Etnikalyq repatriatsiia qalai iske asty?
Birinshi kezeń. 1991-2000 jyldar.
Etnikalyq qazaqtardyń kóship kelýi jónindegi saiasatty iske asyrýdyń alǵashqy qadamy táýelsizdik alǵanǵa deiin, iaǵni 1991 jyly 18 qarashada jasaldy. Sebebi ol kezde bizdiń otandastarymyzdyń tarihi jáne etnikalyq Otanyna oralýyna jáne qonys aýdarýyna negiz bolǵan «Basqa respýblikalar men shetelderden aýyldyq jerlerde jumys isteýge niet bildirgen jergilikti ult ókilderi Qazaq KSR-ine kóshirýdiń tártibi jáne sharttary týraly» Qazaq KSR Ministrler Kabinetiniń qaýlysy qabyldanǵan bolatyn.
1992 jylǵy 26 maýsymda QR Joǵarǵy Keńesi qabyldaǵan «Kóshi-qon týraly» zańy Táýelsiz Qazaqstanǵa ulty qazaq adamdardy uiymdasqan túrde qonys aýdarýyn retteýge baǵyttaldy. Osy Zańǵa sáikes elimizde kóship kelýshilerdiń shekti sany (kvotasy) jáne olardy qabyldaý, ornalastyrý jáne beiimdeý úshin qajetti materialdyq-qarjy resýrstary belgilendi.
1993 jyly el boiynsha 10000 otbasyǵa (shamamen 40 000 adamǵa) kvota belgilendi. Sol jylǵy málimetterge sáikes, kvota boiynsha 9441 otbasy nemese 45632 adam kelgen. Áleýmettik, saiasi reformalardyń qarqyn alýyna bailanysty, sondai-aq ekonomikalyq daǵdarys saldarynan belgilengen kvota azaia bastady. 90-jyldary kvota mólsheri tipti ózgerip, 1999 jáne 2000 jyldary 500 otbasyna deiin kemidi.
Osy jaǵdaiǵa bailanysty qalyptasqan ahýaldy ózgertý maqsatynda 1996 jyly QR Prezidentimen bekitilgen «Qazaq diasporasyn qoldaýdyń memlekettik baǵdarlamasy» ázirlendi. Repatriatsiia barysyn ulǵaitý úshin, sondai-aq kóshi-qon jáne oralmandardyń (qandastardyń) azamattyǵyn anyqtaýǵa bailanysty máselelerin sheshý úshin QR Prezidentiniń Jarlyǵyna sáikes, 1999 jyly jeltoqsan aiynda azamattyq alý men ony toqtatýdyń tártibi boiynsha eki jaqty (Resei, Belarýs, Ýkrainamen) jáne kópjaqty (Qyrǵyzstan, Resei, Belarýspen) kelisimder jasaldy.
Repatriatsiiany qoldaý saiasatyn jalǵastyrý úshin Prezidenttiń 1997 jylǵy «Qazaqstan-2030: Barlyq qazaqstandyqtardyń ósip-órkendeýi, qaýipsizdigi jáne ál-aýqatynyń jaqsarýy» Joldaýynda demografiialyq jáne kóshi-qon saiasaty ulttyq qaýipsizdiktiń negizgi basymdyǵy dárejesine shyǵaryldy. Bul kóshi-qon saldosyndaǵy aitarlyqtai ózgeshelikterge bailanysty boldy, sebebi sol kezeńde elden basqa elderge turaqty turýǵa ketetin azamattardyń sany kelgenderdiń sanynan edáýir asyp túsken edi.
Osy tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda 1997 jylǵy 13 jeltoqsanda «Halyqtyń kóshi-qony týraly» jańa zań qabyldandy. Zań qazaqtardyń sheńberin keńeitti, iaǵni oǵan keńestik kezeńde túrli qýǵyn-súrginge ushyraǵan jáne diasporany quraǵan qazaqtar ǵana emes, sondai-aq elimiz egemendik alǵanǵa deiin, Qazaqstanmen shekaralas, kórshiles memleketterdiń aýmaqtarynda burynnan turyp jatqan ǵylymi tilmen aitqanda, avtohton halyqtar (belgili bir jerdiń eń ejelgi turǵyn halyqtary) da kire bastady.
Repatriatsiialaý saiasatynyń negizgi qaǵidattary Úkimettiń 1998 jylǵy 16 qyrkúiektegi «Etnikalyq qazaqtardy tarihi Otanyna repatriatsiialaý tujyrymdamasy» qaýlysynda belgilendi.
Qazaqtardy repatriatsiialaý kezindegi basty mindetter – qonys aýdarý is-sharalaryn durys uiymdastyrý jáne olardy tiimdi qarjylandyrý boldy.
Oralmandardy Qazaqstanǵa kelýge yntalandyrý úshin Qazaqstan Úkimeti 1999 jyldan bastap respýblikalyq biýdjet esebinen kelgen oralmandarǵa tegin turǵyn úi men qomaqty tólemder retinde jyl saiyn áleýmettik kómek bere bastady. Elimizdiń ekonomikasy jaqsaryp, halyqtyń ómir súrý deńgeii arta bastady. Bul kvotadan tys kelgen oralmandar sanynyń kúrt ósýiniń mańyzdy faktorlaryna ainaldy.
Etnikalyq kóshi-qon máselelerin sátti sheshýge Kóshi-qon jáne demografiia jónindegi agenttiktiń qurylýy da yqpal etti. Bul Úkimet quramyna kirmeitin jáne 1997 jylǵy jeltoqsannan 2004 jylǵy qazanǵa deiin qyzmet etken ortalyq atqarýshy organ edi. Agenttiktiń basty maqsaty halyq sanynyń ósýin qamtamasyz etetin memlekettik demografiialyq jáne kóshi-qon saiasatyn ázirleý men iske asyrý edi. Jańadan qurylǵan agenttik pen osy salada qabyldanǵan arnaiy baǵdarlamalar, sondai-aq etnikalyq kóshi-qon saiasatynyń saýatty qurylýy kóshi-qon saldosyna oń serpin berdi.
Eger 1995 jylǵa deiin kelgenderdiń sany belgilengen kvotadan az bolsa, 1990 jyldardyń aiaǵynan bastap olardyń sany óse bastady jáne bul úrdis 2010-2011 jyldarǵa deiin saqtaldy.
Jalpy, repatriatsiianyń birinshi kezeńin quqyqtyq bazanyń negizi qalanǵan ýaqyt dep sipattaýǵa bolady. Ol óz jemisin alǵashqy jyldardyń basynan bastap bere bastady. Ázirge bul kezeń, resmi málimetterge sáikes, halyqtyń elden jappai ketýimen sipattalady.
Ekinshi kezeń. 2001-2011 jyldar.
Aldyńǵy kezeńde qalanǵan normativtik-quqyqtyq negiz ekinshi kezeń barysynda qazaqtardyń tarihi jáne etnikalyq Otanyna qonys aýdarýyna serpin berdi. Naqty aitsaq:
«Oralmandar úshin respýblikalyq biýdjetten bólinetin qarajatty maqsatty paidalaný qaǵidalaryn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblikasy Úkimetiniń 1999 jyly 18 tamyzdaǵy №1194 Qaýlysy. Oǵan sáikes oralmandardyń kelýin yntalandyrý maqsatynda jyl saiyn respýblikalyq biýdjet esebinen kelgen oralmandarǵa áleýmettik kómek kórsetildi. Turaqty turǵylyqty jerine tegin jol júrý jáne múlkin tasymaldaý, otbasynyń árbir múshesine 100 AEK mólsherinde turǵyn úi satyp alý úshin qarajat bólý, birjolǵy járdemaqy tóleý, azyq-túlikpen qamtamasyz etý qarastyryldy.
2000 jyldardyń basynda qabyldanǵan Kóshi-qon protsesterin memlekettik retteý salasyndaǵy negizgi ulttyq qujattar, sondai-aq 2000 jylǵy qyrkúiekte QR Úkimetiniń qaýlysymen maquldanǵan QR Kóshi-qon saiasatynyń tujyrymdamasy.
Onda etnikalyq qazaqtardyń tarihi Otanyna oralýynyń nátijesi retinde halyqtyń sany men tabiǵi ósýin arttyrý, eldegi demografiialyq jaǵdaidy saýyqtyrý qarastyryldy.
Sonymen qatar Tujyrymdamany ázirleý ideiasy aýyldyq eldi mekenderden halyqtyń ketýi, kásiporyndar men keshenderdiń toqtaýy saldarynan adamdardyń shaǵyn jáne orta qalalardan ketýi saldarynan týyndaǵan ishki kóshi-qon máselelerin, Semei poligony men Aral óńiri aimaǵynan ekologiialyq sebepterdi sheshýge baǵyttaldy.
2000 jylǵy Tujyrymdamada belgilengen kóshi-qon saiasatynyń negizgi baǵyttaryn iske asyrý maqsatynda 2001 jylǵy 29 qazanda bekitilgen № 1371 «Qazaqstan Respýblikasy Kóshi-qon saiasatynyń 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan salalyq baǵdarlamasy» ázirlendi. Ony iske asyrý eldegi kóshi-qon jaǵdaiynyń aitarlyqtai ózgerýine qol jetkizýge múmkindik berdi. Baǵdarlama orta merzimdi (2001-2005 jj.) jáne uzaq merzimdi (2005-2010 jj.) perspektivaǵa kózdeldi.
Kóshi-qon saiasatynyń 2000 jylǵy Tujyrymdamasyn iske asyrý aiasynda qol jetkizilgen kórsetkishter retinde birinshi kezekte oralmandardyń kóship kelý kvotasy aiasynda jyl saiyn sany ulǵaitylýy: 2001 jyly – 600, 2002 j – 2655, 2003 j – 5000, 2004 j – 10000, 2005 j – 15000, 2006 j – 15000, 2007 jyly – 15000 otbasy. Ekinshide, kóshi-qonnyń oń saldosy jáne onyń keiingi jyldardaǵy ulǵaiýy – oralmandardyń 2004-2008 jyldardaǵy kóship kelý kvotasynyń tolyq oryndalýy. Osy kezeńde elge 439,4 myń adam keldi, bul degenińiz – táýelsizdik jyldary kelgen jalpy etnikalyq repatrianttardyń 41,4%-y ( jalpy 1 062 200 etnikalyq qazaq).
Kóshi-qonnyń oń saldosy 2012 jyldyń basynda «Nurly kósh» baǵdarlamasy toqtatylǵanǵa deiin saqtaldy. Jyldyń sońynda kóshi-qonnyń teris saldosy baiqalyp, 1 426 adamǵa kem boldy.
«Zańsyz kóshi-qondy qysqartý jáne iriktemeli kóshi-qondy qalyptastyrý» saldarynan 2009 jyly kvota tolyq igerilmedi. Bul normanyń 81,7%-yn qurady. Repatriatsiialaý kólemi tolyq oryndalmaýy sebepteriniń biri Úkimettiń oralmandar aldyndaǵy óziniń qarjylyq ýádelerin oryndamaýy edi. Alynǵan qarajat turǵyn úi satyp alý úshin jetkiliksiz boldy, bul oralmandar aldynda memlekettiń qaryzdar bolýyna alyp keldi.
Jańa Tujyrymdamanyń qabyldanýyn avtorlar etnikalyq kóship-qonýshylardyń qonys aýdarýyn jáne jańa qoǵamdyq jaǵdailarǵa kirigýi uiymdastyrýda mynadai belgili bir máselelerdiń bolýymen negizdeldi.
Oralmandardy birkelki qonystandyrmaý. Nátijesinde, qaitalama kóshi-qon jii oryn alady. Qonys aýdarýshylardyń 60 paiyzǵa jýyǵy eńbek naryǵy aitarlyqtai kerneýli óńirlerde turǵan, iaǵni Ońtústik Qazaqstan, Mańǵystaý, Almaty jáne Jambyl oblystarynda turady, bul eńbek resýrstaryn bólýdiń memlekettik saiasatyna sáikes kele bermeitin-di. Oralmandardyń jumyspen qamtylmaýy ózekti másele boldy. Eńbekke qabiletti jastaǵy kóship kelýshilerdiń úshten bir bóligi resmi eńbek qyzmetimen ainalyspady, sondai-aq oralmandar kásiptik bilim alýda, balalaryn mektepke deiingi mekemelerge ornalastyrýda qiyndyqtarǵa tap boldy.
Degenmen osy jyldary salynǵan teris saldo úrdisi uzaq merzimdi perspektivaǵa ie boldy jáne búgingi kúnge deiin saqtalyp keledi.
Bul rette obektivtilik úshin 90-jyldardyń sońynda qabyldanǵan memlekettik sharalar, ásirese QR 2000 jylǵy kóshi-qon saiasatynyń tujyrymdamasy óziniń nátijesi men tiimdiligin kórsetkenin atap ótýimiz abzal. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministrliginiń deregi boiynsha, 2001-2011 jyldary Qazaqstanǵa 697 769 etnikalyq qazaq keldi, bul táýelsizdik jyldary kelgen etnikalyq qazaqtardyń jalpy sanynyń 65%-dan astamyn quraidy.
Úshinshi kezeń. 2012-2020 jyldar.
Bul kezeńde kóshi-qonnyń teris saldosy jáne repatriatsiia kórsetkishteriniń tómendeýi ornyqty sipat alady. Munyń birneshe sebepteri bar.
Birinshiden, joǵaryda aitylǵandai, 2006 jyly sol kezde kóshi-qon saiasatynyń 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan salalyq baǵdarlamasy jumys istep turǵanyna qaramastan, QR Kóshi-qon saiasatynyń 2007-2015 jyldarǵa arnalǵan Tujyrymdamasy qabyldandy, bul repatrianttar qarqynyn tómendetýdiń alǵashqy qadamy bolatyn.
Ekinshiden, 2006 jylǵy Tujyrymdamaǵa sáikes, kóshi-qon saiasatyndaǵy joǵaryda atalǵan ózgeris, atap aitqanda immigratsiianyń iriktemeli ádisine kóshti.
Úshinshiden, Úkimettiń oralmandar aldyndaǵy qarjylyq mindettemelerin oryndamaýy jiilep ketti.
Tórtinshiden, 2012 jyly oralmandar úshin 2011-2014 jyldarǵa arnalǵan kvotalardy aiqyndaý týraly Úkimettiń Qaýlysy erekshe ókim qabyldanǵanǵa deiin keri qaitarylyp alyndy. Máselen, 2012 jyldan bastap 2016 jylǵa deiingi kezeńde etnikalyq qazaqtardy qonys aýdarýǵa kvotalar múldem belgilenbedi, bul memlekettiń repatrianttardy áleýmettik qoldaý sharalarynan múldem bas tartty degendi bildiredi. Bizdiń oiymyzsha, Jańaózen qalasyndaǵy oqiǵalarǵa bailanysty azamattar arasynda áleýmettik shielenistiń artýy jaǵdaiynda bilik úshin oralmandardyń kelýi barynsha jaǵymsyz bolyp ketken bolýy múmkin.
Jańaózen oqiǵalary Úkimet strategiiasynyń ózgerýinde betburys boldy. Bul turǵyda bilik túbegeili sharalar qabyldady dep aitýǵa bolady.
Anyqtama úshin: 16 jeltoqsanda Jańaózende jappai tártipsizdik oryn aldy, oǵan 2 myńǵa jýyq «Ózenmunaigazdyń» jáne «Qarajanbasmunai» AQ munaishylarynyń jumystan bosatylýy sebep boldy. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vitse-ministri B.Nurymbetov otyrysta jumystan bosatylǵan munaishylardyń 26%-y oralman bolǵanyn atap ótti.
Budan basqa, etnikalyq qazaqtar kóshiniń azaiýyna 2014 jylǵy 20 naýryzda qabyldanǵan «Oralmandardy qonystandyrý úshin óńirlerdi aiqyndaý týraly» QR Úkimetiniń № 248 Qaýlysy da áser etti. Qaýlyǵa sáikes, oralman mártebesin jáne áleýmettik jeńildikter alýǵa tilek bildirgen oralmandardy qonystandyrý barysy Qazaqstannyń 7 oblysy boiynsha ǵana júzege asyrylady. Osylaisha, kóshi-qon saiasaty, qonys aýdarý jáne odan ári turý óńirin tańdaý erkindigine keletin etnikalyq qazaqtardy shektep, betburys kezeńin bastan keshirdi. Úkimettiń bundai sheshimi, jumyspen jáne turǵyn úimen qamtamasyz etýde qiyndyqtar týǵyzatyn, buryn oralmandardyń basym bóligi halyqtyń tyǵyzdyǵy joǵary ońtústik óńirlerde ornalasqandyǵymen negizdelgen bolatyn.
Alaida Qazaqstan Úkimetiniń 2014 jylǵy 8 shildedegi №783 Qaýlysynda oralmandardy qonystandyrýǵa arnalǵan óńirler tizimine eldiń 14 oblysy engizilgen bolatyn, bul da «qateler» tiziminde, biliktiń etnikalyq kóshi-qon salasyndaǵy zańnamany jetildirý jónindegi jumysynda qarama-qaishy is-áreketteriniń biri. Sebebi bul shara da jalpy jaǵdaidy túzei almady.
Repatriatsiialaý barysynyń kúrt qysqarýyna eńbek kóshi-qony máseleleri jónindegi zańnamaǵa túzetýler áser etti. Solardyń biri etnikalyq qazaqtarǵa Qazaqstan aýmaǵynda tórt jyl turǵannan keiin ǵana azamattyq berýdi belgiledi. Ony ózi turýǵa yqtiiarhaty, turǵylyqty jerinde turaqty tirkeýi jáne oralman mártebesi bolý shartymen aiqyndaldy.
Úkimet qatelikterdi túsinip, 2015 jyldyń sońynda zańnamaǵa ótinimdi qaraý merzimin úsh ai ishinde belgileý týraly ózgerister engizilip, azamattyq alý merzimi bir jylǵa deiin qysqarǵanyna qaramastan, kóshi-qon saldosynyń tómendeý traektoriiasyn ózgertý qiyn boldy. Úkimettiń osy qarama-qaishy sheshimderiniń barlyǵy áleýetti repatrianttardy shatastyryp, Qazaqstanǵa qonys aýdarý týraly sheshim qabyldaýdy qiyndatty.
Qazirgi ýaqytta 2017 jyldan bastap Qazaqstanda 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan kóshi-qon saiasatynyń tujyrymdamasy iske asyrylýda, ol Qazaqstannyń etnikalyq repatrianttarǵa qatysty uzaq merzimdi turaqty kóshi-qondy ustanatynyn aiqyndaidy. Bul degenińiz – shetelde turatyn etnikalyq qazaqtardyń ulttyq toptasýy men tarihi Otanyna oralýy úshin jaǵdailar men yntalandyrýlar jasaý; olardy eńbek resýrstaryna muqtaj óńirlerde ornalastyrýǵa yntalandyrý; olardyń Qazaqstan Respýblikasynda beiimdelýi men birigýine járdemdesý.
Repatriatsiiany yntalandyrý maqsatyndaǵy Tujyrymdama Nátijeli jumyspen qamtýdy jáne jappai kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasyna bailandy. Baǵdarlamaǵa sáikes, oralmandardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasyna engizilgen adamdarǵa sýbsidiia berý túrinde qoldaý kórsetiledi: kóshýge – otbasynyń árbir múshesine 35 AEK-ten birjolǵy tólem; turǵyn úidi jaldaý (jalǵa alý) jáne kommýnaldyq qyzmetterge aqy tóleý boiynsha shyǵystardy jabý úshin ai saiyn 12 ai ishinde otbasyna 15-ten 30 AEK-ke deiin tólemder.
Bul sharalardy iske asyrý nátijesinde etnikalyq qazaqtardyń kóshi-qony ulǵaiady degen boljam jasaldy. Alaida ókinishke orai, jaǵdai keri baǵytqa oiysqany baiqalady. Statistika komitetiniń derekterine sáikes, kóshi-qonnyń teris saldosy:
2017 jyly – 22 130 adam; 2018 jyly – 29 121 adam; 2019 jyly 32 970 adam qurady.
Kórsetilgen faktorlar demografiialyq jaǵdaidy turaqtandyrýdyń jańa tásilderin ázirleýdi jáne etnikalyq repatriatsiiany qoldaýǵa negizdelgen nysanaly kóshi-qon saiasatyn iske asyrýdy qajet etedi. Bul sheteldegi ári el ishindegi otandastarǵa, sondai-aq álemdik qoǵamdastyq aldynda Qazaqstandy myqty memleket retinde kórsetý úshin aýadai qajet.
M.Q. Sarbasov
«Otandastar qory» KeAQ vitse-prezidenti.
Q.B. Jaqsylyqov
«Otandastar qory» KeAQ konsýltanty.
