Birinshi kezeń. 1991-2000 jyldar.
Etnıkalyq qazaqtardyń kóship kelýi jónindegi saıasatty iske asyrýdyń alǵashqy qadamy táýelsizdik alǵanǵa deıin, ıaǵnı 1991 jyly 18 qarashada jasaldy. Sebebi ol kezde bizdiń otandastarymyzdyń tarıhı jáne etnıkalyq Otanyna oralýyna jáne qonys aýdarýyna negiz bolǵan «Basqa respýblıkalar men shetelderden aýyldyq jerlerde jumys isteýge nıet bildirgen jergilikti ult ókilderi Qazaq KSR-ine kóshirýdiń tártibi jáne sharttary týraly» Qazaq KSR Mınıstrler Kabınetiniń qaýlysy qabyldanǵan bolatyn.
1992 jylǵy 26 maýsymda QR Joǵarǵy Keńesi qabyldaǵan «Kóshi-qon týraly» zańy Táýelsiz Qazaqstanǵa ulty qazaq adamdardy uıymdasqan túrde qonys aýdarýyn retteýge baǵyttaldy. Osy Zańǵa sáıkes elimizde kóship kelýshilerdiń shekti sany (kvotasy) jáne olardy qabyldaý, ornalastyrý jáne beıimdeý úshin qajetti materıaldyq-qarjy resýrstary belgilendi.
1993 jyly el boıynsha 10000 otbasyǵa (shamamen 40 000 adamǵa) kvota belgilendi. Sol jylǵy málimetterge sáıkes, kvota boıynsha 9441 otbasy nemese 45632 adam kelgen. Áleýmettik, saıası reformalardyń qarqyn alýyna baılanysty, sondaı-aq ekonomıkalyq daǵdarys saldarynan belgilengen kvota azaıa bastady. 90-jyldary kvota mólsheri tipti ózgerip, 1999 jáne 2000 jyldary 500 otbasyna deıin kemidi.
Osy jaǵdaıǵa baılanysty qalyptasqan ahýaldy ózgertý maqsatynda 1996 jyly QR Prezıdentimen bekitilgen «Qazaq dıasporasyn qoldaýdyń memlekettik baǵdarlamasy» ázirlendi. Repatrıasıa barysyn ulǵaıtý úshin, sondaı-aq kóshi-qon jáne oralmandardyń (qandastardyń) azamattyǵyn anyqtaýǵa baılanysty máselelerin sheshý úshin QR Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes, 1999 jyly jeltoqsan aıynda azamattyq alý men ony toqtatýdyń tártibi boıynsha eki jaqty (Reseı, Belarýs, Ýkraınamen) jáne kópjaqty (Qyrǵyzstan, Reseı, Belarýspen) kelisimder jasaldy.
Repatrıasıany qoldaý saıasatyn jalǵastyrý úshin Prezıdenttiń 1997 jylǵy «Qazaqstan-2030: Barlyq qazaqstandyqtardyń ósip-órkendeýi, qaýipsizdigi jáne ál-aýqatynyń jaqsarýy» Joldaýynda demografıalyq jáne kóshi-qon saıasaty ulttyq qaýipsizdiktiń negizgi basymdyǵy dárejesine shyǵaryldy. Bul kóshi-qon saldosyndaǵy aıtarlyqtaı ózgeshelikterge baılanysty boldy, sebebi sol kezeńde elden basqa elderge turaqty turýǵa ketetin azamattardyń sany kelgenderdiń sanynan edáýir asyp túsken edi.
Osy tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda 1997 jylǵy 13 jeltoqsanda «Halyqtyń kóshi-qony týraly» jańa zań qabyldandy. Zań qazaqtardyń sheńberin keńeıtti, ıaǵnı oǵan keńestik kezeńde túrli qýǵyn-súrginge ushyraǵan jáne dıasporany quraǵan qazaqtar ǵana emes, sondaı-aq elimiz egemendik alǵanǵa deıin, Qazaqstanmen shekaralas, kórshiles memleketterdiń aýmaqtarynda burynnan turyp jatqan ǵylymı tilmen aıtqanda, avtohton halyqtar (belgili bir jerdiń eń ejelgi turǵyn halyqtary) da kire bastady.
Repatrıasıalaý saıasatynyń negizgi qaǵıdattary Úkimettiń 1998 jylǵy 16 qyrkúıektegi «Etnıkalyq qazaqtardy tarıhı Otanyna repatrıasıalaý tujyrymdamasy» qaýlysynda belgilendi.
Qazaqtardy repatrıasıalaý kezindegi basty mindetter – qonys aýdarý is-sharalaryn durys uıymdastyrý jáne olardy tıimdi qarjylandyrý boldy.
Oralmandardy Qazaqstanǵa kelýge yntalandyrý úshin Qazaqstan Úkimeti 1999 jyldan bastap respýblıkalyq búdjet esebinen kelgen oralmandarǵa tegin turǵyn úı men qomaqty tólemder retinde jyl saıyn áleýmettik kómek bere bastady. Elimizdiń ekonomıkasy jaqsaryp, halyqtyń ómir súrý deńgeıi arta bastady. Bul kvotadan tys kelgen oralmandar sanynyń kúrt ósýiniń mańyzdy faktorlaryna aınaldy.
Etnıkalyq kóshi-qon máselelerin sátti sheshýge Kóshi-qon jáne demografıa jónindegi agenttiktiń qurylýy da yqpal etti. Bul Úkimet quramyna kirmeıtin jáne 1997 jylǵy jeltoqsannan 2004 jylǵy qazanǵa deıin qyzmet etken ortalyq atqarýshy organ edi. Agenttiktiń basty maqsaty halyq sanynyń ósýin qamtamasyz etetin memlekettik demografıalyq jáne kóshi-qon saıasatyn ázirleý men iske asyrý edi. Jańadan qurylǵan agenttik pen osy salada qabyldanǵan arnaıy baǵdarlamalar, sondaı-aq etnıkalyq kóshi-qon saıasatynyń saýatty qurylýy kóshi-qon saldosyna oń serpin berdi.
Eger 1995 jylǵa deıin kelgenderdiń sany belgilengen kvotadan az bolsa, 1990 jyldardyń aıaǵynan bastap olardyń sany óse bastady jáne bul úrdis 2010-2011 jyldarǵa deıin saqtaldy.
Jalpy, repatrıasıanyń birinshi kezeńin quqyqtyq bazanyń negizi qalanǵan ýaqyt dep sıpattaýǵa bolady. Ol óz jemisin alǵashqy jyldardyń basynan bastap bere bastady. Ázirge bul kezeń, resmı málimetterge sáıkes, halyqtyń elden jappaı ketýimen sıpattalady.
Ekinshi kezeń. 2001-2011 jyldar.
Aldyńǵy kezeńde qalanǵan normatıvtik-quqyqtyq negiz ekinshi kezeń barysynda qazaqtardyń tarıhı jáne etnıkalyq Otanyna qonys aýdarýyna serpin berdi. Naqty aıtsaq:
«Oralmandar úshin respýblıkalyq búdjetten bólinetin qarajatty maqsatty paıdalaný qaǵıdalaryn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1999 jyly 18 tamyzdaǵy №1194 Qaýlysy. Oǵan sáıkes oralmandardyń kelýin yntalandyrý maqsatynda jyl saıyn respýblıkalyq búdjet esebinen kelgen oralmandarǵa áleýmettik kómek kórsetildi. Turaqty turǵylyqty jerine tegin jol júrý jáne múlkin tasymaldaý, otbasynyń árbir múshesine 100 AEK mólsherinde turǵyn úı satyp alý úshin qarajat bólý, birjolǵy járdemaqy tóleý, azyq-túlikpen qamtamasyz etý qarastyryldy.
2000 jyldardyń basynda qabyldanǵan Kóshi-qon prosesterin memlekettik retteý salasyndaǵy negizgi ulttyq qujattar, sondaı-aq 2000 jylǵy qyrkúıekte QR Úkimetiniń qaýlysymen maquldanǵan QR Kóshi-qon saıasatynyń tujyrymdamasy.
Onda etnıkalyq qazaqtardyń tarıhı Otanyna oralýynyń nátıjesi retinde halyqtyń sany men tabıǵı ósýin arttyrý, eldegi demografıalyq jaǵdaıdy saýyqtyrý qarastyryldy.
Sonymen qatar Tujyrymdamany ázirleý ıdeıasy aýyldyq eldi mekenderden halyqtyń ketýi, kásiporyndar men keshenderdiń toqtaýy saldarynan adamdardyń shaǵyn jáne orta qalalardan ketýi saldarynan týyndaǵan ishki kóshi-qon máselelerin, Semeı polıgony men Aral óńiri aımaǵynan ekologıalyq sebepterdi sheshýge baǵyttaldy.
2000 jylǵy Tujyrymdamada belgilengen kóshi-qon saıasatynyń negizgi baǵyttaryn iske asyrý maqsatynda 2001 jylǵy 29 qazanda bekitilgen № 1371 «Qazaqstan Respýblıkasy Kóshi-qon saıasatynyń 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan salalyq baǵdarlamasy» ázirlendi. Ony iske asyrý eldegi kóshi-qon jaǵdaıynyń aıtarlyqtaı ózgerýine qol jetkizýge múmkindik berdi. Baǵdarlama orta merzimdi (2001-2005 jj.) jáne uzaq merzimdi (2005-2010 jj.) perspektıvaǵa kózdeldi.
Kóshi-qon saıasatynyń 2000 jylǵy Tujyrymdamasyn iske asyrý aıasynda qol jetkizilgen kórsetkishter retinde birinshi kezekte oralmandardyń kóship kelý kvotasy aıasynda jyl saıyn sany ulǵaıtylýy: 2001 jyly – 600, 2002 j – 2655, 2003 j – 5000, 2004 j – 10000, 2005 j – 15000, 2006 j – 15000, 2007 jyly – 15000 otbasy. Ekinshide, kóshi-qonnyń oń saldosy jáne onyń keıingi jyldardaǵy ulǵaıýy – oralmandardyń 2004-2008 jyldardaǵy kóship kelý kvotasynyń tolyq oryndalýy. Osy kezeńde elge 439,4 myń adam keldi, bul degenińiz – táýelsizdik jyldary kelgen jalpy etnıkalyq repatrıanttardyń 41,4%-y ( jalpy 1 062 200 etnıkalyq qazaq).
Kóshi-qonnyń oń saldosy 2012 jyldyń basynda «Nurly kósh» baǵdarlamasy toqtatylǵanǵa deıin saqtaldy. Jyldyń sońynda kóshi-qonnyń teris saldosy baıqalyp, 1 426 adamǵa kem boldy.
«Zańsyz kóshi-qondy qysqartý jáne iriktemeli kóshi-qondy qalyptastyrý» saldarynan 2009 jyly kvota tolyq ıgerilmedi. Bul normanyń 81,7%-yn qurady. Repatrıasıalaý kólemi tolyq oryndalmaýy sebepteriniń biri Úkimettiń oralmandar aldyndaǵy óziniń qarjylyq ýádelerin oryndamaýy edi. Alynǵan qarajat turǵyn úı satyp alý úshin jetkiliksiz boldy, bul oralmandar aldynda memlekettiń qaryzdar bolýyna alyp keldi.
Jańa Tujyrymdamanyń qabyldanýyn avtorlar etnıkalyq kóship-qonýshylardyń qonys aýdarýyn jáne jańa qoǵamdyq jaǵdaılarǵa kirigýi uıymdastyrýda mynadaı belgili bir máselelerdiń bolýymen negizdeldi.
Oralmandardy birkelki qonystandyrmaý. Nátıjesinde, qaıtalama kóshi-qon jıi oryn alady. Qonys aýdarýshylardyń 60 paıyzǵa jýyǵy eńbek naryǵy aıtarlyqtaı kerneýli óńirlerde turǵan, ıaǵnı Ońtústik Qazaqstan, Mańǵystaý, Almaty jáne Jambyl oblystarynda turady, bul eńbek resýrstaryn bólýdiń memlekettik saıasatyna sáıkes kele bermeıtin-di. Oralmandardyń jumyspen qamtylmaýy ózekti másele boldy. Eńbekke qabiletti jastaǵy kóship kelýshilerdiń úshten bir bóligi resmı eńbek qyzmetimen aınalyspady, sondaı-aq oralmandar kásiptik bilim alýda, balalaryn mektepke deıingi mekemelerge ornalastyrýda qıyndyqtarǵa tap boldy.
Degenmen osy jyldary salynǵan teris saldo úrdisi uzaq merzimdi perspektıvaǵa ıe boldy jáne búgingi kúnge deıin saqtalyp keledi.
Bul rette obektıvtilik úshin 90-jyldardyń sońynda qabyldanǵan memlekettik sharalar, ásirese QR 2000 jylǵy kóshi-qon saıasatynyń tujyrymdamasy óziniń nátıjesi men tıimdiligin kórsetkenin atap ótýimiz abzal. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń deregi boıynsha, 2001-2011 jyldary Qazaqstanǵa 697 769 etnıkalyq qazaq keldi, bul táýelsizdik jyldary kelgen etnıkalyq qazaqtardyń jalpy sanynyń 65%-dan astamyn quraıdy.
Úshinshi kezeń. 2012-2020 jyldar.
Bul kezeńde kóshi-qonnyń teris saldosy jáne repatrıasıa kórsetkishteriniń tómendeýi ornyqty sıpat alady. Munyń birneshe sebepteri bar.
Birinshiden, joǵaryda aıtylǵandaı, 2006 jyly sol kezde kóshi-qon saıasatynyń 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan salalyq baǵdarlamasy jumys istep turǵanyna qaramastan, QR Kóshi-qon saıasatynyń 2007-2015 jyldarǵa arnalǵan Tujyrymdamasy qabyldandy, bul repatrıanttar qarqynyn tómendetýdiń alǵashqy qadamy bolatyn.
Ekinshiden, 2006 jylǵy Tujyrymdamaǵa sáıkes, kóshi-qon saıasatyndaǵy joǵaryda atalǵan ózgeris, atap aıtqanda ımıgrasıanyń iriktemeli ádisine kóshti.
Úshinshiden, Úkimettiń oralmandar aldyndaǵy qarjylyq mindettemelerin oryndamaýy jıilep ketti.
Tórtinshiden, 2012 jyly oralmandar úshin 2011-2014 jyldarǵa arnalǵan kvotalardy aıqyndaý týraly Úkimettiń Qaýlysy erekshe ókim qabyldanǵanǵa deıin keri qaıtarylyp alyndy. Máselen, 2012 jyldan bastap 2016 jylǵa deıingi kezeńde etnıkalyq qazaqtardy qonys aýdarýǵa kvotalar múldem belgilenbedi, bul memlekettiń repatrıanttardy áleýmettik qoldaý sharalarynan múldem bas tartty degendi bildiredi. Bizdiń oıymyzsha, Jańaózen qalasyndaǵy oqıǵalarǵa baılanysty azamattar arasynda áleýmettik shıelenistiń artýy jaǵdaıynda bılik úshin oralmandardyń kelýi barynsha jaǵymsyz bolyp ketken bolýy múmkin.
Jańaózen oqıǵalary Úkimet strategıasynyń ózgerýinde betburys boldy. Bul turǵyda bılik túbegeıli sharalar qabyldady dep aıtýǵa bolady.
Anyqtama úshin: 16 jeltoqsanda Jańaózende jappaı tártipsizdik oryn aldy, oǵan 2 myńǵa jýyq «Ózenmunaıgazdyń» jáne «Qarajanbasmunaı» AQ munaıshylarynyń jumystan bosatylýy sebep boldy. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıse-mınıstri B.Nurymbetov otyrysta jumystan bosatylǵan munaıshylardyń 26%-y oralman bolǵanyn atap ótti.
Budan basqa, etnıkalyq qazaqtar kóshiniń azaıýyna 2014 jylǵy 20 naýryzda qabyldanǵan «Oralmandardy qonystandyrý úshin óńirlerdi aıqyndaý týraly» QR Úkimetiniń № 248 Qaýlysy da áser etti. Qaýlyǵa sáıkes, oralman mártebesin jáne áleýmettik jeńildikter alýǵa tilek bildirgen oralmandardy qonystandyrý barysy Qazaqstannyń 7 oblysy boıynsha ǵana júzege asyrylady. Osylaısha, kóshi-qon saıasaty, qonys aýdarý jáne odan ári turý óńirin tańdaý erkindigine keletin etnıkalyq qazaqtardy shektep, betburys kezeńin bastan keshirdi. Úkimettiń bundaı sheshimi, jumyspen jáne turǵyn úımen qamtamasyz etýde qıyndyqtar týǵyzatyn, buryn oralmandardyń basym bóligi halyqtyń tyǵyzdyǵy joǵary ońtústik óńirlerde ornalasqandyǵymen negizdelgen bolatyn.
Alaıda Qazaqstan Úkimetiniń 2014 jylǵy 8 shildedegi №783 Qaýlysynda oralmandardy qonystandyrýǵa arnalǵan óńirler tizimine eldiń 14 oblysy engizilgen bolatyn, bul da «qateler» tiziminde, bıliktiń etnıkalyq kóshi-qon salasyndaǵy zańnamany jetildirý jónindegi jumysynda qarama-qaıshy is-áreketteriniń biri. Sebebi bul shara da jalpy jaǵdaıdy túzeı almady.
Repatrıasıalaý barysynyń kúrt qysqarýyna eńbek kóshi-qony máseleleri jónindegi zańnamaǵa túzetýler áser etti. Solardyń biri etnıkalyq qazaqtarǵa Qazaqstan aýmaǵynda tórt jyl turǵannan keıin ǵana azamattyq berýdi belgiledi. Ony ózi turýǵa yqtıarhaty, turǵylyqty jerinde turaqty tirkeýi jáne oralman mártebesi bolý shartymen aıqyndaldy.
Úkimet qatelikterdi túsinip, 2015 jyldyń sońynda zańnamaǵa ótinimdi qaraý merzimin úsh aı ishinde belgileý týraly ózgerister engizilip, azamattyq alý merzimi bir jylǵa deıin qysqarǵanyna qaramastan, kóshi-qon saldosynyń tómendeý traektorıasyn ózgertý qıyn boldy. Úkimettiń osy qarama-qaıshy sheshimderiniń barlyǵy áleýetti repatrıanttardy shatastyryp, Qazaqstanǵa qonys aýdarý týraly sheshim qabyldaýdy qıyndatty.
Qazirgi ýaqytta 2017 jyldan bastap Qazaqstanda 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan kóshi-qon saıasatynyń tujyrymdamasy iske asyrylýda, ol Qazaqstannyń etnıkalyq repatrıanttarǵa qatysty uzaq merzimdi turaqty kóshi-qondy ustanatynyn aıqyndaıdy. Bul degenińiz – shetelde turatyn etnıkalyq qazaqtardyń ulttyq toptasýy men tarıhı Otanyna oralýy úshin jaǵdaılar men yntalandyrýlar jasaý; olardy eńbek resýrstaryna muqtaj óńirlerde ornalastyrýǵa yntalandyrý; olardyń Qazaqstan Respýblıkasynda beıimdelýi men birigýine járdemdesý.
Repatrıasıany yntalandyrý maqsatyndaǵy Tujyrymdama Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasyna baılandy. Baǵdarlamaǵa sáıkes, oralmandardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasyna engizilgen adamdarǵa sýbsıdıa berý túrinde qoldaý kórsetiledi: kóshýge – otbasynyń árbir múshesine 35 AEK-ten birjolǵy tólem; turǵyn úıdi jaldaý (jalǵa alý) jáne komýnaldyq qyzmetterge aqy tóleý boıynsha shyǵystardy jabý úshin aı saıyn 12 aı ishinde otbasyna 15-ten 30 AEK-ke deıin tólemder.
Bul sharalardy iske asyrý nátıjesinde etnıkalyq qazaqtardyń kóshi-qony ulǵaıady degen boljam jasaldy. Alaıda ókinishke oraı, jaǵdaı keri baǵytqa oıysqany baıqalady. Statısıka komıtetiniń derekterine sáıkes, kóshi-qonnyń teris saldosy:
2017 jyly – 22 130 adam; 2018 jyly – 29 121 adam; 2019 jyly 32 970 adam qurady.
Kórsetilgen faktorlar demografıalyq jaǵdaıdy turaqtandyrýdyń jańa tásilderin ázirleýdi jáne etnıkalyq repatrıasıany qoldaýǵa negizdelgen nysanaly kóshi-qon saıasatyn iske asyrýdy qajet etedi. Bul sheteldegi ári el ishindegi otandastarǵa, sondaı-aq álemdik qoǵamdastyq aldynda Qazaqstandy myqty memleket retinde kórsetý úshin aýadaı qajet.
M.Q. Sarbasov
«Otandastar qory» KeAQ vıse-prezıdenti.
Q.B. Jaqsylyqov
«Otandastar qory» KeAQ konsýltanty.
