Birinshi kredıttik búronyń 20 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan «fcbk 2024: Bızneske qaraı» konferensıasynda Qazaqstannyń qarjy sektorynyń bolashaǵy jaıly talqy jasaldy. Sol jıynda Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraıymy Madına Ábilqasymova birqatar mańyzdy máseleni kóterdi. Dalanews tilshisi sol máselelerge sholý jasady. ⠀
Stress-aktıvterdiń saldary aýyr ⠀
Ábilqasymovanyń málimdemesine sáıkes, keıingi bes jylda Qazaqstan bankteriniń aktıvteri eki esege jýyq ósip, 56,8 trln teńgege jetken. Bul eldegi JİÓ-niń 54%-yna teń. Degenmen osy sandardyń astarynda qarjy júıesindegi talaı másele tasalanyp jatsa kerek. Bankter aktıvteriniń qatty qarqynmen ósip jatqany olardyń sapasy jáne qarjy júıesindegi naqty qaýip-qaterlerge qatysty suraqtar týǵyzady. Negizi aktıvter qaryz kóbeıgende ósedi. Alysqa kóz tastaıtyn bolsaq, bul keıin bankterge ıyǵyna artylǵan aýyr júkke aınalýy ǵajap emes. ⠀
Bul rette áldebir sharalar jasalýy keregi anyq. Ózge elderdiń tájirıbesine qarasaq, nesıe berý osylaı «betimen» kete berse, bolashaqta stress-aktıv molynan jınalýy múmkin. ⠀
Sheteldik bank básekeles bola ma álde jol jaba ma? ⠀
Ábilqasymova kótergen kelesi másele — sheteldik oıynshylardy otandyq naryqqa kirgizý. Agenttik tóraıymynyń aıtýynsha, básekelestikti kúsheıtýge jaqsy ádis bolǵanymen, sheteldik bankterdi ońdy-soldy kirgizýdiń táýekeli baryn umytpaýymyz kerek. Iaǵnı sheteldik bankter naryqqa stımýl berýdiń ornyna jergilikti qarjy ınstıtýttaryna qaýip tóndirýi múmkin. Sebebi álemdik deńgeıdegi básekege ázirge daıyn emes jergilikti bankter shette qalyp qalýy ǵajap emes.
Mıkroqarjy uıymdaryna qatysty ne aıtty? ⠀
Agenttik tóraıymy mıkroqarjy uıymdarynyń bankterge aınalý múmkindigi naryqta jańa bank qurylymdarynyń paıda bolýyna ákelýi múmkin dep otyr. Biraq bul ekonomıkanyń damýyna naqty úles qosatyn quralǵa aınala ma, álde jańa shaǵyn bankterdiń kóptep paıda bolǵany men olardyń jetkiliksiz prýdensıalyq normalarmen jumys istegeni qosymsha máseleler týdyra ma? Ony da ýaqyt kórsetedi. ⠀
Sındıkattalǵan nesıe: jańa múmkindik pe, álde tájirıbe me? ⠀
Qarjy sektorynyń jańa trendi — sındıkattalǵan nesıeniń engizilýi. Ábilqasymova tórt iri joba boıynsha 444 mlrd teńge kóleminde qarjylandyrý bastalǵanyn habarlady. Bul bastama bolashaǵy zor bolyp kóringenimen, naryqtyń sındıkattalǵan nesıelendirýge qanshalyqty daıyn ekeni belgisiz.
Sheteldik bankter men jeke ınstıtýttardyń qatysýy jańa múmkindik syılaǵanymen, ashyqtyq shekteýli bolyp, retteý jaǵy da álsiz kezde sındıkattar múddeler qaqtyǵysyna jáne sybaılas jemqorlyqqa ákep soǵýy múmkin. ⠀
Bank sektoryndaǵy reforma: jańa zań úmit otyn jaǵa ala ma? ⠀
Ábilqasymova bankter týraly jańa zańnyń qabyldanatynyn jarıalady. Onda fınteh sektoryn damytý jáne bank salasyna ınovasıalar engizý qarastyrylǵan. Alaıda, bul zań qarjy sektoryn modernızasıalaýǵa qanshalyqty yqpal etetinine qatysty naqty jaýap joq. Fınteh úlken ózgeristerdiń qozǵaýshy kúshine aınalýy múmkin ekeni sózsiz. Dese de, qadaǵalanbasa jańa tehnologıalardy keri maqsatta paıdalanatyn alaıaq sany artýy ábden múmkin ekeni taǵy bar. ⠀
Sonymen qatar, problemalyq aktıvterdi satý úshin dıjıtal platformalardy qoldaný ıdeıasynyń artynda ashyqtyq az ekeni jáne manıpýlásıa qaýpi bary da aıtyldy. Sebebi dıjıtal platformalar durys baqylanbasa, qarjy júıesinde bul jańa qaýip kózine aınalýy múmkin. ⠀
Jalpy, fcbk 2024 konferensıasy men Madına Ábilqasymovanyń málimdemeleri Qazaqstannyń qarjy sektoryn damytýǵa qatysty kóptegen ambısıalyq jospar usyndy. Degenmen bul rette taıaqtyń ekinshi ushy baryn eskerý qajet. «Jeti ret ólshep, bir ret kes» demekshi, jan-jaqty taldap, baǵalaıynsha, áldebir «tóńkeris» jasaýǵa degen umtylystyń arty kúrmelgen problemaǵa ákep soǵýy ǵajap emes.
