"Barlyq aimaqtarda aýrýdyń ósýi jalǵasýda. Aldyńǵy eki aptamen salystyrǵanda aýrý 1,9 ese ósti, aýrýdyń eń úlken ósimi Soltústik Qazaqstan oblysynda – 3,5 ese, Qyzylorda oblysynda – 3 ese, Aqtóbe oblysynda – 2,9 ese, Túrkistan oblysynda jáne Shymkent qalasynda baiqaldy – 2,5 ese", – dedi Tsoi ótken basqosýda.
Maýsymmen salystyrǵanda aýrýdyń kúndik kórsetkishi 5,2 esege ósti. Jalpy respýblika boiynsha ólim sany eki apta ishinde 1,8 esege ósti, onyń ishinde Aqtóbe oblysynda – 8,5 ese, Shymkentte jáne Atyraý oblysynda – 2,8 esege ósti.
26 shildedegi jaǵdai boiynsha 1 shildemen salystyrǵanda elimizde juqpaly jáne qarqyndy terapiia tósekterine degen suranystyń úsh esege ulǵaiýy baiqaldy. Osyǵan bailanysty eldegi kereýetter sany 1,4 esege kóbeidi.
Ministrdiń aitýynsha, kórsetilgen merzimde infektsiialyq jáne qarqyndy terapiia tósekterine degen suranystyń ósý dinamikasy Almaty, Shymkent, Aqtóbe, Túrkistan jáne Qyzylorda oblystarynda baiqalady.
Aimaqtar jaǵdaiynda tósek qorynyń kúndelikti monitoringine sáikes, 26 shildedegi jaǵdai boiynsha respýblikada infektsiialyq tósekterdiń 55 paiyzy qoldanysta bolsa, reanimatsiialyq tósekter 43 paiyzdy qurady.
Infektsiialyq tósek-oryndardyń eń kóp tolýy Aqtóbe oblysynda – 73%, Qyzylorda oblysynda – 73%, Nur-Sultanda – 76% jáne Shymkentte – 81% baiqaldy. Reanimatsiialyq tósek: Aqmola oblysynda – 69%, Nur-Sultan – 84%, Shymkentte – 63%.
"Qazirgi ýaqytta densaýlyq saqtaý júiesi ótken jylmen salystyrǵanda eki eselengen júktememen jumys istep jatyr. Eger ótken jyly aýrý 3 348 adamdy qurasa, biylǵy shildede bul kórsetkish eki esege asqan. Emdelip jatqan naýqastardyń sany da eki esege artqan.
Birqatar aimaqtarda infektsiialyq jáne qarqyndy terapiia tósekteriniń jedel jetispeýshiligi bolýy múmkin, bul respýblika turǵyndarynyń arasynda ólimniń kúrt ósýine ákelýi yqtimal. Qaýipti aimaqtar qatarynda Nur-Sultan, Shymkent, Aqtóbe, Aqmola jáne Qyzylorda oblystary tur”, – dep málimdedi Aleksei Tsoi.
Densaýlyq saqtaý ministrliginiń basshysy koronavirýs diagnozyn anyqtaý úshin alǵashqy meditsinalyq-sanitarlyq kómek, mobildi toptar, PTR zerthanalary, KT jáne rentgendik diagnostikanyń úzdiksiz jumysyn qamtamasyz etý qajettiligine nazar aýdardy, sonymen birge CVI diagnostikasy men eminiń klinikalyq hattamasyna sáikes dári-dármekterdi ýaqytyly ambýlatoriialyq qamtamasyz etý boiynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrdy.
Tsoi qazirgi kezdegi karantindik sharalarǵa qaramastan birqatar aimaqtarda saltanatty is-sharalar kóptegen adamdardyń qatysýymen jáne karantin talaptaryn óreskel buzýmen jalǵasyp jatqanyn da aityp ótti. Osyǵan bailanysty ol jergilikti atqarýshy organdarǵa baqylaý toptarynyń jumysyn kúsheitýdi tapsyrýdy surady.
"Koronavirýspen syrqattanýshylyq pen ólim-jitimniń únemi ósýin eskere otyryp, Densaýlyq saqtaý ministrligi 2 tamyzdan bastap Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Atyraý jáne Qaraǵandy qalalarynda qosymsha sharalar qabyldaýdy usyndy. Onyń ishinde:
- ortalyq memlekettik organdardan, ákimdikterden, quqyq qorǵaý organdarynan, densaýlyq saqtaý uiymdarynan, buqaralyq aqparat quraldarynan, azyq-túlik dúkenderinen, dárihanalardan basqa, Ashyq baǵdarlamasymen seriktespeitin, menshik túrine qaramastan barlyq kásiporyndar men uiymdardyń qyzmetin toqtatý;
- oiyn-saýyq, sporttyq jáne basqa da buqaralyq is-sharalardy, sondai-aq otbasylyq, mereitoilyq is-sharalardy ótkizýge tyiym salý;
- memlekettik qyzmetkerlerdiń 80 paiyzy úshin qashyqtan jumys isteýdi saqtaý. Ashyq-pen jumys isteitin jobalar úshin is-sharalardy 20:00-ge, al Ashyq kóshbasshylary úshin 22:00-ge deiin shekteý usynylady.
- sonymen birge karantin talaptaryn buzýshylarǵa qoiylatyn talaptardy kúsheitý: tirkelgen kezde 0-den 20-ǵa deiin buzsa, eskertýsiz jobadan bir aiǵa shyǵarý, qaitalap buzǵan jaǵdaida – eki aiǵa", – delingen habarlamada.
