«1981 jyly «Qazaqstannyń Resei imperiiasyna óz erkimen qosylýyna 250 jyl tolady», - dep, eki eldiń tarihshylar, jazýshylary jarysa myńdaǵan maqala, kitap jazyp álek bolǵan 1970 jyldardyń ortasynda tek Hasen Qoja-Ahmet ǵana «Orystardyń dúniejúzilik jandarm bolýǵa tyrysýy» atty maqalasynda eshqandai «óz erkimen qosylýdyń» bolmaǵanyn, Qazaqstan, Qapqaz, Sibir, Orta Aziiany Reseidiń basqynshylyqpen otarlap alǵanyn tarihi derektermen dáleldep jazdy.
Qoja-Ahmettiń 1970 jyldardaǵy saiasi shyǵarmalaryna taldaý jasaǵan tarihshy Q. Atabaev:
«Bir ǵana Qazaqstannyń Reseige qosylýynyń 250 jyldyǵyna arnalyp ondaǵan kandidattyq jáne doktorlyq dissertatsiialar qorǵaldy. Talailap ǵylym ataq-dárejege ie boldy...
Biraq, ýaqyt shyndyqty tarihshy «ǵalymdardyń» emes, Qoja-Ahmettiń jazǵandyǵyn tolyq dáleldep berdi. Tek Hasen ǵylymi emes, «asa qaýipti memlekettik qylmysker» degen ataq alyp túrmege tústi.
Endi, búgingi kúni kásibi tarihshylardyń bári derlik Qazaqstannyń Reseige óz erkimen qosylmaǵanyn aityp, dáleldep keltirýde.
Tek sol shyndyqty budan 30 jyl buryn, iaǵni kommýnistik partiianyń qylyshynan qan tamyp turǵan shaǵynda Hasenniń aitqanyn esten shyǵaryp júr. Onyń eńbekterine silteme jasaýǵa da bir kúsh jibermeitindei», – deidi.
Áigili Kenesarynyń esimine Keńes ýaqytynda «tyiym» salynǵany belgili. 1973 jyly Hasen Qoja-Ahmet:
«Syrym batyr, Isatai-Mahambetter, Kenesary-Naýryzbai shirkin, erler! «Ezgige qazaq elin bermeimiz» dep, Bizge úlgi bolarlyq qylǵan ister», - dep jazyp, zamandastaryna «Osynaý batyrlar isinen úlgi alyp, otarshyldyqqa qarsy kóteriliske shyǵalyq!», - degen oi aitady.
«Buratana» halyqtardy qyryp-joiyp, orystarǵa «qosqany» úshin Ermak, Habarov t.b. jendetter «orys halqynyń ulttyq batyry» atanyp, jaýlap alǵan jerlerinde olarǵa eskertkishter qoiylyp, qalalar solardyń esimimen atalynady, al halqyn orys otarshyldarynan qorǵamaq bolmaq, táýelsiz el bolýǵa shaqyrǵan Ýkraina getmany Mazepa, qazaq halqynyń batyrlary: Syrym, Kenesary, Naýryzbailar «qaraqshy» atandy. Osydan-aq orys saiasatynyń qanshalyqty «ádil» ekendigin bilýge bolady», – deidi ol 1974 jyly.
1977 jyly tutqyndalyp, KGB-niń túrmesine qamalǵanda:
«Endi bul jerden tiri shyǵarmas», - dep oilaǵan Hasen «Tar zaman» atty óleń jazyp, hatyn tergeýshilerdiń oqitynyn bile tura:
«Azdy-kópti is qyldym «Aý, halqym!» dep, Syrym, Kene arýaǵy riza bolsyn», - deidi qamaýda jatsa da batyr babalaryn ataýdan qaimyqpai.
1979 jyly bostandyqqa shyqqasyn óziniń jáne týystarynyń balalaryn attaryn sol jyldary-aq Abylaihan, Qasymhan, Kenesary, Naýryzbai dep qoiýdan qoryqpaidy.
Parlament depýtaty, senator Sabyr Qasymov «Slovo o Hasene» degen maqalasynda:
«Eshe v nachale 70-h godov, v obstanovke politicheskogo i ideologicheskogo diktata Moskvy tolko Hasen smog otkryto vystýpit protiv totalnoi kolonizatsii i rýsifikatsii...
Tolko Hasen v te gody otkryto prizval narod k borbe za gosýdarstvennýiý nezavisimost Kazahstana.
Mne vsegda gorko i stydno za nas, kogda na torjestvo po slýchaiý «Dnia nezavisimosti Kazahstana» i drýgih gosýdarstvennyh prazdnikov ne priglashaiýt Hasena Qoja-Ahmeta. Ia veriý, chto sledýiýshee pokolenie patriotov Kazahstana býdýt ýchitsia ý nego i brat primer...», – deidi.
Erjúrektilikpen qatar, Hasende daýly máseleni bir-aq aýyz bultartpas ýájimen sheshetin qasiet te bar.
Jeltoqsan kóterilisine bailanysty myna eki mysal sonyń dáleli:
1993 jyly Hasen Aqtóbe oblysynda sottalǵan úsh jigittiń aqtaý týraly aryzdaryn Konstitýttsiialyq sotqa ákelip tapsyrady.
Birneshe kúnnen keiin nátijeni bilmekke kelgen Hasenge Konstitýttsiialyq sottyq sýdialary:
«Haseke, aqtóbelik jigitterdiń «Qylmystyq isterin» aldyrtyp, tanysqan edik, olar Jeltoqsan kóterilisi kezinde úi qabyrǵalaryna boiaýmen «Beite, ýbiv...e rýsskih!», - dep jazǵandary úshin sottalǵan eken.
Olardy aqtaý týraly másele kótersek, bizdegi orys sýdialary qarsy bolary anyq. Ne isteimiz?», deidi.
Sonda Hasen kóp oilanbastan: «Oǵan nesine qinalasyzdar? Jeltoqsan kóterilisine qatysty repressiialanǵandarǵa Qazaqstan prezidentiniń 12.12.1991 jylǵy jarlyǵynda «Militsiia qyzmetkerleriniń, sondai-aq jasaqshylardyń ómirine qastandyq jasaǵan azamattardan ózgesi túgeldei aqtalsyn!» delingen ǵoi. Bálen-túgen sózder jazǵandan aqtalmasyn dep jarlyqta jazylmaǵan.
Sondyqtan: «Álgindei qyzmetkerlerdiń ómirine qastandyq jasamaǵandyqtan Prezident jarlyǵyna sáikes aqtalsyn» demeisizder me, degende, sot jigitter «Týý, bul tipti de oiymyzǵa kelmepti-aý!», dep artynsha álgi úsh aqtóbelik jeltoqsandyqtardy tolyq aqtaý týraly Joǵarǵy sotqa tiisti qujattardy daiyndapty.
1990 jyly 16 mamyrda «Jeltoqsan» uiymy músheleri qazaq tarihynda tuńǵysh ret saiasi ashtyq jariialap, túrmegen qalǵan tórt jeltoqsandyqty bosatýdy talap etkeni esterińizde bolar. Ashtyqtyń tórtinshi kúni Úkimet úiin qorshap alǵan halyqtan seskengen bilik depýtattardan top quryp, jeltoqsandyqtarmen kelissóz júrgizedi.
Bir kezde depýtattyq top basshysy Zamanbek Nurqadilov:
«Jigitter, qoǵamda zań bar emes pe, «Túrmeden tez arada bosatyp berińder!» degen talaptaryń zańǵa qaishy ǵoi, isti qaitadan qarap, sheshim shyǵarý úshin Joǵarǵy sotqa 40 kúni mursat berińder», -degende, aldynda bir saǵat boiy aitar talap, dálelderin aityp bolǵan jeltoqsandyqtar men olardy qoldaýshylar únsiz qalǵan edi.
Kenet Hasen Qoja-Ahmet:
«Bizdi 1986 jyly jedel túrde topyrlatyp sottaǵanda Zań qaida qalyp edi? Jeltoqsandyqtardy qalai zańdy buza oytyryp jyldam sottaǵan bolsa, dál solai zańdy buzyp jyldam bosatýǵa tiissizder!», - dep ýáj aitady.
Sózge toqtaǵan komissiia basshysy:
«Jaraidy, men sózderińdi jetkizeiin», - dep júrip jatqan Joǵarǵy Keńes jiynyna málimdeýge ketedi.
Ertesinde-aq túrmedegi eki jigitti jedel bosatý, qalǵan ekeýiniń jaza merzimderin azaitý týraly úkimet buiryǵy jeltoqsandyqtardyń qolyna beriledi.
Bul týraly Roza Spanov «Biz biletin Jeltoqsan» degen kitabynda jazypty.
Búgin, Qazaqstan táýelsizdigin alǵan kezde óz halqymyzdyń tarihyn «aqtańdaqsyz» jazý, osyndai málimetterdi memleket igiligine jaratý bilý – úkimet biliktiliginiń, tarihshy ǵalymdarymyzdyń kásibi paryzyna adaldyǵy deńgeiiniń ólshemi bolýy tiis.
Qýan AQORDAULY
2006 j.
