Ǵylymı jumys barysynda dúnıejúzindegi almanyń atasy sanalatyn Sıvers almasy men abrıkostyń genetıkalyq qoryn saqtap qalý boıynsha kóptegen jumystar atqarylǵanyn atap ótýimiz kerek. Sonymen qatar ǵylymı-zertteý jumysyn iske asyrý barysynda jabaıy jemis aǵashtaryn ósirý, orman ishine qajetti kóshetter alý, Jońǵar Alataýy tabıǵı saıabaǵynda jemis aǵashtarynyń tabıǵı taralymyn qalypqa keltirý máseleleri jan-jaqty zeredelengen.
Buǵan deıin Qazaqstan, AQSH jáne Eýropanyń jetekshi ǵalymdary qazaq jerinde ósetin jabaıy Sıvers almasy jersharyna taralǵan almanyń negizgi túbiri ekenin ǵylymı turǵydan dáleldegen-di. Búginde dúnıejúziniń túkpir-túkpirinde komersıalyq baǵytta ósiriletin, ǵasyrlar boıy kóptegen seleksıadan ótken alma sorttarynyń negizgi atasy Qazaqstannyń ońtústik, ońtústik-shyǵys aımaǵynda ósetin Sıvers almasy ekenin álem ǵalymdary moıyndaǵan.
Genetıkalyq degradasıa, klımattyń ózgerý, jańa zıankester men túrli aýrýlardyń paıda bolýy saldarynan zamanaýı alma sorttary óziniń ónimdiligin jyl ótken saıyn joǵaltyp jatqany emes. Mamandar Qazaqstanda kúni búginge deıin saqtalǵan Sıvers almasynyń genetıkalyq qory alma sorttarynyń ónimdiligin arttyryp, túrli aýrýlarǵa qarsy turaqty ımýnıtet qalyptastyrýǵa jol ashatynyn alǵa tartýda. Sol sebepti Qazaq orman sharýashylyǵy jáne agroorman melıorasıasy ǵylymı-zertteý ınstıtýty ǵalymdary Qazaqstannyń ormandarynda ósetin jabaıy Sıvers almasyn jan-jaqty zerttep, belgilengen aımaqta keń taralýyna kúsh salýda.
Ǵalymdardyń esebinshe qazirgi tańda almanyń atasy sanalatyn Sıvers almasy Tarbaǵataıda 297,2 gektar jerge taralsa, İle Alataýynyń baýraıynda 5496 gektar jerdi, al Jońǵar Alataýynda 14037 gektar aýmaqty alyp jatqanyn anyqtaǵan.
Sondaı-aq olar elimizdegi 15 seleksıalyq-genetıkalyq ýchaskede 1932-2007 jyldar aralyǵynda, ıaǵnı, 75 jyl boıyna ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizip, jabaıy Sıvers almasy İle Alataýynyń baýraıynda 80 paıyzǵa, Jońǵar Alataýynda 28 paıyzǵa qysqarǵanyna kóz jetkizgen. Osy bir kórsetkishten-aq, jabaıy almanyń joıylyp ketýidiń az-aq aldynda turǵanyn baıqaýǵa bolady.
Ǵalymdardyń málimetinshe İle Alataýyndaǵy gıbrıdti-mádenı sorttardyń qataryna jatatyn alma aǵashtarynyń kólemi 20-40 paıyzǵa deıin tómendepti. Jabaıy Sıvers almasynyń bulaısha sıreýine kóp jaǵdaıda genetıkalyq erozıaǵa ushyraýy áser etýde.
Jabaıy Sıvers almasyn saqtap qalý úshin izdenýshelir taý bókterinde, túrli bıiktik deńgeıinde (teńiz deńgeıinen 1125-1385 metr bıiktik aralyǵynda) alma kóshetterin otyrǵyzylǵan. Sonymen qatar alma kóshetteriniń qasyna aǵashty jáne butaly ósimdikter – úıeńki, dolana, moıyl, sıyrqaraqattarda otyrǵypty. Kóshetterdiń ósip, jetilý barysyn zerttegen ǵalymdar onyń 24 paıyzynyń álsizdigin, al 6 paıyzynyń qýrap qalǵanyn baıqaǵan.
Sonymen qatar ǵalymdar sońǵy jyldary Sıvers almasynyń dáni arqyly tabıǵaı jaǵdaıda ósip-ónýi múlde toqtaǵanyn alǵa tartýda. Naqtyraq aıtsaq, sońǵy 20-25 jylda alma atasynyń tabıǵı ósip, jetilýi pyshaq keskendeı toqtaǵan. Ǵalymdar Sıvers almasynyń ósip, ónýine sońǵy ýaqyttary paıda bolǵan aýrý túrleri qatty áser etkenin anyqtady.
Taý baýraıyndaǵy jabaıy almalardyń ónimdiligi de aıtarlyqtaı tómendegen. Alma aǵashtarynyń jemis berýine aýa raıynyń turaqty bolmaýy áser etýde. Kóktemde aýa-raıy kúrt sýytqan kezde alma túınekterin úsik shalyp, alma bitkenniń bári jemissiz qalatyn kezderi jıi oryn alatyn bolǵan.
Qazaq orman sharýashylyǵy jáne agroorman melıorasıasy ǵylymı-zertteý ınstıtýty ǵalymdary júrgizgen zertteý jumystaryn elimizdiń orman sharýashylyǵyn saqtaý baǵytynda jumys istep jatqan kásiporyndar men sharýashylyqtar keńinen qoldanýyna bolady. Budan basqa ózge de ǵylymı jobalarǵa negiz bolatynan aıta ketýimiz kerek.
