Birinshi kredittik biýronyń 20 jyldyǵyna orai uiymdastyrylǵan «fcbk 2024: Bizneske qarai» konferentsiiasynda Qazaqstannyń qarjy sektorynyń bolashaǵy jaily talqy jasaldy. Sol jiynda Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraiymy Madina Ábilqasymova birqatar mańyzdy máseleni kóterdi. Dalanews tilshisi sol máselelerge sholý jasady. ⠀
Stress-aktivterdiń saldary aýyr ⠀
Ábilqasymovanyń málimdemesine sáikes, keiingi bes jylda Qazaqstan bankteriniń aktivteri eki esege jýyq ósip, 56,8 trln teńgege jetken. Bul eldegi JIÓ-niń 54%-yna teń. Degenmen osy sandardyń astarynda qarjy júiesindegi talai másele tasalanyp jatsa kerek. Bankter aktivteriniń qatty qarqynmen ósip jatqany olardyń sapasy jáne qarjy júiesindegi naqty qaýip-qaterlerge qatysty suraqtar týǵyzady. Negizi aktivter qaryz kóbeigende ósedi. Alysqa kóz tastaityn bolsaq, bul keiin bankterge iyǵyna artylǵan aýyr júkke ainalýy ǵajap emes. ⠀
Bul rette áldebir sharalar jasalýy keregi anyq. Ózge elderdiń tájiribesine qarasaq, nesie berý osylai «betimen» kete berse, bolashaqta stress-aktiv molynan jinalýy múmkin. ⠀
Sheteldik bank básekeles bola ma álde jol jaba ma? ⠀
Ábilqasymova kótergen kelesi másele — sheteldik oiynshylardy otandyq naryqqa kirgizý. Agenttik tóraiymynyń aitýynsha, básekelestikti kúsheitýge jaqsy ádis bolǵanymen, sheteldik bankterdi ońdy-soldy kirgizýdiń táýekeli baryn umytpaýymyz kerek. Iaǵni sheteldik bankter naryqqa stimýl berýdiń ornyna jergilikti qarjy institýttaryna qaýip tóndirýi múmkin. Sebebi álemdik deńgeidegi básekege ázirge daiyn emes jergilikti bankter shette qalyp qalýy ǵajap emes.
Mikroqarjy uiymdaryna qatysty ne aitty? ⠀
Agenttik tóraiymy mikroqarjy uiymdarynyń bankterge ainalý múmkindigi naryqta jańa bank qurylymdarynyń paida bolýyna ákelýi múmkin dep otyr. Biraq bul ekonomikanyń damýyna naqty úles qosatyn quralǵa ainala ma, álde jańa shaǵyn bankterdiń kóptep paida bolǵany men olardyń jetkiliksiz prýdentsiialyq normalarmen jumys istegeni qosymsha máseleler týdyra ma? Ony da ýaqyt kórsetedi. ⠀
Sindikattalǵan nesie: jańa múmkindik pe, álde tájiribe me? ⠀
Qarjy sektorynyń jańa trendi — sindikattalǵan nesieniń engizilýi. Ábilqasymova tórt iri joba boiynsha 444 mlrd teńge kóleminde qarjylandyrý bastalǵanyn habarlady. Bul bastama bolashaǵy zor bolyp kóringenimen, naryqtyń sindikattalǵan nesielendirýge qanshalyqty daiyn ekeni belgisiz.
Sheteldik bankter men jeke institýttardyń qatysýy jańa múmkindik syilaǵanymen, ashyqtyq shekteýli bolyp, retteý jaǵy da álsiz kezde sindikattar múddeler qaqtyǵysyna jáne sybailas jemqorlyqqa ákep soǵýy múmkin. ⠀
Bank sektoryndaǵy reforma: jańa zań úmit otyn jaǵa ala ma? ⠀
Ábilqasymova bankter týraly jańa zańnyń qabyldanatynyn jariialady. Onda finteh sektoryn damytý jáne bank salasyna innovatsiialar engizý qarastyrylǵan. Alaida, bul zań qarjy sektoryn modernizatsiialaýǵa qanshalyqty yqpal etetinine qatysty naqty jaýap joq. Finteh úlken ózgeristerdiń qozǵaýshy kúshine ainalýy múmkin ekeni sózsiz. Dese de, qadaǵalanbasa jańa tehnologiialardy keri maqsatta paidalanatyn alaiaq sany artýy ábden múmkin ekeni taǵy bar. ⠀
Sonymen qatar, problemalyq aktivterdi satý úshin dijital platformalardy qoldaný ideiasynyń artynda ashyqtyq az ekeni jáne manipýliatsiia qaýpi bary da aityldy. Sebebi dijital platformalar durys baqylanbasa, qarjy júiesinde bul jańa qaýip kózine ainalýy múmkin. ⠀
Jalpy, fcbk 2024 konferentsiiasy men Madina Ábilqasymovanyń málimdemeleri Qazaqstannyń qarjy sektoryn damytýǵa qatysty kóptegen ambitsiialyq jospar usyndy. Degenmen bul rette taiaqtyń ekinshi ushy baryn eskerý qajet. «Jeti ret ólshep, bir ret kes» demekshi, jan-jaqty taldap, baǵalaiynsha, áldebir «tóńkeris» jasaýǵa degen umtylystyń arty kúrmelgen problemaǵa ákep soǵýy ǵajap emes.
