«1981 jyly «Qazaqstannyń Reseı ımperıasyna óz erkimen qosylýyna 250 jyl tolady», - dep, eki eldiń tarıhshylar, jazýshylary jarysa myńdaǵan maqala, kitap jazyp álek bolǵan 1970 jyldardyń ortasynda tek Hasen Qoja-Ahmet ǵana «Orystardyń dúnıejúzilik jandarm bolýǵa tyrysýy» atty maqalasynda eshqandaı «óz erkimen qosylýdyń» bolmaǵanyn, Qazaqstan, Qapqaz, Sibir, Orta Azıany Reseıdiń basqynshylyqpen otarlap alǵanyn tarıhı derektermen dáleldep jazdy.
Qoja-Ahmettiń 1970 jyldardaǵy saıası shyǵarmalaryna taldaý jasaǵan tarıhshy Q. Atabaev:
«Bir ǵana Qazaqstannyń Reseıge qosylýynyń 250 jyldyǵyna arnalyp ondaǵan kandıdattyq jáne doktorlyq dısertasıalar qorǵaldy. Talaılap ǵylym ataq-dárejege ıe boldy...
Biraq, ýaqyt shyndyqty tarıhshy «ǵalymdardyń» emes, Qoja-Ahmettiń jazǵandyǵyn tolyq dáleldep berdi. Tek Hasen ǵylymı emes, «asa qaýipti memlekettik qylmysker» degen ataq alyp túrmege tústi.
Endi, búgingi kúni kásibı tarıhshylardyń bári derlik Qazaqstannyń Reseıge óz erkimen qosylmaǵanyn aıtyp, dáleldep keltirýde.
Tek sol shyndyqty budan 30 jyl buryn, ıaǵnı komýnıstik partıanyń qylyshynan qan tamyp turǵan shaǵynda Hasenniń aıtqanyn esten shyǵaryp júr. Onyń eńbekterine silteme jasaýǵa da bir kúsh jibermeıtindeı», – deıdi.
Áıgili Kenesarynyń esimine Keńes ýaqytynda «tyıym» salynǵany belgili. 1973 jyly Hasen Qoja-Ahmet:
«Syrym batyr, Isataı-Mahambetter, Kenesary-Naýryzbaı shirkin, erler! «Ezgige qazaq elin bermeımiz» dep, Bizge úlgi bolarlyq qylǵan ister», - dep jazyp, zamandastaryna «Osynaý batyrlar isinen úlgi alyp, otarshyldyqqa qarsy kóteriliske shyǵalyq!», - degen oı aıtady.
«Buratana» halyqtardy qyryp-joıyp, orystarǵa «qosqany» úshin Ermak, Habarov t.b. jendetter «orys halqynyń ulttyq batyry» atanyp, jaýlap alǵan jerlerinde olarǵa eskertkishter qoıylyp, qalalar solardyń esimimen atalynady, al halqyn orys otarshyldarynan qorǵamaq bolmaq, táýelsiz el bolýǵa shaqyrǵan Ýkraına getmany Mazepa, qazaq halqynyń batyrlary: Syrym, Kenesary, Naýryzbaılar «qaraqshy» atandy. Osydan-aq orys saıasatynyń qanshalyqty «ádil» ekendigin bilýge bolady», – deıdi ol 1974 jyly.
1977 jyly tutqyndalyp, KGB-niń túrmesine qamalǵanda:
«Endi bul jerden tiri shyǵarmas», - dep oılaǵan Hasen «Tar zaman» atty óleń jazyp, hatyn tergeýshilerdiń oqıtynyn bile tura:
«Azdy-kópti is qyldym «Aý, halqym!» dep, Syrym, Kene arýaǵy rıza bolsyn», - deıdi qamaýda jatsa da batyr babalaryn ataýdan qaımyqpaı.
1979 jyly bostandyqqa shyqqasyn óziniń jáne týystarynyń balalaryn attaryn sol jyldary-aq Abylaıhan, Qasymhan, Kenesary, Naýryzbaı dep qoıýdan qoryqpaıdy.
Parlament depýtaty, senator Sabyr Qasymov «Slovo o Hasene» degen maqalasynda:
«Eshe v nachale 70-h godov, v obstanovke polıtıcheskogo ı ıdeologıcheskogo dıktata Moskvy tolko Hasen smog otkryto vystýpıt protıv totalnoı kolonızasıı ı rýsıfıkasıı...
Tolko Hasen v te gody otkryto prızval narod k borbe za gosýdarstvennýıý nezavısımostKazahstana.
Mne vsegda gorko ı stydno za nas, kogda na torjestvo po slýchaıý «Dná nezavısımostı Kazahstana» ı drýgıh gosýdarstvennyh prazdnıkov ne prıglashaıýt Hasena Qoja-Ahmeta. Ia verú, chto sledýıýshee pokolenıe patrıotov Kazahstana býdýt ýchıtsá ý nego ı brat prımer...», – deıdi.
Erjúrektilikpen qatar, Hasende daýly máseleni bir-aq aýyz bultartpas ýájimen sheshetin qasıet te bar.
Jeltoqsan kóterilisine baılanysty myna eki mysal sonyń dáleli:
1993 jyly Hasen Aqtóbe oblysynda sottalǵan úsh jigittiń aqtaý týraly aryzdaryn Konstıtýtsıalyq sotqa ákelip tapsyrady.
Birneshe kúnnen keıin nátıjeni bilmekke kelgen Hasenge Konstıtýtsıalyq sottyq sýdıalary:
«Haseke, aqtóbelik jigitterdiń «Qylmystyq isterin» aldyrtyp, tanysqan edik, olar Jeltoqsan kóterilisi kezinde úı qabyrǵalaryna boıaýmen «Beıte, ýbıv...e rýsskıh!», - dep jazǵandary úshin sottalǵan eken.
Olardy aqtaý týraly másele kótersek, bizdegi orys sýdıalary qarsy bolary anyq. Ne isteımiz?», deıdi.
Sonda Hasen kóp oılanbastan: «Oǵan nesine qınalasyzdar? Jeltoqsan kóterilisine qatysty repressıalanǵandarǵa Qazaqstan prezıdentiniń 12.12.1991 jylǵy jarlyǵynda «Mılısıa qyzmetkerleriniń, sondaı-aq jasaqshylardyń ómirine qastandyq jasaǵan azamattardan ózgesi túgeldeı aqtalsyn!» delingen ǵoı. Bálen-túgen sózder jazǵandan aqtalmasyn dep jarlyqta jazylmaǵan.
Sondyqtan: «Álgindeı qyzmetkerlerdiń ómirine qastandyq jasamaǵandyqtan Prezıdent jarlyǵyna sáıkes aqtalsyn» demeısizder me, degende, sot jigitter «Týý, bul tipti de oıymyzǵa kelmepti-aý!», dep artynsha álgi úsh aqtóbelik jeltoqsandyqtardy tolyq aqtaý týraly Joǵarǵy sotqa tıisti qujattardy daıyndapty.
1990 jyly 16 mamyrda «Jeltoqsan» uıymy músheleri qazaq tarıhynda tuńǵysh ret saıası ashtyq jarıalap, túrmegen qalǵan tórt jeltoqsandyqty bosatýdy talap etkeni esterińizde bolar. Ashtyqtyń tórtinshi kúni Úkimet úıin qorshap alǵan halyqtan seskengen bılik depýtattardan top quryp, jeltoqsandyqtarmen kelissóz júrgizedi.
Bir kezde depýtattyq top basshysy Zamanbek Nurqadilov:
«Jigitter, qoǵamda zań bar emes pe, «Túrmeden tez arada bosatyp berińder!» degen talaptaryń zańǵa qaıshy ǵoı, isti qaıtadan qarap, sheshim shyǵarý úshin Joǵarǵy sotqa 40 kúni mursat berińder», -degende, aldynda bir saǵat boıy aıtar talap, dálelderin aıtyp bolǵan jeltoqsandyqtar men olardy qoldaýshylar únsiz qalǵan edi.
Kenet Hasen Qoja-Ahmet:
«Bizdi 1986 jyly jedel túrde topyrlatyp sottaǵanda Zań qaıda qalyp edi? Jeltoqsandyqtardy qalaı zańdy buza oytyryp jyldam sottaǵan bolsa, dál solaı zańdy buzyp jyldam bosatýǵa tıissizder!», - dep ýáj aıtady.
Sózge toqtaǵan komısıa basshysy:
«Jaraıdy, men sózderińdi jetkizeıin», - dep júrip jatqan Joǵarǵy Keńes jıynyna málimdeýge ketedi.
Ertesinde-aq túrmedegi eki jigitti jedel bosatý, qalǵan ekeýiniń jaza merzimderin azaıtý týraly úkimet buıryǵy jeltoqsandyqtardyń qolyna beriledi.
Bul týraly Roza Spanov «Biz biletin Jeltoqsan» degen kitabynda jazypty.
Búgin, Qazaqstan táýelsizdigin alǵan kezde óz halqymyzdyń tarıhyn «aqtańdaqsyz» jazý, osyndaı málimetterdi memleket ıgiligine jaratý bilý – úkimet biliktiliginiń, tarıhshy ǵalymdarymyzdyń kásibı paryzyna adaldyǵy deńgeıiniń ólshemi bolýy tıis.
Qýan AQORDAULY
2006 j.
