Sońǵy jyldary elimizde ustazdardyń mártebesi tuǵyrna qonyp, ol arnaiy zańmen naqtylandy. Osylaisha qoǵamynda pedagogtarǵa degen qurmet arta tústi desek bolady. Sonymen qatar ustazdardy jaily jerde jumys isteýi úshin de kóptegen jumystar júrip jatyr. Qazirgi tańda Qazaqstanda bilim berý salasy memlekettiń strategiialyq mańyzǵa ie basym salalardyń birine ainalyp otyr.
Ustazdar mártebesi
Ustazdardyń mártebesin kóterý, olardyń eńbegin laiyqty baǵalaý, sondai-aq oqý-tárbie protsesin jeńildetýge baǵyttalǵan sharalar ustazdyq qyzmettiń sapasyn arttyrýǵa tikelei áser etetini sózsiz. Sońǵy jyldary bul baǵytta birqatar zańdar men bastamalar júzege asyryldy. Dalanews.kz aqparattyq agenttigi ustazdardyń mártebesi, pedagogtarǵa arnalǵan zańnyń mańyzy, «Jaily mektep» jobasy jáne muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatý jónindegi sharalar qarastyryp, taldaý jasady.
Ustazdardyń mártebesi kez kelgen eldiń bilim berý júiesiniń tiimdiligin anyqtaityn negizgi faktorlardyń biri. Qazaqstanda ustazdar tek bilim berýshi emes, sonymen birge qoǵamnyń rýhani jáne intellektýaldy damýyna yqpal etýshi tulǵalar retinde qarastyrylady. Sondyqtan ustazdyq kásipke degen qurmet pen olardyń jaǵdaiyn jaqsartý máselesi qoǵamda árqashan ózekti bolyp qala beredi.
Ustazdardyń mártebesi sońǵy jyldary memleket tarapynan aitarlyqtai kúsheitildi. Olardyń jalaqysyn arttyrý, áleýmettik kepildikterdi qamtamasyz etý jáne ustazdardyń quqyqtaryn qorǵaý baǵytynda birqatar sharalar qabyldandy. Osy qadamdardyń basty maqsaty – ustazdardyń kásibi damýyn qoldaý jáne olardyń qoǵamdaǵy rólin nyǵaitý.
2020 jyly qabyldanǵan «Pedagog mártebesi týraly» zań ustazdardyń quqyǵyn qorǵaýǵa jáne olardyń eńbek jaǵdailaryn jaqsartýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qujat boldy. Bul zań ustazdarǵa qatysty birqatar máselelerdi sheshýge kómektesti. Zańnyń negizgi artyqshylyqtary:
Mindettemelerdiń azaiýy: Zań ustazdardy oqý protsesine qatysy joq mindetterden bosatýdy kózdedi. Buǵan deiin ustazdar kóp jaǵdaida túrli sharalarǵa qatysýǵa, esep berýge, artyq qaǵaz toltyrýǵa májbúr bolǵan. Zań ustazdardyń negizgi mindeti – oqytý men tárbieleý ekendigin naqtylap, artyq mindettemelerden bosatty.
Qorǵaý jáne quqyqtardy saqtaý: Zań ustazdardyń kásibi ar-namysyn qorǵaýdy kózdedi. Ustazdardy qoǵamdyq jumystarǵa nemese bilim berý protsesine qatysy joq tapsyrmalarǵa tartýǵa tyiym salyndy, bul olardyń negizgi mindetine kóbirek kóńil bólýine múmkindik beredi.
Áleýmettik qoldaý: Ustazdardyń demalys kúnderin kóbeitý, jalaqysyn arttyrý jáne áleýmettik kepildikterin qamtamasyz etý arqyly ustazdardyń eńbegine degen qurmet kúsheitildi.
Muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatý
Qazaqstandaǵy ustazdardyń kóp jyldar boiy sheshilmei kele jatqan basty máseleleriniń biri – qaǵazbastylyq. Ustazdar kóp ýaqytyn túrli esepter, josparlar, biýrokratiialyq qujattardy toltyrýǵa jumsaityn. Bul olardyń negizgi qyzmeti – bilim berýge bóletin ýaqytyn qysqartatyn.
Muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatýdaǵy negizgi sharalaryna elektrondy qujat ainalymynyń iske qosylǵanyn atap aitýǵa bolady. Qazirgi tańda qaǵaz qujattardy toltyrýdyń ornyna, kóptegen esepter men josparlar elektrondy formatqa kóshirildi. Bul muǵalimderdiń ýaqytyn únemdep, olardyń oqý protsesine kóbirek kóńil bólýine múmkindik berdi.
Qujattardyń azaiýy: Buryn muǵalimder ártúrli esepter, josparlar, oqýshylardyń úlgerimi týraly málimetter jáne basqa da qujattardy qaǵaz túrinde tapsyrýǵa májbúr bolatyn. Jańa zańdar men reformalar bul qujattar sanyn azaityp, tek negizgi, qajet qujattardy ǵana talap etýge baǵyttaldy.
Esep berý rásimderin ońtailandyrý: Ustazdardyń jyl saiynǵy esep berý mindetteri ońtailandyrylyp, tek qajetti aqparat qana suralatyn boldy. Bul qaǵazbastylyqty azaityp, ustazdardyń jumys júktemesin jeńildetti.
«Jaily mektep» jobasynyń mańyzy
«Jaily mektep» jobasy bilim berý mekemeleriniń infraqurylymyn jetildirýge jáne oqýshylar men ustazdarǵa qolaily jaǵdailar jasaýǵa baǵyttalǵan. Qazaqstandaǵy mektepterdiń kópshiliginde materialdyq-tehnikalyq bazanyń jetispeýshiligi bilim sapasyna keri áserin tigizip otyr. Sondyqtan «Jaily mektep» jobasy oqytý protsesiniń sapasyn jaqsartýǵa, mektepterdi zamanaýi quraldarmen qamtamasyz etýge, mektep ǵimarattaryn jóndeýge jáne jańartýǵa baǵyttalǵan.
Osy rette jobanyń negizgi aspektilerine toqtalsaq. «Jaily mektep» jobasy arqyly mektepter jańa tehnologiialarmen jabdyqtalyp, oqý kabinetteri, sport jáne mádeni ortalyqtar jańartylýda. Bul sharalar oqýshylardyń bilim alýyna qolaily jaǵdai týǵyzyp, ustazdardyń da jumysyn jeńildetedi.
Budan basqa joba qalalyq jáne aýyldyq mektepter arasyndaǵy bilim berý sapasyndaǵy aiyrmashylyqty azaitýǵa baǵyttalǵan. Mektepterdiń barlyǵyna birdei jaǵdai jasaý – bilim berý júiesin tiimdi etýge múmkindik beredi. Taǵy da aita tússek jobada oqýshylardyń jailylyǵyna basa kóńil bólingen. Oqýshylardyń bilim alýyna qolaily, qaýipsiz jáne zamanaýi jaǵdai jasaý mańyzdy mindet. Jańa mektepterdi salý jáne burynǵylaryn jańartý oqýshylardyń oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady.
Qoryta aitqanda Qazaqstandaǵy ustazdardyń mártebesin kóterý, olardyń qyzmetin jeńildetý jáne bilim berý mekemeleriniń jaǵdaiyn jaqsartý baǵytynda atqarylyp jatqan sharalar elimizdiń bilim berý júiesiniń damýynda mańyzdy ról atqarady. Muǵalimderdi qaǵazbastylyqtan bosatý, «Pedagog mártebesi týraly» zańnyń qabyldanýy jáne «Jaily mektep» jobasy ustazdardyń óz mindetterin sapaly ári tiimdi oryndaýyna múmkindik beredi. Bul sharalar bilim berý júiesin jetildirýge jáne keleshek urpaqty sapaly bilimmen qamtamasyz etýge negiz bolmaq.
