Sońǵy jyldary elimizde ustazdardyń mártebesi tuǵyrna qonyp, ol arnaıy zańmen naqtylandy. Osylaısha qoǵamynda pedagogtarǵa degen qurmet arta tústi desek bolady. Sonymen qatar ustazdardy jaıly jerde jumys isteýi úshin de kóptegen jumystar júrip jatyr. Qazirgi tańda Qazaqstanda bilim berý salasy memlekettiń strategıalyq mańyzǵa ıe basym salalardyń birine aınalyp otyr.
Ustazdar mártebesi
Ustazdardyń mártebesin kóterý, olardyń eńbegin laıyqty baǵalaý, sondaı-aq oqý-tárbıe prosesin jeńildetýge baǵyttalǵan sharalar ustazdyq qyzmettiń sapasyn arttyrýǵa tikeleı áser etetini sózsiz. Sońǵy jyldary bul baǵytta birqatar zańdar men bastamalar júzege asyryldy. Dalanews.kz aqparattyq agenttigi ustazdardyń mártebesi, pedagogtarǵa arnalǵan zańnyń mańyzy, «Jaıly mektep» jobasy jáne muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatý jónindegi sharalar qarastyryp, taldaý jasady.
Ustazdardyń mártebesi kez kelgen eldiń bilim berý júıesiniń tıimdiligin anyqtaıtyn negizgi faktorlardyń biri. Qazaqstanda ustazdar tek bilim berýshi emes, sonymen birge qoǵamnyń rýhanı jáne ıntellektýaldy damýyna yqpal etýshi tulǵalar retinde qarastyrylady. Sondyqtan ustazdyq kásipke degen qurmet pen olardyń jaǵdaıyn jaqsartý máselesi qoǵamda árqashan ózekti bolyp qala beredi.
Ustazdardyń mártebesi sońǵy jyldary memleket tarapynan aıtarlyqtaı kúsheıtildi. Olardyń jalaqysyn arttyrý, áleýmettik kepildikterdi qamtamasyz etý jáne ustazdardyń quqyqtaryn qorǵaý baǵytynda birqatar sharalar qabyldandy. Osy qadamdardyń basty maqsaty – ustazdardyń kásibı damýyn qoldaý jáne olardyń qoǵamdaǵy rólin nyǵaıtý.
2020 jyly qabyldanǵan «Pedagog mártebesi týraly» zań ustazdardyń quqyǵyn qorǵaýǵa jáne olardyń eńbek jaǵdaılaryn jaqsartýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qujat boldy. Bul zań ustazdarǵa qatysty birqatar máselelerdi sheshýge kómektesti. Zańnyń negizgi artyqshylyqtary:
Mindettemelerdiń azaıýy: Zań ustazdardy oqý prosesine qatysy joq mindetterden bosatýdy kózdedi. Buǵan deıin ustazdar kóp jaǵdaıda túrli sharalarǵa qatysýǵa, esep berýge, artyq qaǵaz toltyrýǵa májbúr bolǵan. Zań ustazdardyń negizgi mindeti – oqytý men tárbıeleý ekendigin naqtylap, artyq mindettemelerden bosatty.
Qorǵaý jáne quqyqtardy saqtaý: Zań ustazdardyń kásibı ar-namysyn qorǵaýdy kózdedi. Ustazdardy qoǵamdyq jumystarǵa nemese bilim berý prosesine qatysy joq tapsyrmalarǵa tartýǵa tyıym salyndy, bul olardyń negizgi mindetine kóbirek kóńil bólýine múmkindik beredi.
Áleýmettik qoldaý: Ustazdardyń demalys kúnderin kóbeıtý, jalaqysyn arttyrý jáne áleýmettik kepildikterin qamtamasyz etý arqyly ustazdardyń eńbegine degen qurmet kúsheıtildi.
Muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatý
Qazaqstandaǵy ustazdardyń kóp jyldar boıy sheshilmeı kele jatqan basty máseleleriniń biri – qaǵazbastylyq. Ustazdar kóp ýaqytyn túrli esepter, josparlar, búrokratıalyq qujattardy toltyrýǵa jumsaıtyn. Bul olardyń negizgi qyzmeti – bilim berýge bóletin ýaqytyn qysqartatyn.
Muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatýdaǵy negizgi sharalaryna elektrondy qujat aınalymynyń iske qosylǵanyn atap aıtýǵa bolady. Qazirgi tańda qaǵaz qujattardy toltyrýdyń ornyna, kóptegen esepter men josparlar elektrondy formatqa kóshirildi. Bul muǵalimderdiń ýaqytyn únemdep, olardyń oqý prosesine kóbirek kóńil bólýine múmkindik berdi.
Qujattardyń azaıýy: Buryn muǵalimder ártúrli esepter, josparlar, oqýshylardyń úlgerimi týraly málimetter jáne basqa da qujattardy qaǵaz túrinde tapsyrýǵa májbúr bolatyn. Jańa zańdar men reformalar bul qujattar sanyn azaıtyp, tek negizgi, qajet qujattardy ǵana talap etýge baǵyttaldy.
Esep berý rásimderin ońtaılandyrý: Ustazdardyń jyl saıynǵy esep berý mindetteri ońtaılandyrylyp, tek qajetti aqparat qana suralatyn boldy. Bul qaǵazbastylyqty azaıtyp, ustazdardyń jumys júktemesin jeńildetti.
«Jaıly mektep» jobasynyń mańyzy
«Jaıly mektep» jobasy bilim berý mekemeleriniń ınfraqurylymyn jetildirýge jáne oqýshylar men ustazdarǵa qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa baǵyttalǵan. Qazaqstandaǵy mektepterdiń kópshiliginde materıaldyq-tehnıkalyq bazanyń jetispeýshiligi bilim sapasyna keri áserin tıgizip otyr. Sondyqtan «Jaıly mektep» jobasy oqytý prosesiniń sapasyn jaqsartýǵa, mektepterdi zamanaýı quraldarmen qamtamasyz etýge, mektep ǵımarattaryn jóndeýge jáne jańartýǵa baǵyttalǵan.
Osy rette jobanyń negizgi aspektilerine toqtalsaq. «Jaıly mektep» jobasy arqyly mektepter jańa tehnologıalarmen jabdyqtalyp, oqý kabınetteri, sport jáne mádenı ortalyqtar jańartylýda. Bul sharalar oqýshylardyń bilim alýyna qolaıly jaǵdaı týǵyzyp, ustazdardyń da jumysyn jeńildetedi.
Budan basqa joba qalalyq jáne aýyldyq mektepter arasyndaǵy bilim berý sapasyndaǵy aıyrmashylyqty azaıtýǵa baǵyttalǵan. Mektepterdiń barlyǵyna birdeı jaǵdaı jasaý – bilim berý júıesin tıimdi etýge múmkindik beredi. Taǵy da aıta tússek jobada oqýshylardyń jaılylyǵyna basa kóńil bólingen. Oqýshylardyń bilim alýyna qolaıly, qaýipsiz jáne zamanaýı jaǵdaı jasaý mańyzdy mindet. Jańa mektepterdi salý jáne burynǵylaryn jańartý oqýshylardyń oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady.
Qoryta aıtqanda Qazaqstandaǵy ustazdardyń mártebesin kóterý, olardyń qyzmetin jeńildetý jáne bilim berý mekemeleriniń jaǵdaıyn jaqsartý baǵytynda atqarylyp jatqan sharalar elimizdiń bilim berý júıesiniń damýynda mańyzdy ról atqarady. Muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatý, «Pedagog mártebesi týraly» zańnyń qabyldanýy jáne «Jaıly mektep» jobasy ustazdardyń óz mindetterin sapaly ári tıimdi oryndaýyna múmkindik beredi. Bul sharalar bilim berý júıesin jetildirýge jáne keleshek urpaqty sapaly bilimmen qamtamasyz etýge negiz bolmaq.
