[caption id="attachment_13771" align="alignright" width="141"]
Maqala avtory tarihshynyń maqtaýyn kelistirgen eken.«Qara jorǵa» qazaqqa jat!» degen Gúlnár Meńdiqulovanyń sózi osy bir bidi qazaq mádenietiniń simvolyna ainaldyrýǵa tyrysqandardyń tóbesinen jai túsirdi» depti avtor. «Mundai málimdeme jasaý úshin sózsiz kemel bilim men kesek minez kerek» dep qosyp qoiypty taǵy da. Sosyn suhbatyn jasapty.
Baiqaǵanymyz, suhbatty júrgizip otyrǵan jýrnalistke tarihshynyń aitqany maidai jaqqan bolýy kerek, ishi-baýyryna kirip kete jazdapty. Tipti, arasynda otqa mai quiyp, arandatyp jibergenin de baiqaisyń. Biraq, orys basylymdarynan budan ózge ne kútýge bolady?
Sonymen, suhbatta ne delingen? Tarihshynyń «ótkir» aitqan tustaryn tómennen oqi alasyz.
– Gúlnár Malbaǵarqyzy, budan biraz jyl buryn siz «Qara jorǵa» qazaqtyń bii emes!» dep málimdegenińizdi bilemiz. Buǵan ne sebep boldy?
– «Qara jorǵany» bizge qytaidyń qazaqtary alyp keldi jáne ozbyrly túrde qazaq mádenietine sińistire bastady. Bidiń mýzykasy bir saryndy, qimyl-qozǵalysy bir qalypty...
Babalarymyzda jaýyngerdiń rýhyn pash etetin áskeri salt-dástúrlik biler bolǵan. Olar birsaryndy, birqalypty emes jáne «Qara jorǵaǵa» túk qatysy joq.
– Bulai demes edim. Biraq, «Qara jorǵanyń» adamdy transqa túsiretin ereksheligi bar. Sebebi, mundaǵy qimyl-qozǵalys meditatsiiaǵa jaqyn jáne adamnyń psihologiialyq jaǵdaiyna keri áser etýi múmkin.
Qazaqstanda bul bi alǵash ret 1932 jyly «Aiman- Sholpan» spektaklinde oryndalǵan. Alaida Qytaidan tarihi otanyna kóship kelgen qazaqtar bizge mońǵol biin alyp keldi. Bul bi Qytai men Mońǵoliiadaǵy qazaqtar arasynda keń taralǵan.
Munyń bárin kórip, bilip otyrǵan adam retinde únsiz qala almadym.
– Bige qatysty qandai da bir tarihi derekter bar ma?
– Joq, birde-bir jerde qazaq jigitteriniń «mas adamsha qozǵalyp» bilegenin kezdestirgem joq. Bizdiń, kóshpelilerdiń tabiǵaty mundai «mas» qimyl-qozǵalyspen úilespeidi.
– Mundai málimdeme jasaýdan qoryqpaisyz ba?
– Qazaq mádenietinde mundai bidiń joq ekenin bile tura nege qorqamyn? Meni qoldaityndar kóp. Sebebi, adamdar bul bidiń ózderine jat ekenin sezedi. Sizge, Eifel munarasyn qazaq saldy dese senbeisiz ǵoi, solai emes pe? Bul da sol siiaqty.
– Sheteldegi qazaq diasporasyn, jalpy oralmandar taqyrybyn zertteýge ne sebep boldy?
– 90 jyldary qazaqtar tarihi otanyna orala bastady. Bul taqyrypty kóterý mańyzdy bolatyn.
Kelmesin demeimiz, kelsin. Biraq kim, qalai oralyp jatyr? Burynǵy turǵan jerinde qalai ómir súrdi? Nege kóship kelgisi keldi? Bolashaqta ne oilaǵany bar? Munyń bári oralmandardyń beiimdelýine kómektesetin máseleler bolatyn.
– Neni aityp otyrǵanyńyzdy túsinip otyrmyn. Keibir saýatsyz ǵalymdar: «Qandastar qazaq sanyn kóbeitý úshin kóship kelip jatyr» deidi. Biraq, 2015 jylǵa deiingi derekti qarasaq 24 jylda Qazaqstanǵa 956 myń qazaq kóship kelgen. Tipti millionǵa da jetpeidi. Sondyqtan bul arada sandy oinatqan durys emes.
– Jergilikti halyq oralmandardy jaqtyra bermeitin jaǵdai qalyptasty (jýrnalist muny qaidan alyp otyr?avt. ). «Olarǵa jer, baspana, járdemaqy beriledi, sonda biz toqaldan týdyq pa?» degen áńgimeler aitylady. Osy negativten arylýdyń joly bar ma?
– Eki jaqpen de jumys isteý kerek. Birinshiden, oralmandar ózin tártipti ustaýy tiis. Keýdesin qaqpaýy kerek jáne osynda turyp kele jatqan adamdarmen jaǵalaspaýy qajet. Áitpese, shynymen de osynda kele sala aýyzdary kópirip: «Men tarihi otanyma oraldym» deidi.
Oraldyń eken, el qatarly ómir súr. Jumys iste. Osyndaǵy turǵyndardyń asyna talaspa.
Meni osyndai jaǵdai tań qaldyrady.
Osy oralmandarǵa jumys isteýge kim kedergi keltirip otyr? Sosyn olar bir jaman tendentsiiany qalyptastyryp aldy. Birnárse bola qalsa Prezidentke jazady. Budan jergilikti bilik te qorqyp qalǵan...
– Jalpy, oralmandarǵa osy ortaǵa sińisýge ne kedergi keltirip otyr?
– Bastapqyda bul orys tili edi. Biraq, qazir jaǵdai ózgerdi. Qazaqtildi aýditoriia ósti, úlkeidi. Oralmandardy qoldaý ortalyqtary ashyldy. Anyǵynda, bir ýaqytta qazaqstandyq qoǵamnyń qandastarǵa degen nieti túzý edi, biraq olar «qylyq» shyǵara bastaǵasyn oralmanǵa degen kózqaras ta kúrt ózgerdi.
...
Suhbatynyń sońyn tarihshy: «biz barlyǵymyz qazaqstandyqpyz» dep aiaqtapty.
Aitpaqshy, bir jyldary Gúlnár Meńdiqulova Dúniejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń ǵylym bólimin basqarǵan. Bul kisi bulai aitsa, basqalary ne deidi?
Baiqaimyz, orys basylymdary qandastarǵa qarsy aqparattyq shabýyldy bastap jibergen siiaqty. Áitpese jýrnaliste, tarihshy da qosa synaityndai qandastar ne búldirip qoidy?!..
Daiyndaǵan, Dýman BYQAI
