«Asyl túlik» respýblıkalyq mal asyldandyrý ortalyǵy bul – Ortalyq Azıadaǵy eń iri mal asyldandyrý kásiporny jáne tórt túlik maldan uryq alý jáne ony muzdatýdyń (krıokonservasıalaý) zamanaýı tehnologıasyn ıgergen alǵashqy kásiporyn.
Búgingi tańda «Asyl túlik» memlekettik mańyzy bar mal asyldandyrý jumysynyń alǵy sapynda eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin qalyptastyrý isine atsalysyp keledi. Ozyq mekeme sanatynda zamanaýı ǵylymı ázirlemeler men tehnologıalardy ıgerýge pármen berip, respýblıkadaǵy qaramal tuqymdarynyń násildigin saqtaýda, áleýettiligin arttyryp, ónimdik sapasyn jaqsartýǵa eleýli úles qosýda. Ortalyq alǵashqylardyń sapynda bir jynysty uryqpen uryqtandyrý jáne embrıondardy transplantasıalaý sıaqty zamanaýı bıotehnologıalyq ádisterdi óndiriste keńinen qoldanyp, mal tuqymynyń óz tólinen kóbeıý úrdisin jedeldetýge jol ashty.
[caption id="attachment_59990" align="aligncenter" width="480"]
OLYMPUS DIGITAL CAMERA[/caption]
Jıyrma jyldyq meje aıasynda atqarylǵan jumysqa kóz júgirtsek, Ortalyq qurylǵannan beri sútti, sútti-etti jáne etti baǵyttaǵy ártúrli qaramal tuqymdarynyń atalyq buqalarynan 12 mıllıonnan astam uryq dozalary óndirilipti. Jalpy, 2001-2020 jyldar aralyǵynda respýblıkanyń mal sharýashylyǵymen aınalysatyn taýar óndirýshileri Ortalyqtyń uryq saqtaý qoımasynan 6 mıllıonnan astam uryq dozasyn alyp, respýblıkadaǵy mal basyn ósirýge paıdalanǵan.
Mal sharýashylyǵyn damytý mańyzdy másele bolǵandyqtan, Elbasy Nursultan Nazarbaev 2007 jyly kásiporyn jumysymen tanysyp, atqarylyp jatqan jumystarǵa rızashylyǵyn bildirdi. «Aýyl jyly» aıasynda saıası qaıratkerler: A.S. Esimov, S.V. Kýlagın, K.Q. Másimov, A.R. Jaqsybekov, S.A. Dáchenko, Ó.E. Shókeev, A.U. Mamın jáne basqalary Ortalyqta bolyp, mal asyldandyrý isiniń zamanaýı tehnologıalarymen tanysýǵa múmkindik aldy.
Aýyl sharýashylyǵy salasynda eńbek ónimdiligin arttyrý jáne aýylsharýashylyq ónimderiniń ózindik qunyn arzandatý jónindegi memlekettik saıasat aıasynda mal sharýashylyǵynyń atqarar úlesi qomaqty. Osy oraıda mal sharýashylyǵyn damytýǵa pármen berý barysynda «Asyl túlik» qoǵamy mal basyn kóbeıtýdi jedeldetý men mal ónimdiligin arttyrý úderisiniń ózegi retinde asyltuqymdy mal ósirýdiń máıegine aınaldy.
Mal sharýashylyǵy ónimderiniń jalpy óniminiń ósýi, ádettegideı, mal basy sanynyń kóbeıýimen tikeleı baılanysty boldy. Mal basy sanynyń kóbeıýi sharýashylyq tarapynan da, memlekettik qoldaý aıasynda da kóbirek qarajat qarastyrýdy talap etetini anyq. Óıtkeni mal basynyń artýy ony ósirýge jáne oǵan qajet ınfraqurylymdy ustaýǵa qosymsha shyǵyn qarastyrýǵa ulasatyny haq. Mal sharýashylyǵyndaǵy qalyptasqan osy jaǵdaıdy taldaý, mal basy ónimdiliginiń mardymsyz bolýynyń negizgi eki sebebin anyqtady. Birinshisi – mal asyldandyrý jumystardyń dármensizdigi. Ekinshisi – maldy azyqtandyrýdy talapqa saı qamtamasyz etetin sapaly mal azyǵy bazasynyń jetimsizdigi.
Qalyptasqan máselelerdi júıeli túrde sheshý mal sharýashylyǵynyń turaqty damýyn qarastyratyn, joǵary ónimdi mal ósirýdiń tıimdiligin arttyratyn tetikterdi qarastyrýǵa ıtermeledi. Osylaısha, 2010 jyly qaramal tuqymdaryn asyldandyrý boıynsha «keń aýqymdy seleksıa» jobasy bastaldy. Ózderińiz biletindeı, 80-shi jyldary keń aýqymdy seleksıa ustanymdaryna saı Qazaqstan Respýblıkasynda qaramaldyń sapasyn jaqsartý boıynsha júıeli jumystar bastalǵan edi. Ókinishke oraı, jumys aıaqtalmaı qaldy. Álemdik tájirıbege súıensek, keń aýqymdy seleksıa ustanymdaryn qoldana otyryp, sútti sıyr salasy ozyq damyǵan barlyq elder sút ónimdiligi boıynsha joǵary nátıjelerge qol jetkizdi.
Sońǵy jyldary, memleket múddeleriniń aldyńǵy sapynda azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne eksporttyq áleýettilikti arttyrý, atap aıtqanda, sıyr etin eksporttaýǵa baılanysty máseleler kún tártibine shyqty.
Mal sharýashylyǵy ónimderi óndirisiniń edáýir ósýi, árıne, tabyndaǵy ónimdiligi joǵary mal úlesiniń ulǵaıýymen baılanysty. Maldyń joǵary ónimdiligi onyń tektik áleýetine jáne azyqtandyrý deńgeıine tikeleı táýildi ekeni de anyq. Osy jáıtti nazarda ustap, «keń aýqymdy seleksıa» jobasynyń qatysýshylaryna belgili talaptar qoıyldy. Mysaly, mal asyldandyrý úrdisiniń ǵylymı qamtylýy, ár tabynǵa tıesili atalyq buqalar tizimin bekitý jáne olardy merzimine oraı aýyspaly paıdalaný josparlarynyń saqtalýy, qoldaǵy barlyq maldyń tıisti veterınarlyq-zootehnıkalyq esebiniń tolyq júrgizilýi jáne osy aqparattardy aqparattyq-taldaý júıesine engizý edi.
Osyndaı sheshimder nege qabyldandy? Mal sany týraly statısıkalyq málimetterdiń kúmándi bolýy, mal basy tolyq qamtylǵan biregeılendirý (ıdentıfıkasıalaý) úrdisiniń qalyptaspaǵany jáne kóptegen maldyń ata-tek jazbalaryna senimsizdik iske qolbaılaý boldy. Qalyptasqan mal ósirý daǵdysyna boı aldyrǵan sharýashylyqtar qara maldy azyqtandyrý barysynda mal tábetin ashatyn súrlengen azyq pen rasıonnyń qýatyn keltiretin qurama jem qoldanýǵa salǵyrt qarady. Etti mal sharýashylyǵynda atalyq buqalardy júıesiz tabynǵa qosý nátıjesinde árbir besinshi juptastyrý týystyq jaqyndyqqa (ınbrıdıng) ulasty. Sút baǵytyndaǵy sharýashylyqtarda urpaq sapasy boıynsha synaqtan ótpegen «dúdámal» buqalardy paıdalaný jaǵdaılary oryn aldy. Onyń ústine, saraptama kórsetkendeı asyltuqymdy mal sharýashylyǵyn sýbsıdıalaýǵa jumsalǵan qomaqty qarjynyń ótemi mardymsyz bolyp shyqty. Mysaly, 2000 jyldan 2010 jylǵa deıingi on jyl ishinde sútti mal ósirýge mıllıardtaǵan dollar quıylǵan kezde sıyrlardyń súttiliginiń ósýi 400 kg-nan aspady.
Álemdik tájirıbege súıensek, Almanıa memleketi qosylǵan mezette sútti maldyń ónimdiligi tómen bolǵan Shyǵys Almanıa 10-15 jyl, ıaǵnı 3 býyn urpaq aralyǵynda sıyrdyń súttiligin 4700-den 8800 kelige deıin arttyra aldy. Al Qazaqstanda jetekshi sharýashylyqtardyń ózinde maldyń sút ónimdiligi boıynsha ortasha jyldyq ósimi 2%-ten aspaıdy. Ókinishke oraı, respýblıka kóleminde mal sharýashylyǵyn qarqyndy damytýdyń shekteýshi faktory shaǵyn sharýashylyqtyń basymdylyǵy desek te bolady. İri qara mal basynyń 70%-y aýyl turǵyndarynyń qolynda, ıaǵnı jeke qosalqy sharýashylyqtarda shoǵyrlanǵan. Sondyqtan da búgingi kúni respýblıkada bir basqa shaqqanda sıyrdyń ortasha jyldyq sút ónimdiligi 2,7 myń tonnadan asa almaı tur.
Óndiristi qarqyndy uıymdastyrý turǵysynan qarasaq, sıyrdyń 30% -dan astamy ǵana maldy jetkilikti azyqtandyrý jáne syndarly mal asyldandyrý jumystarymen qamtylǵanyna kóz jetkizemiz. Osylaısha, árbir úshinshi sıyr ǵana memlekettik mal asyldandyrý baǵdarlamasyna qatysady. Osy jaǵdaıdan týyndaıtyn saýal: jalpy, maldyń ónimdiligin arttyrý úshin mal asyldandyrý isimen aınalysý kerek pe? Ekinshi saýal – maldardy jetkilikti azyqtandyrýdyń qajettiligi bar ma? Árıne, bul mal ósirýdiń aksıomasy. Árbir sharýa óndiristi tıimdi júrgizýge múddeli. Násili jaqsy mal jetkilikti azyqtandyrylsa ǵana mol ónim beredi, al ónim molaıǵan tusta óndiristiń tıimdiligi artatyny ekonomıkalyq zańdylyq.
Osy oraıda, «Asyl túlik» respýblıkalyq mal asyldandyrý Ortalyǵy retinde «keń aýqymdy seleksıa» jobasy aıasynda bar múmkindigin asyltuqymdy mal sharýashylyqtaryn damytýǵa baǵyttady. Sýbsıdıa alýshy sharýashylyqtarǵa qoıylatyn talaptardyń: mal asyldandyrý úrdisin ǵylymı turǵydan qamtamasyz etý, tabyndarǵa buqalardy josparly túrde bekitý sharalary Ortalyq qyzmetkerleriniń mal asyldandyrý baǵyty boıynsha júrgizilip jatqan jumystaryna úlken serpin berdi. «Keń aýqymdy seleksıa» jobasynyń barysynda respýblıkadaǵy sıyr malyn qoldan uryqtandyrý qyzmetiniń aıasy keńeıdi, asyltuqymdy atalyq buqalardyń qolda bar uryǵyn paıdalaný máselesi júıege tústi, tuqymdy buqashyqtardy urpaǵynyń sapasy boıynsha synaqtan ótkizý sharalaryna pármen berildi. Osylaı jyldar boıy qordalanǵan isterdiń túıini sheshilip jatty.
«Mal sharýashylyǵy jáne veterınarıa ǵylymı-ınnovasıalyq ortalyǵy» bastamashy bolǵan asyltuqymdy maldardy jedel kóbeıtýdiń zamanaýı ádisteri kóptegen sharýashylyqtar úshin mańyzdy usynys boldy. Bul ádister qoldan uryqtandyrý isin jandandyryp, qasharlardy bir jynysty uryqpen uryqtandyrý arqyly maldy óz tólinen kóbeıtý isine súbeli úles qosty. Ozyq sharýashylyqtarda joǵary ónimdi sıyrlardy maqsatty túrde asyltuqymdy atalyq buqalar uryǵymen shaǵylystyrý barysynda embrıondar qoryn jasaqtaý qolǵa alyndy. Embrıondar zerthana jaǵdaıynda alynyp, olardy resıpıentterge otyrǵyzý jyljymaly embrıomobıl kólikterimen iske asyp jatty. Osyndaı ıgilikti istiń basy-qasynda «Asyl túlik» mamandary júrdi. Óndiristik masshtabta embrıondardy transplantasıalaý úshin stasıonarlyq (in-vitro) zerthana iske qosyldy, munda klasıkalyq tehnologıamen qatar, sıyrdyń analyq jumyrtqalaryn tútikshede uryqtandyrý arqyly embrıondar alý tehnologıasy ıgerildi. Osyndaı keshendi sharalar sútti mal sharýashylyǵynda mal basyn óz tólinen kóbeıtý isine úlken serpin berdi.
Álemdik tájirıbege súıensek, mal sharýashylyǵyn turaqty damytýda qoldan uryqtandyrýdyń mańyzdylyǵy dáleldengen másele. Búgingi tańda, respýblıkamyzda sútti sıyr salasy ǵana qoldan uryqtandyrý áleýetin júzege asyrýda, onda da qosalqy sharýashylyqtardaǵy saýyn mal tolyq qamtylmaǵan. Ókinishke oraı, sharýalardyń qoldan uryqtandyrýǵa degen selqostyǵynan ár býyn urpaq saıyn maldyń ónimdilik qasıetterin jaqsartý múmkindiginen aıyrylyp otyrmyz. Osy oraıda, «Asyl túlik» mekemesiniń uryq saqtaý qoımasynda urpaǵynyń sapasy boıynsha synaqtan ótken jáne elimizdiń sharýashylyq jaǵdaıynda qunajyndarynyń súttiligi boıynsha jaqsy nátıjeler kórsetken asyltuqymdy buqalardan alynǵan uryqtar saqtaýly tur.
Uryq qoımasynda qara mal tuqymynyń sútti, sútti-etti jáne etti baǵytyndaǵy barlyq tuqymdarynyń tańdaýly atalyq buqalarynan alynǵan uryqtar respýblıka sharýalaryna jetkilikti. Sonymen, respýblıkamyzdaǵy iri qara mal tuqymdarynyń tektilik pármenin jaqsartý jónindegi tapsyrmany júzege asyrý úshin «Asyl túlik» mekemesiniń múmkindigi zor. Árıne, tapsyrmany oıdaǵydaı júzege asyrý úshin «Asyl túlik» qoǵamynyń áleýetimen qatar, osy sharaǵa qatysýshylardyń nıeti men talpynysy qajet ekeni túsinikti. Osy iste, mal ósirýmen shuǵyldanatyn sharýalardyń nıeti asa mańyzdy.
Qazirgi tańda «Asyl túlik» uryq saqtaý qoımasynda qara mal tuqymynan alynǵan 6 mıllıonnan astam doza uryq bar. Osy uryq uzaq merzimdi saqtaýdy qamtamasyz etetin suıyq azot quıylǵan ydystarda saqtalynýda. Qoımada otandyq mal tuqymdarymen qatar sheteldik buqalardyń da uryqtary saqtaýly. Ortalyq qurylǵan 2001 jyldan beri respýblıkanyń jetekshi asyltuqymdy sharýashylyqtarynan 200-den astam buqashyqtar jáne Reseı, Ýkraına, Almanıa, Kanada men AQSH memleketterinen qara maldyń 15 tuqymynyń sútti, sútti-etti jáne etti baǵyty boıynsha 150-den astam asyl tuqymdy atalyq buqalary ákelindi. Uryq saqtaý qoımasyndaǵy qara mal tuqymynyń tektik qoryn quraıtyn muzdatylǵan uryqtar sapasy boıynsha udaıy tekseriledi jáne seleksıonerlerdiń saraptamasy men usynystaryna oraı olardyń qatary jańartylyp jáne tolyqtyrylyp otyrady. Mysaly, elimizde sharýalar tarapynan ósirýge suranys kóbeıgen mal tuqymyn kóbeıtý maqsatynda «tapsyrys boıynsha juptastyrý» ádisimen «genotıpi qajet» buqalardy alý jumystarymen qatar, embrıondardy transplantasıalaý jumystary da qatar júrgiziledi de, sonymen qoldan uryqtaýǵa jumsalatyn uryqtardyń tektik tizimi udaıy jańa buqalardyń tegimen (genotıpterimen) tolyǵyp otyrady.
Mal tuqymyn jaqsartý múddesine baǵyttalǵan osyndaı seleksıalyq jumystar legi áste tolastaǵan emes. Búginge deıin urpaqtarynyń ónimdiligine qaraı buqashyqtardy baǵalaý jumystary muqıat jalǵasýda. Sútti sıyrlarda qunajyndardyń súttiligi anyqtalsa, etti baǵyttaǵy maldarda buqashyqtardyń 15 aılyq merzimge deıingi ósý qarqyny esepke alynady. «Asyl túlik» tańdap alyp synaqqa qoıǵan buqalardyń 70%-ten astamy urpaqtarynyń sapasy boıynsha «jaqsartýshy» sanatyna ıe. Osy kórsetkish asyltuqymdy atalyq buqashyqtardy aldyn ala tańdaý, irikteý jumystarynyń genotıpi pen fenotıpi boıynsha sapaly júrgizilgenin baıqatady.
Sonymen, búgingi tańda «jaqsartýshy» buqalardyń uryqtary respýblıka kóleminde sharýashylyqtardyń suranysyn óteýmen qatar, uryq qoımasynda uzaq merzimdi saqtalýǵa qoıylǵan. Eń bastysy, sharýashylyqtar tarapynan sútti sıyrlardy qoldan uryqtaýǵa qajetti uryq jetkilikti. Etti mal sharýashylyǵynda, ókinishke oraı, urpaǵynyń sapasy boıynsha baǵalanǵan buqalardan alynǵan uryq mólsheri sharýashylyqtardyń suranystaryn tolyq qanaǵattandyra almaıdy.
Etti mal sharýashylyǵynda qalyptasqan ahýal osy salada júrgizilgen saıasattyń yqpalynan týyndady. 2010 jyldary qabyldanǵan «Sıyr etiniń eksporttyq áleýetin damytý» baǵdarlamasy aıasynda asyltuqymdy mal sharýashylyqtarynyń mal ósirýdegi róli tómendedi, ásirese, qoldan uryqtandyrý men asyl tuqymdy mal basyn baǵalaý úrdisi kóp synǵa ushyrap, atqarylyp kele jatqan jumystardyń pármeni álsiredi. Syrt elden ákelingen «kirme maldyń» ekpini otandyq qara mal tuqymdaryna degen suranysqa tusaý boldy. Túr-turpaty men ónimdiligi boıynsha qazaqtyń aqbas tuqymyna uqsas gereford tuqymy áspettelip, otandyq tuqym seleksıalyq úrdisten syrttatyldy, keı jerlerde gereford tuqymyna sińip ketý úrdisi oryn aldy. Sondyqtan búgingi tańda «Asyl túlik» mamandary qazaqtyń aqbas sıyrynyń asyltuqymdy buqalaryn tańdap, iriktep alý barysynda edáýir qıynshylyqtardy bastan ótkerýde. Degenmen kóptegen sharýalar osy tuqymnyń qazaqstandyq seleksıanyń maqtanyshy bolyp tabylatynyna senimin úzbeı, saqtap qaldy.
«Asyl túlik» ortalyǵy óndirgen tuqymdyq materıaldardyń sapasy kúmán týdyrmaıdy, óıtkeni uryqty alý men krıokonservasıalaý úrdisi zamanaýı tehnologıa negizinde júzege asyrylǵan. Tehnologıalyq úrdis kezeńderi adam faktorynyń yqpalyn azaıtyp, avtomattandyrý júıesimen qamtylǵan. Ortalyq óndirgen árbir uryq synamasynyń (doza) tútikshesinde uryqtyń qaı buqadan jáne qaı ýaqytta alynǵany týraly aqparat berilgen. Asyltuqymdy kitapshada buqanyń óndiristik kórsetkishterimen qatar, tórtinshi urpaqqa deıingi ata-tegi týraly málimetter jazylǵan. Uryqty alý jáne krıokonservasıalaý úrdisi úsh kezeńnen turatyn qatal baqylaý tezinen ótedi de, synaqtan ótken synamalar ǵana uzaq merzimdi saqtaýǵa jiberiledi. Baqylaýdyń úsh kezeńi bar. Birinshi kezeń – kompúterdiń kómegimen synamadaǵy shaýqattyń (spermatozoıd) belsendiligi men mólsheri (konsentrasıa) anyqtalady. Ekinshi kezeń – muzdatylǵan uryqqa bakterıologıalyq saraptama jasalady jáne onyń muzdatylǵannan keıingi belsendiligi men sapasy anyqtalady. Úshinshi kezeń – uryq karantınnen ótip saqtaý qoımasyna qoıylǵanda, bekitilgen kestege sáıkes uryqtyń belsendiligi udaıy tekserilip turady. Osylaı osy úsh kezeńnen ótken uryqtardy ǵana sharýashylyqtarǵa jiberýge ruqsat beriledi.
Veterınarıa turǵysynan qarasaq, maldardy tólinen kóbeıtýdiń eń tıimdi, ári qaýipsiz joly – maldardy qoldan uryqtandyrý ádisi. Qoldan uryqtandyrý ádisi atalyq maldar arqyly beriletin juqpaly aýrýlardyń taralýyna toqtaý qoıa alady. Sondyqtan da qoldan uryqtandyrý sútti sıyr salasynda keń taralǵan. Bizdiń elimizde de, qoldan uryqtandyrýdy keńinen paıdalaný úshin, jeke qosalqy sharýashylyqtardyń sıyrlaryn qoldan uryqtandyrý úshin memlekettik qoldaý qarastyrylǵan. Bul sýbsıdıa qosalqy sharýashylyqtardyń qoldaǵy malyn asyltuqymdy buqalarmen uryqtap, nátıjesinde ónimdiligi joǵary tól alyp, sharýasynyń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Osy baǵytta «Asyl túlik» mekemesi qosymsha qyzmet retinde Aqmola óńirinde jylyna óz quzyryna alǵan aýyldy mekenderde 70 myńnan astam mal basyn qoldan uryqtandyrady.
Jalpy, jıyrma jyldyń aıasynda respýblıkalyq mal asyldandyrý Ortalyǵyn qurý saıasaty qarjylyq turǵydan memleket alǵa qoıǵan maqsattyń údesinen shyqty. Ortalyqta engizilgen uryq alý men saqtaýdyń zamanaýı tehnologıasy jáne mal basyn óz tólinen kóbeıtýdiń jańa úrdisteri mal asyldandyrý isiniń tıimdiligine muryndyq boldy. Osy jyldary «Asyl túlik» qoımasynan shyqqan sapaly uryqtar, kapıtal retinde, respýblıkamyzdaǵy sharýashylyqtardyń 2 mıllıonnan astam sıyrynan asyl tuqymdy urpaq alýǵa jol ashty. Qalǵan 6 mıllıonnan astam uryq muzdatylǵan qalpynda qoımada saqtaýly. Orta eseppen alǵanda «Asyl túlik» ortalyǵynda alynǵan uryqtan órbigen asyltuqymdy maldardyń úlesi respýblıkadaǵy tuqymdy maldardyń 30%-ynan astamyn quraıdy, ıaǵnı ár úshinshi qunajyn – «Asyl túlik» ortalyǵynyń ónimi.
Qandaı jetistikterge jettik? Aýylsharýashylyq janýarlary: qoshqar, buqa jáne aıǵyrdan uryq alý jáne ony krıokonservasıalaý tehnologıasynyń jańa zamanaýı ádisi ıgerildi. Sútti sıyr salasynda maldyń óz tólinen kóbeıtýdiń qarqyndy joldary: bir jynysty uryqpen qasharlardy uryqtaý, embrıon alý jáne ony transplantasıalaý úrdisiniń ońtaıly ádisteri óndiriske endi. Mal asyldandyrý úrdisin júıeli júrgizý úshin biryńǵaı aqparattyq-taldaý júıesi quryldy. Qazirgi ýaqytta qara maldyń barlyq túrleri, onyń ishinde asyltuqymdy sıyrlar men buqalar týraly málimetterdi biryńǵaı bazadan kórýge qol jetkizildi. Keń aýqymdy seleksıa jobasy aıasynda sútti jáne etti baǵyttaǵy mal sharýashylyǵynda atalyq buqalardy paıdalaný reti júıelenip, ońtaılandyryldy. Óıtkeni atalyq buqalardy genealogıalyq qurylymyna jáne asyltuqymdyq qundylyǵyna oraı tabyndarǵa bekitý jáne josparly negizde aýystyryp paıdalaný memlekettik sýbsıdıany alýǵa umtylǵan sharýalar úshin alǵyshart boldy. Bul talaptyń astarynda atalyq buqalar men asyltuqymdy analyq maldardyń ónimdilik qasıetterin barynsha shendestirip, maqsatty túrde tektik áleýeti zor urpaq alý maqsaty jatty. Osylaısha, respýblıka kóleminde seleksıalyq úrdisterdi bir maqsatqa jumyldyrý men asyltuqymdy mal basynyń kóbeıýin retteıtin tetikter engizildi.
Inovasıalyq dep aıta alatyn jetistik – maldyń asyltuqymdy qundylyǵyn ındeksteý negizinde maldy baǵalaýdyń jańa ádisterin qalyptastyrý. Óıtkeni qoldanystaǵy asyltuqymdy maldy baǵalaýdyń eski klasıkalyq júıesi maldyń jeke erekshelikterine «egjeı-tegjeıli» boılamady. LPi (Kanada), TPi (AQSH) jáne RZG (Germanıa) ındeksteri óz kezeginde maldardyń asyltuqymdy qasıetteri týraly barlyq aqparatty qamtyǵan. Mysaly, sút ónimdiligi men sapasy, jelin sapasy, sharýashylyqta paıdalaný uzaqtyǵy, tól berý qabileti jáne maldyń syrtqy túr-turpatyn (pishini) kem degende 18 belgi boıynsha baǵalaý ádisteri. Jan-jaqty qamtylǵan osy belgilerdi baǵalaýdyń sandyq kórsetkishteri jınaqtalyp, ındekstik júıege biriktirilgen keshendi saraptama maldyń tuqymdyq qundylyǵyn, árıne, «klasıkalyq» reıtıńige qaraǵanda tolyq sıpattaıdy. Osy oraıda, «jelin sapasyn» anyqtaýdy óndiriske engizý barysynda sút quramyndaǵy somatıkalyq kletkalardy esepteý úshin stasıonarlyq zerthanalar qurylǵany da jańalyq edi.
Qoryta aıtqanda, keń aýqymdy seleksıa ustanymdaryn engizý nátıjeleri Qazaqstan Respýblıkasynda sútti jáne etti baǵyttaǵy sıyr sharýashylyǵyn damytýdyń seleksıalyq úrdisine oń ózgerister ákeldi. «Asyl túlik» mekemesiniń osy ıgi iske muryndyq bolǵany maqtanysh. Seleksıalyq saıasatta «Asyl túlik» mamandary jáne kóptegen seleksıonerler otandyq tuqymdardy óz tólinen kóbeıtýge basymdyq berýdi ustandy. Árıne, zamana talabyna oraı jańa suranysqa saı ónimderdi óndirý úshin (mysaly, mármárlik et) jergilikti tuqymdardyń osy talapqa saı óndiristik qasıetterin jaqsartý barysynda álemdik ozyq tuqymdardyń tektik áleýetin paıdalaný qajettiligi týyndaıdy. Maqsatty seleksıalyq jumystar udaıy júrgizilip, arnaıy azyqtandyrý jolǵa qoıylsa, otandyq tuqymdardyń áleýeti de jaqsy kórsetkishter kórsetetinin ýaqyt dáleldedi. Osyndaı ustanym tıimdi, senimdi jáne shyǵyny az ádis.
Álemdik tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, keıbir mal tuqymdary sharýashylyqtar tarapynan suranysqa ıe bolyp ósirilip jatsa, al keıbiri mańyzdylyǵyn joǵaltyp, joıylyp jatyr. Sońǵy júz jylda mamandandyrylǵan mal tuqymdaryna kórsetilgen basymdylyqtyń áserinen álemniń túrli aımaqtarynda 450-den astam aborıgendik mal tuqymdary joǵalyp ketti. Osy úrdiske qarap, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezindegi qıynshylyqqa qaramaı, otandyq ǵalymdar men mamandar shyǵarǵan, álemge tanymal bolǵan otandyq mal tuqymdarynyń kúızeliske ushyramaýyna tilektespiz. Mysaly, qazaqtyń aqbas sıyry jáne bıazy júndi qazaq qoıy Odaq kóleminde úlken jetistikterge jetken mal tuqymdary. Otandyq tuqymdardy saqtap qalýǵa da, jetildirýge de «Asyl túlik» uryq qoımasyndaǵy tektik qor kepildik bola alady, tek saıasat tarapynan qysym jasalmasa bolǵany.
Osy oraıda, respýblıkalyq mal asyldandyrý ortalyǵynyń basty mindeti jerimizge beıimdelgen, elimizdiń sharýashylyqtary ósirip jatqan mal tuqymdaryn óz tólinen kóbeıtý sharalaryna barynsha qyzmet etý. Ásirese, maldy tólinen jedel kóbeıtý úrdisine serpin berip, seleksıalyq jumystardyń júıeli ári pármendi atqarylýyna atsalysyp, mal ósirýshilerdiń qajettilikterin tolyǵymen qamtamasyz etý. Eń bastysy, qoımada saqtaýly jatqan uryq mólsheri mal asyldandyrý úrdisine pármen berýge jetkilikti. Sharýalar úshin mańyzdy másele, ózimizde óndirilgen ónimniń ózindik qunynyń qol jetimdi bolýy. Ázirge báseke jarysynda «Asyl túlik» óndirgen uryqtardyń sapasynyń da, baǵasynyń da bási basym.
Sonymen, «Asyl túlik» mal asyldandyrý ortalyǵy óziniń jıyrma jyldyq belesine jaqsy jetistiktermen jetti. Osy mejeni qarsy alý úshin «Asyl túlik» zaman talabyna saı júrgiziletin seleksıalyq úrdisterdi ıgerip, mal asyldandyrý isine pármen beriletin sharalardy iske asyrýǵa úlken daıyndyqpen keldi.
Áriptesterdiń qareketterine qarymdy eńbek jáne sáttilik tileımiz!
Aıbyn TÓREHANOV, professor.
