Belgili ánshi, zertteýshi Erlan Tóleýtaıdyń úıin qaraǵandylyq sheneýnikterdiń tartyp alǵany ras pa? Qazaqstandyq ónerpazdarǵa "eýropalyq chıptiń" qandaı qatysy bar? Mádenıet mınıstrligine nege İlıas Omarovtaı adam kerek? Bizdiń baılar aqshalaryn ulttyq ónerdi damytýǵa nege qımaıdy? Dımash - pasıonar bolsa, ol arqyly álemge qazaqty qalaı tanytamyz? Ánshi, zertteýshimen aradaǵy suhbat ulttyq mádenıettiń búgingi ahýaly týraly órbidi.

Halyq kompozıtorlary týraly jazyp júrmin

– Dala konservatorıasynyń túlegimin deısiz, sol túlektiń basty mısıasy ne? Mısıańyz oryndaldy ma? Qaı jeri olqy tústi?

– Men keıde oılap qarasam, ómirimdi esh josparlamappyn. Ár adam aldyna maqsat qoıady, «men mynaǵan qol jetkizdim, endi mynany jasaýym kerek» dep, shala-shabylyp, ómirine, erteńine jospar quryp, soǵan jetýge bar kúsh-qaıratyn jumsap jatady. Al men óz stıhıammen ómir súrdim. İshimdegi sezim ıirimderine, syrt kózge kórinbeıtin asaý tolqyndarǵa, júrek qaltarysyndaǵy ózime ǵana aıan daýyldarǵa baǵynyp ketken kezderim boldy. Muhıttan ózenge shyǵyp, sýdyń eń saıaz jerine baryp uryq shashatyn anaý bir balyq bar edi ǵoı. Mende de sondaı túısikpen ǵana jetetin, ishim sezetin názik dúnıelerim barshylyq. Túbinde ózim ánin aıtyp júrgen uly ónerpazdar týraly jazatynymdy, solardyń ómirine baıypty zertteý jasaıtynymdy ishteı sezinetinmin. «Halyq kompozıtorlary týraly jazýyń kerek, ol – seniń ómirlik mısıań» degen sanamnyń alys túkpirinde jıi-jıi dabyldar qaǵylatyn.



Sonaý stýdenttik shaqtan bastap osy salaǵa qaraı ómirdiń yrqymen kele jattym. Ýnıversıtette qyzmet ettim, BOTA (Bilimpazdar, Oıshyldar, Tapqyrlar, Alǵyrlar) degen jastar ortalyǵyn qurdym, mádenıet salasynda istedim, gazet-jýrnaldarda tilshi boldym, uzaq jyl televıdenıede jumys istedim, sońǵy kezde «Qazaqfılmniń» yqtıarynda qyzmettemin. Ár jerde túrli qyzmette júrgenimmen meniń basty nysana baǵytym, mısıam, sol sal-seriler men uly ónerpazdardyń ómiri men óneri týraly jazý, nasıhattaý boldy. Bárin tutas jazyp, birjola tıanaqtaǵym keledi. Qazaqta júzge tarta sal-seri ótken, qazirgi zamannyń tilimen aıtsaq, barlyǵy uly dala kompozıtorlary, saıypqyran óner tarlandary. Olardyń sońynda qaldyrǵan óner murasy – kóshpeliler dúnıetanymynyń aıǵaǵy. Birjan sal, Aqan seriniń ómiri men ánderin jurtshylyq birshama biledi, alaıda arasynda bir ǵana ánimen halyq jadynda óshpesteı oryn alǵan sal-seriler bar. Olardyń ónegeli ómiri men óshpes óneri jaıly jazatyn dúnıelerim ázir turǵaly, pisip jetilgeli qashan. Soǵan yqtıattylyq tanytyp, alańsyz jazýǵa kúndelikti kúıbeń tirlik mursha bermeıdi. Birazyn jazdym da.

– Sonyń arasynda Imanjúsip týraly hıkaıatyńyz bar ǵoı...

– Ony kórkem dúnıe retinde jazdym. Endigi maqsat – ǵylymı turǵyda qarastyrý. Iaǵnı, tanymdyq eńbek retinde júıeleý. Imanjúsipti jazbasyma bolmady. Ol baıaǵydaǵy estelik edi. Borandy kúni shalǵaıdaǵy bir aýylǵa toıǵa jolym tústi. Sonda tósek tartyp, ajal aýzynda jatqan bir qart kisiniń ústinen tústim. Qap-qarańǵy bólmeniń bir túkpirinde jatyr eken. Meniń án salǵan daýsymdy estip: «Qaraǵym, Imanjúsiptiń ánin bilesiń be?» dep surady. Men Imanjúsiptiń ánin aıtyp berdim. Ándi estigen qarıa dúr silkingendeı boldy. Jastyqtan basyn kótere almasa da, arqalanǵandaı qaırattanyp, Imanjúsiptiń ózi kýá bolǵan hıkaıasyn kózine jas ala aıtyp berdi. Qolymda bloknotym ǵana bar, oqıǵadaǵy adamdardyń atyn jazyp aldym. Bir aptadan soń qarıa kóz jumypty. Amanatyn maǵan arqalatyp, ózi attanyp ketkendeı boldy. Týra bir meni kútip jatqandaı... «Apyrmaı, ne degen sáıkestik edi?!» dep oılandym... Arada on jyldan asa ýaqyt ótken soń baryp álgi kezdesýdi hıkaıatqa aınaldyryp, oqyrmanǵa usyndym.

 

[caption id="attachment_26254" align="alignright" width="448"] Erlan Tóleýtaı, ánshi[/caption]

Bálkim, zamanymnan kesh týǵan shyǵarmyn...

– Keremetteı ánshisiz. Oǵan qosa án jazasyz, óleńderińizdi konsertińizde kórip tań-tamasha qaldyq. Kıno salasynda ártis te boldyńyz, senarı de jazyp júrsiz. Jazýshylyǵyńyz, ǵalymdyǵyńyz bir tóbe. Osy «segiz qyrly, bir syrly» bolý degen ne? Ámbebaptyq qandaı qasıet?

– Ámbebaptyq qaı bir jaqsy qasıet deısiz. Máselen, Álkeı Marǵulandy alyp qarańyzshy. Qazaqstandaǵy arheologıa ǵylymynyń negizin salýshy tuńǵysh ǵalym, fólklortanýshy, etnogrof, tarıhshy, óner men ádebıettiń bilgiri. Qysqasy, bilmeıtini joq edi. Ǵylym akademıasynda qandaı jıyn bolsa da, Álkeı Marǵulan shyǵyp sóz sóıleıdi, pikir aıtady eken. Sóılegende de iri sóıleıdi, kesek sóıleıdi. Bizdiń qoǵamnyń bir derti – qaı kezde de kóp biletinderdi jaqtyrmaıdy ǵoı. Prezıdýmda otyrǵan álgi jaqtyrmaýshylardyń biri Álekeńe: «búgin kóp sóılep kettińiz» dep «renish» bildirgen eken, Álekeń: «bilemiz, bilgennen soń sóıleımiz» dep minbeden túsip ketipti.

 Marqum Talasbek Ásemqulov ta sondaı boıyna san alýan ilim jıǵan qazyna adam edi. Ámbebap boldy. Keremet kúıshi edi. Biraq, onyń kúıin jurt túsingen joq. Talaı baıqaýlarǵa qatysyp, baǵyn synap ta kórdi, biraq birde-bir báıge ala almaı ketti. Ol eski kúıshi edi. Kóne sarynmen ylǵı ishti kúıler tartatyn. Talasbektiń kúıshiligi myna jyltyraq ónerpazdar jaýlaǵan qyzyldy-jasyldy zamanǵa laıyqsyz boldy. Onyń jazýshylyǵy da baǵalanbady. Ómiriniń sońynda ózimdi kınodan taptym dep otyrýshy edi.

Kıno – álemdik óner bolǵandyqtan – kosmopolıtterdiń ordasy. Ol jerde eshkim-eshkimdi jatsynbaıdy. Mamansyń ba, qolyńnan is kele me, bitti. Men de sol, jan-jaqtan opa taba almaı, kınodan baryp tuǵyr taptym.

Endi aıtqandaı asa ámbebap bolmasam da, biraz dúnıe qolymnan keledi dep oılaımyn. Ánderimdi Qaırat Baıbosynovtan bastap, Roza Álqojaǵa deıin aıtýda. Monografıalar jazdym. Jazýshylyqqa bet burdym. Zertteýshilik, ónertanýshylyq, kıno salasyndaǵy izdenisterim barshylyq. Bul meniń bolmysym, men odan qalaı bas tartamyn? Baıaǵyda boıyndaǵy ónerin jasyrǵandy  el «ury» deıdi eken. Óıtkeni, óner – halyq janynyń azyǵy. Ony halyqtan jasyrý qylmyspen parapar bolǵan. Boıymdaǵy ónerim men qabiletimdi jurttan jasyrar bolsam, eski túsinikpen men de «ury» bop shyqpaımyn ba? Degenmen, osy qabiletimniń bári kádege asyp jatyr dep aıta almaımyn. Bálkim, zamanymnan kesh týǵan shyǵarmyn...

Qoǵamdyq-saıası, mádenı-áleýmettik ómirde ámbebap bolý – XX ǵasyrdaǵy Alash qaıratkerleriniń joly edi. Olar birneshe salany qatar alyp júrdi. Oǵan Álıhan Bókeıhannyń, Ahmet Baıtursynovtyń t.b. Alash ardaqtylarynyń ómir joly dálel. Mysaly, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Sáken Seıfýllındi alaıyq. Ózi aqyn, ózi kompozıtor. Jazǵan dúnıeleri qandaı! El ishinen ádebıet nusqalaryn jınaýy, olardy yjdaǵattylyqpen zertteýi, óner men mádenıetke jasaǵan qamqorlyǵy qaıran qaldyrady. Al qazaqtyń Ǵylym Akademıasynyń negizin salǵan, onyń tuńǵysh prezıdenti bolǵan geolog-ǵalym Qanysh Sátbaev bolsa, jastaý kezinde Zataevıchke 25 án jazdyrypty. Al ataqty Ámireniń ózi 11 ánmen shektelipti. Ókinishtisi, 37-jylǵy náýbetti naýqanda halqymyzdyń qaıratker tulǵalary túgelge derlik opat boldy. Al endi meniń boıymda azǵantaı ámbebaptyq bolsa, ol osy aldyńǵy tolqyn aǵalardan juqqan qasıet shyǵar. Biraq, olardyń qasynda meniki balanyń oıyny sıaqty jaı sharýa ǵoı. Desek te, bul zamanda da ámbebap ónerpaz bolý ońaı emes, eki kemeniń quıryǵyn ustaǵanmen teń dúnıe. Ámbebap, halyqshyl ónerpazdy qarapaıym jurttan basqalary unata qoımaıdy, óz ortasy, aınalasy, tipti, jaqtyrmaıdy. Buǵan joǵarydaǵy aty atalǵan aǵalardyń ómiri dálel.

 

Qaraǵandy sheneýnikteri úıimdi tartyp aldy

– «Segiz qyrly, bir syrly» bolý árkimniń qolynan kele bermes qasıet edi. Qazirgi tańda  ózin ámbebap etip kórsetý sánge aınalyp ketken sıaqty. Osy durys pa?

– Qazirgi estrada ánshileri ámbebap bolýǵa beıimdelip aldy. Qabileti kele me, kelmeı me, saýaty jete me, jetpeı me, bulardyń barlyǵy telejúrgizýshi bolýǵa qumar. Al dombyra ustaǵan ánshiler kıno tilimen aıtsaq, tap bir konservasıaǵa qoıylǵandaı. Olardy sirge salyp, tyrp etkizbeı tastaǵandaı qyldyq. Keıde maǵan dombyra ustaǵandar úıqamaqta otyrǵan saıası tutqyndardaı elesteıdi. Kesh ótkizý barysynda birtalaı shyndyqqa, kóp keleńsizdikke kóz jetkizdim. Kórermen jınaý úshin de ámbebap bolýyń kerek eken. Biraq, bul basqa ámbebaptyq. Bul óner shashýǵa emes, dúnıe tabýǵa arnalǵan ámbebaptyq. Kezinde mende de dúnıe qýýǵa, mansap jolymen ketýge múmkindik bolmady emes, boldy. 25 jasymda Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetinde jastar komıtetiniń jetekshisi, tipti, ǵylymı keńestiń múshesi boldym. Nesin aıtasyz, daıyn turǵan sheneýnik edim. Biraq, sheneýnik bolýdy janym qalamady. Ónerdi mansapqa aıyrbastaǵym kelmedi. Men ǵaıypqa senemin. Túısigim qasıetti bir amanatty arqalap júrgenimdi sezdirtedi. Kóp ishinen tańdaý túskenine, pesheneme erek jazý jazylǵandyǵyna senemin. Osy jazý meni qaqpaılap, basqa jaqqa moınymdy burǵyzbaı óner jolynyń órli, yldıly buralań joldarymen jetelep keledi. Talaı kedergi, beınet kórsem de, kezinde Qaraǵandynyń sheneýnikteri úıimdi de tartyp aldy, dalaǵa tastady, biraq men alǵan betimnen qaıtqan emespin, óz prınsıpimnen eshqashan taıǵan emespin.

– Nege?

– Ol kezde jas boldyq, albyrt edik. Jastyq maksımalızmi degen bolady. Jýrnalısıka maıdanynda pikir alýandyǵyna, erkindikke jol berdim. Tikeleı efırlerde ákim-qaralardy syqpyrtyp synadym. Bizdiń qoǵam órkenıetti elderdegideı ashyq bolý kerek dep oıladym. Demokratıalyq qoǵam ornatyp jatqanymyzǵa sendim...

– Sol synaý kimdi ósirdi?

– Qaraǵandy qoǵamyn ósirdi. Sol kezde sóz bostandyǵy jóninen kenshiler jurty elimizdiń basqa qalalaryna qaraǵanda kósh ilgeri edi. Tipti, Almatynyń ózinde Qaraǵandydaǵydaı sóz bostandyǵy saltanat qurǵan joq. Bizge qonaqqa kelgen qalamgerler, jýrnalıser qaýymy «qalaısha ashyq aıtasyńdar, batyl synaısyńdar» dep tańyrqasyp, bastaryn shaıqap ketetin. Janymda Qaraǵandydaǵy sóz bostandyǵynyń negizin salǵan Martbek Toqmyrza, aqıqatqa, tereń bilimge negizdelgen ordaly oılarymen jurtty dúr silkindirgen Omar Jálel atty qandykóılek serikterim boldy. Bizdiń sońymyzdan murattas, nıettes, kósheli jastar erdi. Osylaısha, tutas bir býyn qalyptasty. Alaıda, keıinnen barlyǵymyzǵa qylburaý salyndy. Sol kezdegi bılik basyndaǵy jergilikti sheneýnikterdiń bizge qarsy ashqan adamgershiliksiz maıdanynan soń, jan-jaqqa tarap ketýge májbúr boldyq. Degenmen, BOTA ortalyǵy sanaly jastardyń ordasyna aınalyp úlgergen edi. Onyń músheleri rýhanıattyń qajymas jaýyngerleri bolyp shyqty. Teledıdarda baǵdarlamalar, radıoda da habarlar ashyldy, gazetter shyǵyp jatty. Sonyń bárin japty. Eń sońynda meniń baǵdarlamam jabyldy. Táýelsiz memleket ornady, táýelsiz elde táýelsiz, erkin oı aıtýymyz kerek dep ashyq sóıledik. Artynan bizdiń bel alyp, kúsheıip bara jatqanymyzdan sekem alǵan jergilikti sheneýnikter sońymyzdan shyraq alyp tústi. Sóıtip, Qaraǵandydan qýylyp, jan-jaqqa tarap kettik.

 

Bizdegi mádenıet - jeńilgen mádenıet

– Televıdenıeniń qazanynda qaınap shyqqansyz, qazirgi TV-ǵa kóńilińiz tola ma?

– Qazirgi teledıdarda beıbit habarlar ǵana qaldy. «Sen tımeseń, men tıme, badyraq kóz» dep, saıasatqa dendemeıtin, buqara halyqtyń kóńilin aýlaıtyn habarlar ashyp tastadyq. Soǵan mázbiz. Baıaǵyda Taıyr Jarokov aıtady deıdi: «Ózim de qýmyn, Oktábr revolúsıasynan ary barmaımyn» dep. Qazirgi telearnalardyń ustanyp otyrǵan saıasaty osyǵan saıady. Qoǵamnyń sanasyn oıatatyn, rýhanı deńgeıin ósiretin, saıası, ekonomıkalyq myqty habarlar joqqa tán. Mádenı habarlar jetispeıdi.

– Osy bizde mádenıet bar ma?

– Mádenıet bar ǵoı. Mádenıettiń ózi birneshege bólinip sansyrap tur. Jeńilgen mádenıet jáne basqarylatyn mádenıet. Sosyn júgensiz ketken tobyrlyq mádenıet bar. Negizgi jeńilgen mádenıet – ulttyq mádenıet – ol, myna bizder, klasıkalyq óner ókilderi. Typ-tıpyl bolyp jeńilgen joq, árıne. Ulttyq mádenıettiń tamyry tym tereńde. Beti japyrylyp jatqanmen, erteń órteńge bitken gúl qusap, qaıta sheshek jarýy, fenıks qus qusap túgi qalmaı órtenip ketip, óz kúlinen qaıta jaralatyny sekildi qubylys bolady. Kúnderdiń kúninde baǵy ashylyp, jarq etedi. Meniń taǵy bir mısıam sol – jarqyn kún týǵansha ulttyq mádenıettiń joǵyn joqtaý. Sol jolda kúresý.

– Siz sekildi ulttyq mádenıetti saqtaýshylar qatary kóp pe?

– Qatarymyz azdaý...

– Nege az? Eshkim kúreskisi kelmeı me? Ónerdi súımeı me?

– Men halyq ónerinen órnek alǵan «jabaıy» ónerpazbyn. Oqyǵandar arbaǵa jegilgen at sekildi, bojyny qalaı qaqsań, solaı burylady. Bizdegi mýzykalyq bilim berý júıesi – basqarylatyn mádenıettiń bir parasy.

– Bul júıe ózgertýge kelmeı me?

– Ol ózgermeıdi. Ol úshin ulttyq qundylyqtarǵa kózqaras ózgerýi kerek. Kezinde Aqseleý Seıdimbek bastaǵan aǵalarymyz ózgertýge tyrysty. Ózgerte almady. Batystyq teorıalardyń yqpalynan shyǵa almaı qaldyq.

– Teorıasyz taǵy bolmaıdy ǵoı...

– Bolmaıdy, árıne. Biraq, olardyń oqıtyny qazaq mádenıetine jat teorıa. Olardyń shákirtterdiń sanasyna sińiretini batystyń ilimi. Bul teorıa án men kúıdiń janyn sýyryp alady, syrtqy formasyn ǵana qaldyrady. Qazaqtyń janyn sýyryp alyp, ornyna eýropalyqtyń júregin sap qoıady. Sondyqtan, halyq óneri halyqqa jetpeı jatyr.

 

...Eýropalyq chıp salyp qoıdyq

– Halyq ulttyq ónerden bólektendi me?

– Iá, ókinishke qaraı bólektene bastady. Jastardan ultty, ulttyq ónerdi ógeısiný úrdisi baıqalady. Baıaǵy sal-seriler halyqtyń perzenti edi. Halyq tapqan anasy ispetti edi. Halyq sal-serilerdi týǵan perzentindeı tóbesine kóterip, meılinshe erkeletip baǵýshy edi. Ónerpaz sol erkeliktiń ótemindeı týǵan halqyna óńkeı ásem án men tátti kúıden tartý jasaýshy edi. Ónerpaz perzentiniń kósheli óneri – halyq ananyń júregin áldıleıtin. Halyq – kúıinish-súıinishin, qyzyǵy men qýanyshyn óziniń ishinen shyqqan ónerpazynan tabatyn. Qazir sonyń kody ózgerdi. Búginginiń sal-serisi bolady degen ónerpazdyń jadyna eýropalyq chıp salyp qoıdyq. Halyq degen áýlıe ǵoı. Ónerpazda bóten chıp turǵanyn sezedi. Aldarynda jat ónerdiń salqyny tıgen ógeıleý bala óner kórsetip turǵanyn túısinedi. Osy ózekti bala kezden ýlap tastaý orta mektepten bastalyp jatyr. Mektepte jappaı dombyrý úıretý, balalardy ulttyq ónerge úıir qylý múlde jolǵa qoıylmaǵan.

– Siz qaıdan úırendińiz?

– Mektepten. Bizdiń ustazymyz dańqty ánshi Qaırat Baıbosynovtyń týǵan apaıy Kúlándá Áýkenqyzy degen án-kúı sabaǵynyń muǵalimi boldy. Sol kisi sabaqta «Taý ishinde», «Bir bala»,«Gákký», «Aqbaqaı» degen ánderdi shyrqap beretin. Qazaqtyń áni men kúıin qanymyzǵa sińirdi. Súıispenshiligimizdi oıatty. Ádebıetten Nazgúl Sapıanova degen muǵalim berdi. Ózi jap-jas maman, sonda tórt-bes oqıtyn bizderge Ámireniń plasınkaǵa jazylǵan daýysyn tyńdatatyn. Bul – 1979 jyl. Qazir kóp jurt Ámireniń daýsyn endi ǵana estip jatyr... «Balalar, bul Ámire atalaryń, Parıjde án aıtqan» deıtin. «Qazaq Parıjde án salǵan» deýdi estý bala kóńilimiz úshin ertegideı ǵajap oqıǵa.

– Endi sal-serilik kelmeske ketti me?

– Sal-serilik óner – kóshpeliler mádenıetiniń jemisi. Qazaq XX ǵasyrda otyryqshy jurtqa aınaldy. Osylaısha, sal-seriler tarıh sahnasymen qoshtasty. Kórnekti mıftanýshy ǵalym, taqaýda dúnıeden ótken Edige Tursynovtyń zertteýlerine súıensek, sal-seriler alǵashqyda áskerı ordender bolǵan. Jaýdyń ótinde júrip, el qorǵaǵan bahadúr saıypqyran erler eken áýelde. «Jalańash baryp, jaýǵa tı, ajalymyz qaıdan-dúr» deıtin Shalkıizdiń jyry bar ǵoı. Osy sóz sal-serilerdiń urany bolǵanǵa uqsaıdy. Ajaldan qoryqpaǵan arýaqty er, el úshin, ar úshin janyn pıda etken alǵadaı jaýynger bopty, qysqasy. Qazaq «ar ma?» dep, ıaǵnı «aryń taza ma?» dep amandasqan. Qytaılar «qarnyń toq pa?» dep hal surasatyn kórinedi. Orystar «saýlyǵyń qalaı?» deıdi. Soǵystan, maıdannan beti qaıtpaǵan jaýjúrek sal-seriler bes qarýdy teń meńgergen. Jaýdy jeńip elge kelgen soń, «qylyshymnyń maıyn berińder» dep elge erkeleıdi eken. Sol kezde moraldyq qaǵıdalar shetke ysyrylyp, halyq olarǵa arnaıy toı-dýman jasap, sán-saltanatymen kútip alǵan. Barynsha oınap-kúlgen. Elge batyr, batyrǵa qurmet kerek bolǵan. Seriler shetinen ónerpaz, kúıshi, jyrshy, tal boıyna birneshe óner toǵysqan ǵajaıyp jandar bolǵan. Jaı ǵana jaýynger emes, sal-serilik quryp, elge óner shashyp júrý olardyń ómir salty eken. Sal-seri dúnıe jımaǵan. Jomarttyq, márttikpen atyn shyǵarǵan. Halyqtyń qamyn oılap, sózin sóılegen. Basty ustanymy – áıeldiń sulýlyǵyn jyrlaý, arý áıeldiń atyn ánge qosyp asqaqtatý, júırik atty maqtap, dańqty etý, jaqsylardy dáripteý, sarań baılar men ádiletsiz bıleýshilerdi áshkereleý. Kóshpeliler qoǵamynyń teatry da, sahnasy da, baspasózi men radıosy – sol sal-seriler eken. Olardyń óneri – san salaly sınkretti óner. Jomarttyq, darhandyq – sal-seriniń basty qasıetteriniń biri. Qyzdy aýylǵa barsa, saýsaǵyndaǵy sońǵy júzigine, qaltasyndaǵy sońǵy monshaǵyna deıin berip ketedi. Qoıny-qonyshyn jibek mata, oramalǵa toltyryp júredi eken. Sulýlar da olardyń qalaýyna qarsy kelmegen.

– Bul jerde moraldyq uǵymdar qaıda qalady?

– Moraldyq shekten shyqpaǵan. Ádepten ozbaǵan. Endi el bolǵan soń shekten shyqqan áýeıiler de bolmaı turmaıdy. Biraq, qoǵam olardy júgensiz jibermegen. Tyıyp, shektep otyrǵan.

 

[caption id="attachment_26298" align="alignright" width="405"] Erlan Tóleýtaı konsertte[/caption]

Orystildi kásipkerler óner dese aýzyn qý shóppen súrtedi

– Sal-serilerdiń baı murasynyń búginge jetýiniń ózi bir ǵanıbet. Nege solar týraly kitap jazbaı júrsiz?

– Bizde memlekettik, ulttyq ıdeologıa joq. Sonyń bir kórinisi – qalamgerlerge, ǵalymdarǵa qalamaqy tólenbeıdi. Eger qalamaqy tólense, bir kitaptan soń bir kitap óndirte jazar edim. Kınoda qańǵymaı, jeke shyǵarmashylyq maqsattaryma boılar edim. Arhıvtyń shań basqan sórelerin aqtaryp, el aralap derek jınap, taza zertteýshilikke moıyn burmas pa edim? Bılik jaqtan ulttyq ónerge qamqorlyq tanytatyn, qoldaý bildiretin memleketshil tulǵalarǵa zárýmiz. Osy ýaqytqa deıin birneshe kitabym, eńbekterim jaryq kórdi. Keıingi jazbaq bolǵan kitabyma demeýshi izdep te kórdim. İri kásipkerler shetinen orystildi, mundaı máselelerdi qoldaýǵa kelgende aýzyn qý shóppen súrtedi. Bylaı bola berýi múmkin emes.Úkimet keleshekte qalamaqy máselesin sheshýi kerek. Ulttyq mádenıet pen ádebıetke bylaı nemquraıly qaraýǵa bolmaıdy. Eger osy ınersıamen bógde mádenıetterdiń jeteginde kete berer bolsaq, ulttyq mádenıetimizdi saqtaý úshin jantalasa kúrespesek, jahandaný maıdanynda jutylyp, qurdymǵa keterimiz anyq. Qazir jantalasa qarýlanǵannan góri, mádenıet úshin jantalasa kúresken áldeqaıda qaıyrly. Óıtkeni, álemde mádenıetter soǵysy, órkenıetter qaqtyǵysy júrip jatyr. Bul soǵysta jeńilgender ult retinde tarıh sahnasynan ketetin bolady.

– Erteń jolyńyzdy kimge tabystaısyz?

– Ony aıta almaımyn. Baıaǵynyń ónerpazdary «bir bala ózi izdep keledi» deıdi eken. Men de azdy-kópti ónerdi sońynan qýyp júrip meńgerdim ǵoı. Qazaqta shákirttiń ustazdy izdep baryp, ónerin úırenip, batasyn alý degen bar. Árıne, kelgen shákirtti ustaz synaıdy. Itaıaqtan as ishkizip, moınyna qarǵybaý taǵyp, bosaǵaǵa baılap qoıýǵa deıin barǵan. Osyndaı aýyr synaqtar arqyly bolashaq ónerpazdyń ónerge qushtarlyǵynyń qanshalyqty kúshtiligi, adaldyǵy synalǵan. Eger ónerdi tek mal tabý úshin, ataq úshin úırengisi kelse, mundaı «qorlyqqa» shydaı almaı, búıtip úırengen óneri qursyn dep ketip qalady eken. Bizdiń elde Saıdaly sary Toqa degen ǵajap kúıshi ótken. Jasóspirim Súgir sol kisige kelip araǵa adam salyp, kúı úırengisi keletinin jetkizipti. Alaıda qart kúıshi úıine kirgizbeı, uzaq synap, ábden zaryqtyrypty. Aqyry, jas ónerpazdyń alǵan betinen qaıtpaıtynyna kózi jetken soń, kúıdi kıiz úıdiń ishinen tartyp, Súgirge syrtynan tyńdatypty. İle ishke shaqyrǵanda, Súgir saǵaǵy áli sýymaǵan álgi kúıdi aına-qatesiz Toqanyń ózine tartyp bergen eken. Sóıtip, jas Súgir Saıdaly Sary Toqadan bata alǵan eken dep aıaqtalady kúı ańyzdary.

[caption id="attachment_26299" align="alignright" width="336"] İlıas Omarov[/caption]

 

Mádenıetke İlıas Omarov kerek

– Sal-serilik otarshylarǵa nege jaqpady?

– Sal-serilik erkindiktiń sımvoly ǵoı. Bethoven aıtqan eken: «Mýzyka – danyshpandyq pen fılosofıadan da joǵary turatyn aqıqat» dep. Adamnyń júregin lezde jaýlap alýǵa qudireti jetetin mýzyka ǵana. Otarshyldar, ásirese, sovet ıdeologtary halyq mýzykasynyń ult rýhynyń qaınar kózi ekenin bildi. Sol sebepti el ishindegi halyqtyń asaý ónerpazdaryn joıdy, aman qalǵandaryn aýyzdyqtap, keńes ıdeologıasynyń jyrshysy, nasıhatshysy qyldy. Halyqty sovettik ıdeologıa maıdanyna toptastyrýdyń amalyn osylaısha taýyp, ony asqan aıarlyqpen júzege asyrdy.

– Ulttyq án qaıta jańǵyra ma?

– Ulttyq óner óldi, qurdymǵa ketti delingen alpysynshy jyldary İlıas Omarov keldi de, aınaldyrǵan on shaqty jyldyń ishinde bárine jan berip, tiriltip aldy. Sondaı óliara shaqta Qudaı qazaqqa İlıas Omarovtaı Mádenıet mınıstrin berdi. Meniń zamandastarym sol kezdegi qaıta oıanǵan ulttyq ónermen sýsyndap ósti. Dál qazir de İlıas Omarovtaı jańa zaman tulǵasy kerek.

– İlıas Omarov bolǵyńyz kelmeı me?

– İlıas Omarovtaı bola almasaq ta, sol kisi salyp ketken sara joldy jalǵastyrar edik. Qazirgi atqaminerlerde tarıhı sana kemshin. Tarıhı sanasy kemel, halqynyń parasat bıigin meńgergen tulǵa ǵana memleketke, ultqa jan aıamaı qyzmet etedi. İlıas Omarovtan estafetany Ózbekáli Jánibekov aldy. Onyń janynda Jeksenbek Erkinbekov boldy. Jeksenbek aqsaqaldyń bul eńbegin búginde eshkim eskermeıdi. Al ol kisiniń keıingige aıtary mol dep oılaımyn. Ulttyq mádenıet – jahandaný dáýirindegi mádenıetter qaqtyǵysynda, ıdeologıa maıdanynda qıraı jeńilip otyr. Biraq, tyń, jańa kúsh kelse, dúrk etip qaýlap ósip shyǵar edi. Ol tulǵaǵa baılanysty. Pasıonar tulǵa kerek.

 

Dımash – naǵyz pasıonar

– Bizde ondaı tulǵa joq pa? Nege bárin joqqa shyǵara beresiz?

– Sebebi, kórip otyrmyz ǵoı. Pasıonar ónerpazdarymyzdyń baǵyn baılap qoıdyq. Mine, kóp kúttirip Dımash shyqty. Ol – mıllıondardyń ishinen sýyrylyp shyqqan naǵyz pasıonar ónerpaz. Táýelsizdik alǵaly álemdik sahnany dúr silkindirer Dımashtaı ónerpazdy sarylyp uzaq kúttik. Osy óliara shaqta sırek talanttardyń qadirin bilmeıtin jurtqa aınalyp úlgerdik. Biz qazirgi tańda óleńshiniń bárin ánshi dep ataýdy ádet qyldyq. Bári shetinen «juldyz».

– Juldyz kóp bolǵan jaman ba?

– Qaıbir jaqsy deısiz? Halyqtyń talǵamy toqyraıdy. Ózińiz oılap qarańyzshy, sovet zamanynyń sońǵy elý jylynda nebári on shaqty ánshi ǵana el sahnasynyń kórki bolǵan eken. Ol kezde qazirgideı fonogram degen kózboıaýshylyq joq bolatyn. Ónerpazdar talantymen kózge túsip, jaryp shyǵatyn. Aýyl arasynyń kóshe kezgen óleńshileri esepke alynbaıtyn. Qazir sol qaptaǵan kóshe ánshileri teledıdar tórin bermeıtin juldyzǵa aınaldy. Biraq, ishinde bir «aı» joq. Tek Dımash qana án áleminde «kún» bolyp tur. Dımashty, onyń ónerin, daýsyn endi memleket qorǵaýǵa, qamqorlyqqa alýy kerek. Dımashtyń janyna myqty ónerpazdarymyzdy shoǵyrlandyryp, qazaq ónerin dúnıejúzine tanytatyn, nasıhattaıtyn sheteldik óner saparlaryn, týrneler uıymdastyrý kerek. Sportta, boks ónerinde elimizdiń kók týyn jelbiretip júrgen G.Golovkın bar. Endi Dımash álemdi ánimen jalt qaratty. Ol – jas ónerpaz. «Jasqa jastyń tilegi bir» degendeı, álem jastary Dımashtyń ónerine qyzyǵýshylyq tanytyp jatyr. Osy urymtal sátti paıdalanyp, Dımashtyń ónerin álem jastaryna qazaq mýzykasyn nasıhattaıtyn brendke aınaldyrýǵa mol múmkindik bar, osy jolmen bir jaǵynan Dımashty elimizdegi daraqy toı bıznesine jutylyp ketýden saqtaı alamyz.

Úlken júrekti, talantty ónerpaz bolýdyń sońy qaı zamanda bolsyn tragedıamen aıaqtalǵan. Júsipbek Elebekov Kúlásh Baıseıitova qaıtys bolǵan kezde aıtqan desedi: «Biz Kúláshti banketten banketke súırep júrip, óltirip aldyq» dep. Talantty baǵalaı almaý, qadirleı bilmeý ókinishi degen osy. Bilseńiz, burnaǵy sal-seriler de óz ajalymen ólmegen. Báriniń túbine ózimiz jetippiz. Kóbi qyzǵanysh, kórealmaýshylyq, qıanattan, jaýyzdyqtan kóz jumǵan. Aqan seri aıdalada, jalǵyzdyqtan qusa bop ólgen. Birjan saldy jyndandy dep qol-aıaǵyn kendir arqanmen kerip baılap tastap, sodan gangrena bop, shirip ólgen. Imanjúsipti atyp tastady. Mádıdi de atyp óltirdi. Estaıdy dúleı boranda at shanamen kórshi aýdandaǵy «sovettik aıtysqa» qınap aparyp, ókpesin sýyqqa qabyndyryp óltirgen. Ámireniń de asqan jaýyzdyqpen óltirilgenin bilesiz. Bergi zamanda Amangeldi Sembın degen opera ánshisi boldy. Keńes Odaǵy zamanynda opera óneriniń Mekkesi – La Skalada án aıtqan sovettik ataqty úsh ánshiniń biri. Elge kelgen soń kórealmaýshylar Sembındi araqqa jyqty. Aqyry, óltirip tyndy. Asa talantty ónerpazdar – ult baılyǵy, memleket maqtanyshy. Sırek talanttar, sýretkerler memlekettiń qamqorlyǵyna alynýy kerek. Olardy aıt pen toıǵa salyp jiberip qarap otyrýǵa bolmaıdy. Bul – qylmyspen teń. Órkenıetti, mádenıetti elderdegideı haq óner men has ónerpazdyń qadirine jetip úırenýimiz kerek.

– Óreli áńgimeńizge raqmet!