Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti 90 jyldyq mereıtoıyna oraı baspasóz týryn ótkizip, BAQ ókilderine oqý ordasynyń jetistikterin tanystyrdy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.

Baspasóz týryna qatysqan 40-tan astam jýrnalıs  aldymen jańadan boı kótergen "Farabi Hub" ınovasıalyq ónimder men joǵary tehnologıalyq jobalar ortalyǵymen tanysty. Jalpy aýdany 5 myń sharshy metrdi quraıtyn habta kreatıvti ındýstrıa, jasandy ıntellekt, startap jobalar júzege asyrylady. Ǵımarat zamanaýı úlgide jasaqtalyp, erekshe dızaınmen bezendirilgen. Munda álemge belgili ZTE, BASF, Binlin tehnologıalyq korporasıasy men basqa sheteldik kompanıalardyń ortalyqtary, ýnıversıtet bazasyndaǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýttary ornalasqan.        

Jýrnalıser nazaryna  Dárilik ósimdikterdi ǵylymı-zertteý ortalyǵy, Mı ınstıtýty, "Robototehnıka jáne mehatronıka RoboMech" ǵylymı-bilim berý ortalyǵy, Bıologıa jáne bıotehnologıa máseleleri ǵylymı-zertteý ınstıtýty, Sot saraptamalary ortalyǵy, Ashyq úlgidegi ulttyq nanotehnologıalyq zerthanasy men Ortalyq Azıadaǵy turaqty damý ortalyǵynyń ǵylymı jetistikteri men ınovasıalyq jobalary usynyldy. Sondaı-aq QazUÝ-dyń ZTE, BASF, Binlin korporasıasymen birlesip júzege asyryp jatqan jumys nátıjeleri kórsetildi.

Qazirgi tańda QazUÝ ǵalymdary quny 32 mlrd teńgeni quraıtyn 400-ge jýyq jobany júzege asyrýda. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ 2025 jyly Qytaıdyń Soltústik-batys polıtehnıkalyq ýnıversıtetimen birlesip ǵaryshqa mıkrospýtnık ushyrýdy josparlap otyr. Bul ortaq jumys óz kezeginde ǵaryshty zertteýge, atalǵan salada bilikti mamandardy daıarlaýǵa, ortaq nano- jáne mıkrospýtnıkterdi ázirleýge jol ashady. Iaǵnı Jerdi zertteý jumystaryn qashyqtan júrgizýge mol múmkindik beredi.  

Buǵan qosa, oqý ordasynyń ǵalymdary QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń Ǵylym komıtetinen 4 mlrd teńgeniń megagrantyn jeńip alǵan bolatyn. Batys Qazaqstan óńirindegi strategıalyq mańyzdy mindetterdi sheshýge baǵyttalǵan joba úsh jyl ishinde júzege asyrylady. Osy ýaqyt aralyǵynda mamandar aımaqtyń turaqty ekologıalyq, áleýmettik-ekonomıkalyq damýy, sý resýrstaryn, janýarlar men ósimdikter álemin saqtaý jáne basqarý máselelerinde sheshim joldaryn tabady. Joba aıasynda QazUÝ ǵalymdary aǵymdaǵy jyly batys óńirine baryp,  sý tasqyny jaǵdaıyna baılanysty arnaıy zertteý jumystaryn júrgizgen bolatyn.

Sondaı-aq bıyl ýnıversıtet zertteýshileri 3 mlrd teńgeniń megagrantyna qol jetkizdi. Iaǵnı QazUÝ mamandary qazaq tili men tehnologıalyq progresti qoldaýǵa arnalǵan LLM tildik modelin ázirleıdi. Maqsat – qoǵamnyń túrli salalaryna qazaq tilindegi úlken tildik modelderdi ázirleý jáne engizý, bul tehnologıalyq progreske yqpal etedi jáne memlekettik tildegi onlaın qyzmetterge qoljetimdilikti keńeıtedi. Joba aıasynda ǵalymdar QazUÝ bazasynda ónimdiligi joǵary ǵylymı-zertteý data-ortalyǵyn ashýdy josparlap otyr. Jańa nysan búkil eldiń zertteýshilerine ozyq jasandy ıntellekt tehnologıalaryn ázirleý jáne engizý úshin qajetti resýrstardy usynbaq.

Ǵylymı ortalyqtan keıin jýrnalıser qalashyqtaǵy №9 jataqhanaǵa baryp, stýdentter úıinde jastardyń ıgiligi úshin jasalǵan jumystardy kórdi. Qonaqtarǵa jataqhananyń kúrdeli jóndeýge deıingi jáne keıingi jaı-kúıi kórsetildi.  Jóndeý kezinde ǵımarattyń syrtqy qasbeti jańartylyp, barlyq bólmeniń qabyrǵalary qaıta árlendi. Esik-tereze aýystyrylyp, elektr júıesi júrgizildi. Buǵan qosymsha, ǵımarattyń cý qubyry men káriz júıesi qaıta aýystyryldy.

Qazirgi tańda QazUÝ qalashyǵynda 15 jataqhana bar. Aǵymdaǵy oqý jylynda úsh jataqhanaǵa kúrdeli, 12 stýdentter úıine aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizildi. 4000 matras, 4000 jamylǵy, 4000 jastyq, 4000 jaıma komplektisi jańadan alyndy. 250  ýnıtaz, 150 rakovına, 735 shkaf, 1065 týmba, 450 ústel, 1050 kitap sóresi, 1065 oryndyq aýystyryldy. Jataqhanalardaǵy ashanalarǵa 120 tońazytqysh pen 120 elektr plıtasy paıdalanýǵa berildi. Búginde QazUÝ qalashyǵy qurylysynyń ekinshi kezeńi aıasynda úsh jańa jataqhananyń qurylysy bastaldy. Toǵyzqabatty úsh stýdentter úıiniń árqaısysy 677 orynǵa – barlyǵy 2031 orynǵa arnalǵan.

Baspasóz týry 10 ınovasıalyq zerthanadan turatyn geografıa jáne tabıǵatty paıdalaný fakúltetindegi "Turaqty damý jáne tabıǵatty utymdy paıdalaný" ǵylymı ortalyǵyn tanystyrýmen jalǵasty. Turaqty damý maqsattary baǵyttaryn júzege asyratyn ǵylymı ortalyqta ǵalymdar sý resýrstarynyń sapasyn taldaý, topyraq quramyn zertteý, klımat ózgerisin baqylaý, ekologıalyq qaýiptiń aldyn alý, otandyq týrızmdi damytý baǵytynda jumystar júrgizedi. Máselen, ortalyq mamandary sý tasqynynyń aldyn alý, saldaryn anyqtaý jáne jer silkinisine monıtorıń jasaý boıynsha jumystar atqarýda.

BAQ ókilderi  Ortalyq Azıa óńirindegi klımattyń ózgerýi saldarynan oryn alǵan sý tapshylyǵy, qurǵaqshylyq, jerdiń qunarsyzdanýy sıaqty ekologıalyq máselelerge  monıtorıń jasaıtyn "Qashyqtan zondtaý tehnologıasy jáne qoldaný" qazaq-qytaı zerthanasyna da bardy. 

Jýrnalıserge Jerdi qashyqtan baqylaý arqyly qaýip-qaterdi aldyn ala eskertip, ekologıalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý baǵytynda júrgizilip jatqan jumys nátıjeleri týraly aqparat berildi.

Qazaqstan men Qytaı birlesip ashqan zerthana Ortalyq Azıa boıynsha jumys isteıtin, tabıǵat resýrstaryna monıtorıń júrgizetin jalǵyz  ortalyq. Sondyqtan atalǵan ǵylymı zerthana bolashaqta ǵylymı zertteýlerdiń orny ǵana emes, Ortalyq Azıadaǵy qorshaǵan ortany turaqty damytýdyń basty habyna aınalmaq.

Sonymen qatar BAQ ókilderi sýperkompúter ortalyǵynyń qyzmetimen de tanysty.

2019 jyly Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Sı Szınpınniń kezdesýi nátıjesinde Qazaqstanǵa sýperkompúter ákelý týraly kelisimge qol qoıylǵan bolatyn. Al 2024 jyly Qytaı Tóraǵasy Sı Szınpınniń Qazaqstanǵa resmı sapary barysynda eki memleket basshysy Ortalyq Azıadaǵy eń joǵary sýperkompúterdi QazUÝ-ǵa ornatý kelisildi.

Bul Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyqty arttyrý,  sondaı-aq memleket basshylarynyń ǵylym men joǵary bilim berýdi damytý baǵytyndaǵy aýqymdy bastamasy boldy.

Joǵary tehnologıalyq qurylǵy búkil Qazaqstan ǵalymdaryna derekterdiń úlken kólemimen jumys isteýge, memlekettik organdardyń túrli jaǵdaılaryn modeldeýge jáne otandyq IT salasyn damytýǵa septigin tıgizedi.

Ortalyq Azıada eń qýatty sanalatyn qurylǵynyń  joǵary ónimdiligi 1,94 PFLOPS quraıdy. Sondaı-aq álemdegi úzdik 600 sýperkompúterdiń tizimine kiredi.  Qazirgi tańda qurylǵyny ornatý jumystary júrgizilýde.

Sýperkompúter jasandy ıntellekt tehnologıalaryn, ýnıversıtet qyzmetiniń negizgi baǵyttary boıynsha ǵylymdy qajetsinetin esepteýlerdi jasaý, IoT-obektilerdi basqarý jáne uıymdastyrý, Smart-tehnologıalar obektilerin basqarý jónindegi baǵdarlamalyq qamtamasyz etýdi ázirleý úshin paıdalanylatyn bolady.

Baspasóz týrynyń kelesi núktesi hımıa jáne hımıalyq tehnologıa fakúltetinde jańadan ashylǵan "Farabi Chem Science" klasteri boldy. Bul klaster hımıa men materıaltaný salasyndaǵy ozyq zertteýlerdi damytýǵa baǵyttalǵan.

Jýrnalıser klaster quramyna kiretin toǵyz zerthanamen tanysty. Munda  ǵalymdar hımıa ónerkásibindegi ózekti máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan túrli jobalarmen aınalysýda. Mysaly, qazirgi tańda "Chemical Coating Innovations" ǵylymı-óndiristik ortalyǵynyń ǵalymdary mashına jasaý jáne tehnıkalyq qural jasaý qajettilikteri úshin, sondaı-aq kádesyılar men zergerlik buıymdaryn óńdep, arnaıy galvanıkalyq qaptamalar shyǵarýmen aınalysady. QazUÝ-da daıyndalatyn galvanıkalyq qaptamalar ónimniń qyzmet etý merzimin uzartady. Iaǵnı bul óndirýshige de, tutynýshyǵa da paıdaly. Bul – tat basýdan qorǵaýdyń jańa ári tıimdi ádisi.

Sondaı-aq "ChemMedLab" zerthanasynyń mamandary ota kezinde paıdalanylatyn hırýrgıalyq jipti jetildirip, betine antıbakterıaldy jabyn jasap shyǵardy. Operasıa kezinde hırýrgter jipterdi spırtke nemese hlorgeksıdın eritindisine salyp, jarany tigedi. Biraq bul jipter uzaq ýaqyt shydamaı, adam ómirine zıan keltiredi. Al QazUÝ ǵalymdary ázirlegen jipterdiń arnaıy jabyndary bolady. Olar kerek kezinde bakterıamen kúresip otyrady. Sondaı-aq antıbakterıaldy agent bir aı boıy bakterıaǵa qarsy kúresedi. Bul ǵylymı joba Qazaqstanda tuńǵysh ret júzege asyp otyr. Bolashaqta ǵalymdar atalǵan jobany naryqqa shyǵarýdy kózdep otyr.

Baspasóz týrynan keıin Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ basshylyǵynyń qatysýymen baspasóz konferensıasy uıymdastyryldy. Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary – birinshi prorektor Erkin Dúısenov BAQ ókilderine ýnıversıtette atqarylǵan aýqymdy jumystar jóninde aqparat berip, aldaǵy jospar týraly baıandady. Prorektor óz sózinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qoldaýymen 50 jyldyq tarıhy bar QazUÝ qalashyǵy qurylysynyń İİ kezeńi bastalatynyn aıtty.

Baspasóz konferensıasynda jýrnalıser QazUÝ qurylysynyń II kezeńin iske asyrý, jataqhanaǵa qatysty máseleler jáne oqý ordasy qyzmetiniń basqa da ózekti taqyryptaryna qatysty suraqtar qoıdy.