oblysynda – 73%, Nur-Sultanda – 76% jáne Shymkentte – 81% baıqaldy. Reanımasıalyq tósek: Aqmola oblysynda – 69%, Nur-Sultan – 84%, Shymkentte – 63%.
"Qazirgi ýaqytta densaýlyq saqtaý júıesi ótken jylmen salystyrǵanda eki eselengen júktememen jumys istep jatyr. Eger ótken jyly aýrý 3 348 adamdy qurasa, bıylǵy shildede bul kórsetkish eki esege asqan. Emdelip jatqan naýqastardyń sany da eki esege artqan.
Birqatar aımaqtarda ınfeksıalyq jáne qarqyndy terapıa tósekteriniń jedel jetispeýshiligi bolýy múmkin, bul respýblıka turǵyndarynyń arasynda ólimniń kúrt ósýine ákelýi yqtımal. Qaýipti aımaqtar qatarynda Nur-Sultan, Shymkent, Aqtóbe, Aqmola jáne Qyzylorda oblystary tur”, – dep málimdedi Alekseı Soı.
Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń basshysy koronavırýs dıagnozyn anyqtaý úshin alǵashqy medısınalyq-sanıtarlyq kómek, mobıldi toptar, PTR zerthanalary, KT jáne rentgendik dıagnostıkanyń úzdiksiz jumysyn qamtamasyz etý qajettiligine nazar aýdardy, sonymen birge CVI dıagnostıkasy men eminiń klınıkalyq hattamasyna sáıkes dári-dármekterdi ýaqytyly ambýlatorıalyq qamtamasyz etý boıynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrdy.
Soı qazirgi kezdegi karantındik sharalarǵa qaramastan birqatar aımaqtarda saltanatty is-sharalar kóptegen adamdardyń qatysýymen jáne karantın talaptaryn óreskel buzýmen jalǵasyp jatqanyn da aıtyp ótti. Osyǵan baılanysty ol jergilikti atqarýshy organdarǵa baqylaý toptarynyń jumysyn kúsheıtýdi tapsyrýdy surady.
"Koronavırýspen syrqattanýshylyq pen ólim-jitimniń únemi ósýin eskere otyryp, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi 2 tamyzdan bastap Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Atyraý jáne Qaraǵandy qalalarynda qosymsha sharalar qabyldaýdy usyndy. Onyń ishinde:
- ortalyq memlekettik organdardan, ákimdikterden, quqyq qorǵaý organdarynan, densaýlyq saqtaý uıymdarynan, buqaralyq aqparat quraldarynan, azyq-túlik dúkenderinen, dárihanalardan basqa, Ashyq baǵdarlamasymen seriktespeıtin, menshik túrine qaramastan barlyq kásiporyndar men uıymdardyń qyzmetin toqtatý;
- oıyn-saýyq, sporttyq jáne basqa da buqaralyq is-sharalardy, sondaı-aq otbasylyq, mereıtoılyq is-sharalardy ótkizýge tyıym salý;
- memlekettik qyzmetkerlerdiń 80 paıyzy úshin qashyqtan jumys isteýdi saqtaý. Ashyq-pen jumys isteıtin jobalar úshin is-sharalardy 20:00-ge, al Ashyq kóshbasshylary úshin 22:00-ge deıin shekteý usynylady.
- sonymen birge karantın talaptaryn buzýshylarǵa qoıylatyn talaptardy kúsheıtý: tirkelgen kezde 0-den 20-ǵa deıin buzsa, eskertýsiz jobadan bir aıǵa shyǵarý, qaıtalap buzǵan jaǵdaıda – eki aıǵa", – delingen habarlamada.
