Birinshisi – «BARLYBEK týraly birer sóz...», bul – 1866-1914 jyldar aralyǵynda dáýren shekken Alash qozǵalysynyń asa kórnekti ókili, qazaqtyń aıaýly uly, saıası qaıratker, Peterbor Imperatorlyq ýnıversıtetiniń Shyǵystaný fakúltetin kúmis alqamen tamamdaǵan túlegi, óńge mamandyq ıesi bola tura, jurt basyna qaýip-qaterdiń qap-qara bulty úıirilgende saıasatqa bel sheshe aralasqan arly azamat Barlybek Syrttanulynyń ómiri men qyzmeti týraly bógenaıy bólek tarıhı tolǵam, al ekinshisi – «Sóz-sáýle» – portrettik esseler men tolǵanystar toptastyrylǵan ádebı jınaq. Endi, ret-retimen tarqatsaq...
Munda taýtulǵanyń júrip ótken joly, ósken ortasy, atategi men otbasy keńinen sóz bolady. Sondaı-aq, jalpy redaksıasyn QR UǴA akademıgi, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Dıhan Qamzabekuly basqarǵan ǵylymı-kópshilik basylymǵa Barlybek Syrttanulynyń bolmys-bitimine, úrim-butaǵyna baılanysty buryn-sońdy jarıalanbaǵan, tyń arhıvtik qujattar men sýretter kiripti.
Avtor «BARLYBEKTİŃ «TAŃY» ATTY nemese «Rýhanı jańǵyrý» ıgiligi» atty sózbasynda bylaı depti: «...Sol ýaqyttaǵy tarıhı jaǵdaıdyń ózi saıasat sahnasyna shyǵaryp, esimin de, ónegesin de zor isimen tarıh betine bederlep ketken Barlybek Syrttanuly – XX ǵasyr basyndaǵy qazaqtyń asa kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri, demokrat, reformator. Ǵumyry kelte qaıyrylǵan qaıratker-azamattyń esimi uzaq jyl boıy kómeskilenip keldi. Eń alǵash ret Barlybek Syrttanulynyń esimin, onyń qaıratkerligi men qoǵamdyq-saıası qyzmetin ortaǵa tanytqan zań ǵylymdarynyń doktory, profesor Sáken Ózbekuly Sozaqbaev aǵamyz bolatyn. ...Halyq qalaýlysy M.Bopazov B.Syrttanulyn nasıhattaý bastamasyna aıryqsha kóńil bólip, QR Úkimet basshysy B.Saǵyntaevtyń atyna depýtattyq saýal joldady. M.Bopazov bastamasyn S.Úmbetov, N.Dýlatbekov, E.Bekturǵanov, B.Mamyraev, B.Smaǵul syndy QR Parlamenti Májilisiniń depýtattary da qoldap, qýattady».
Aıtqan sóz, jazǵan dúnıe dittegen jerine jetip jatýy – úlken jeńis, keıingilerge úlgi-nusqa.
Tulǵataný máselesine mán bergen ádebıetshi zertteýin «Barlybek ǵumyrnamasy», «Barlybek álemi», «Barlybek murasy», «Barlybek áýleti» jáne «Barlybek tulǵasy» syndy bes bólimge bólipti. Alǵashqysynda Alash qaıratkeriniń Jambyl-Jákeńnen bata alǵany, ushqan uıasy, stýdenttik kezeńi, Uzynaǵash sıezin uıymdastyryp, soǵan qatysqany, ólimi, qaıda jerlengeni, al ekinshisinde Alash ult-azattyq qozǵalysynyń jetekshisi, ensıklopedıst Álıhan Bókeıhannyń «Barlybekti umytpasqa» atty múnahıby (nekrolog), qaıratkerge qatysty ádebı shyǵarmalar, sony derekter qamtylǵan-dy.
Úshinshisinde arystyń asyl qazynasy, murasy, pýblısısıkalyq eńbekteri, tórtinshi bóliminde áýleti, artynda qalǵan záýzaty tilge tıek etilse, besinshi bóliminde ardaqty jannyń bitimin barynsha ashýǵa baǵyttalǵan, ótkennen ónege alǵysy bar ár jas úshin baǵaly, taǵylym tutar suqbattar jınaqtalypty. Sonyń biri – Barlybektiń tikeleı urpaǵy – Múgilsim Syrttanovamen suqbat.
Eńbekke qazaq tilimen qatar, oryssha materıaldar da engen.
Eldos osy taqyrypty qalaı tańdaǵany jóninde «Sary dápterdiń syry» taraýshasynda baıan etedi: «Men Almaty oblysynyń Aqsý aýdanyna qarasty Arasan degen eldimekende dúnıege kelippin. Bul óńir – respýblıka jurtshylyǵyna, alys-jaqyn shet elderge óziniń shıpaly da emdik qasıeti zor sýymen tanymal edi. Sol óńirdegi Barlybek Syrttanov atyndaǵy orta mektepti tamamdap, «qazaq tili men ádebıeti» mamandyǵynyń qyr-syryn jetik meńgerip, mamandaný úshin respýblıkalyq grant joldamasy arqyly Torǵaıdaǵy Ybyraı Altynsarınniń esimin ıelengen Arqalyq memlekettik pedınstıtýtynda oqydym. 6 synypta oqyp júrgenimde, ıaǵnı 2006 jyly bizdiń mektepte Barlybek Syrttanulynyń 140 jyldyq mereıtoıy qarsańynda ǵylymı konferensıa ótken-di. Synyp jetekshim, ǵylym salasyna baýlyǵan alǵashqy ustazym – Qarlyǵash Nurmuhanqyzy oqýshy tiline laıyqtap, «Barlybek Syrttanov jáne onyń úzeńgiles dostary» dep atalatyn baıandama jazyp berdi. Men osy baıandamany oqýshylar konferensıasynda oqyp, qaıratker Barlybek týraly alǵash ret kólemdi málimet alyp em... Sonymen ne kerek, Alashtyń 100 jyldyǵy aıasynda Barlybek Syrttanulynyń ǵylymı-shyǵarmashylyq ǵumyrnamasyna sholý jasap, tulǵanyń ónegeli isterin urpaqqa nasıhattaýdy qolǵa aldyq. Kúnnen kúnge ár jerden tirnektep jıǵan rýhanı qazynany júrek túbinen jalǵannyń jaryǵyna shyǵarýǵa múmkindigimiz artty».
Ár kisi saýat ashqan jerin, oǵan aty berilgen tulǵany nasıhattaý isimen shuǵyldansa, el týy kókte jelbireıtini, rýhanı turǵydan jańǵyratyny eshkimge jasyryn emes.
Ǵalym Alash qaıratkerin tanytýǵa aıtarlyqtaı úles qosqan Sáken Sozaqbaev, Táńirbergen Qalılahanov, Ótepbergen Aqypbekuly, Jemisbek Tolymbekov, Jeken Qalıuly, Sháken Kúmisbaıuly, Gúlsha Táńirbergenqyzy, Marat Bopazov, Nurlan Dýlatbekov, Orazgúl Muhatova, Sholpan Tlepına, Muhametáli Qazbanbetov sekildi ǵalym, qalamger, halyq qalaýlylarynyń sińirgen eńbegin erekshe atap ótedi. Muny ǵylymǵa degen adaldyq dep uqqan oryndy.
Eldos Toqtarbaıdyń «BARLYBEK týraly birer sóz» delingen zertteýi – ult taýarıhyn qyzyǵa, qunyǵa oqıtyn oqyrman úshin olja. Óıtkeni, onda ótken ǵasyr basyndaǵy qazaqtyń hal-kúıi, kókeıge túıgeni, sol jolda Barlybekteı arystanjúrekti azamattyń eleýli eńbegi, ómiri, qyzmeti, ortasy dáleldi derek-qujattar negizinde kórsetilgen-di.
Eldostyń «Sóz-sáýle» dep at qoıyp, aıdar taqqan ekinshi kitabyna elge málim ádebıet, mádenıet, jalpy rýhanıat salasynyń sańlaqtary haqyndaǵy portrettik esse, tolǵanys, estelik, taldaý, syndary ózek bolypty. Kitap tili jatyq jazylǵandyqtan esh kidirissiz ári áserli oqylady eken.
Almaty oblysy, Kóksý aýdany, Balpyq bı kentinde dúnıe esigin ashqan Eldos Toqtarbaı – beınetker, qalamǵa adal jan. Qashan kórseń de tynymsyz izdenip, arhıv arshyp, oqyp, zerttep jatqany. Men oǵan qatarlas-qanattasym esebinde qyzyǵa qaraımyn. Úırengen jerim de az emes.
Buny aradaǵy shyǵarmashylyq baılanystyń, dos-jaran retindegi tyǵyz aralasýdyń arqasy dep bilemin, óz basym. Onyń baspasóz betinde jarıalanǵan ár mazmundy maqalasy, telearna, radıoǵa bergen ár suqbaty jurt talqysyna túsip, jyly qabyldanyp júretini ótirik emes. Ol – jastyǵyna qaramastan qaraqan basynan góri, qazaq ádebıetin, ult keleshegin oılaıtyn sergek azamat.
«Mezgil dápteri», «Tanym dápteri» jáne «Kóńil dápteri» sekildi úsh bólimnen bas quraǵan «Sóz-sáýle» – aıtary bar, oqyrmanǵa oı salar ońasha kitap. Avtor «Jazý muraty» atalatyn alǵysózinde: «Jetisýdyń ulany bop, Torǵaıdan top jatyr, bas qalaǵa albyrt sezimmen ushyp jetkende de aldymyzda bir ǵana úmit, bir ǵana maqsat bolǵan sıaqty... Mine, sol úlbiregen úkili úmit, mejeli maqsatymyz da – jazý-ǵumyrǵa saıady. Osynaý shaǵyn eńbek – jas jazýshy, zertteýshi retinde tanyla bastaǵan ádebıet ólkesindegi alǵashqy saparlarymyzdyń nátıjesi. Bul – úlken bolashaq shyǵarmanyń basy, balǵyn shaǵymnyń jemisi» depti. Ras! Zamandasym aıtqandaı, «shaǵyn eńbektiń» ishinde de kóńilge jaǵarlyq, nazar aýdararlyq dúnıeler kóptep kezdesedi.
Máselenkı, «Meniń «kompúter» jazýshymdaǵy» balalar jazýshysy, ardager jýrnalıs Janat Elshibek, «Óleńsózdiń zergerindegi» fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, ádebıettanýshy-ǵalym, poetolog Serik Negımov, «Bizdi tanystyrǵan babalar rýhy edi...» atty essesindegi ólketanýshy, kósemsózshi, Jetisý óńiriniń týmasy Jemisbek Tolymbekov, «Daýyldy dáýirdiń dúbirindegi» aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna qarasty «Juldyz» jornalynyń Bas redaktory Ǵalym Jaılybaı, «Semser sózdiń sárýary nemese Ustaz sharapaty» trıptıhindegi aıtysker aqyn, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty, profesor Aıbek Qalıev, «Keńesbaev keńistigindegi» jazýshy Talǵat Keńesbaev sekildi shyǵarmashyl jandardyń tabıǵaty men portreti sátti ashylǵan-dy. Buǵan qosa, ǵulama Máshhúr-Júsip Kópeıuly, hakim Abaı, Alash oqymystysy – Shaımerden Qosshyǵululy, «Altaıdyń Kerbuǵysy» – Oralhan Bókeı, Sher-aǵań – Sherhan Murtaza, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, bıblıograf-ǵalym Ábdilhamıt Narymbetov, aqyn, baspager, jazýshy Qaıyrdy Nazyrbaev, aqyn Maraltaı Raıymbekuly men jezqazǵandyq jas qalamger Ernur Seıdahmetter haqyndaǵy saraptama, taldaýǵa negizdelgen zertteýleri zeıindi oqýshy úshin qundy bolýǵa tıis. Bir kisi týraly jazý úshin, ony jaqsy tanyp-bilmek kerek.
Eldos osyny oryndy eskergen. Aıtalyq, avtor ustazy – Aıbek Qalıev týraly essesinde ózgeshe tebirengen: «...Uıań minez Uldana, Qojanasyr Kóbesh, tentek Eldos, qyz minezdi Nurdáýlet, qaısar Batosh, bal minez Balnur, erke Jánibek pen Raýan, Janna, Anar, Aıymgúl, Nurgúl men Márýana, absýrd Asylan, tize bersem bárińniń ornyń erekshe. Alla jar bolsyn, senderge aq jol tiledim, súıikti shákirtterim!!! (24 maýsym, 2015 jyl. Saǵat – 1:09)», – dep qımas sezimmen óz oıyn jazypty. Poıyzdyń ekinshi polkasynda jatyp alyp, syǵyraıǵan «setpenen» bozdap otyryp oqydym. Adam dárgeıinde óte keń, baýyrmal, ustaz raıynda talapshyl bolǵan ǵazız jannyń júrekti tebiretken sózi». «Sóz-sáýle» – talant-tarlanbozdar ǵumyrynyń eń shýaqty, sáýleli sátin aıshyqtaýymen de aıryqsha.
Talaby tastaı Eldos bul tusta burnaǵy synshylyq mánerge salyp eshkimge kiná qoıyp, min taqpaıdy, oınaqylyqpen oıǵa alǵanyn jazyp shyǵady. Zadynda, avtor oqyrmanmen baılanys-dıalog ornatqandy oń kóredi eken.
Taǵy, ol tańdaǵan nysanyn ashý barysynda «Tolstoılyq sıpattama», anyqtama, salystyrý syndy árqıly ádis-tásil qoldanǵany – kókeıge qonymdy. Jazýshy kitabynda áńgimeshildik sıpat basym. Bul onyń – eshkimge uqsamaıtyn ereksheligi.
Jer jannaty – Jetisýdyń perzenti, qazirgi qazaq ádebıetindegi bolashaǵynan zor úmit kúttiretin ádebıetshi – «Qaıratker, ǵalym, qalamger Ahmet Baıtursynulynyń ádebı murasy» (2013 j.), «Qazaq ádebıeti tarıhyndaǵy túrme shyǵarmashylyǵy jáne emıgranttyq kezeń» (Genezıs. Evolúsıa. Poetıka. 2015 j.) atty monografıalardyń avtory, 2012 jylǵy Halyqaralyq «Daraboz», 2016 jylǵy Jalpyulttyq «Alashtyń Aq joly» ádebı baıqaý-báıgelerdiń júldegeri, 2017 jylǵy QR Úkimetiniń «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń ıegeri. Núsiptiń Eldosy bireýden ilgeri, bireýden keıin degendeı, qazaq «sóz ónerin» kórkeıtý jolynda bir kisideı-aq eńbektenip júr. Álbette, salǵan betten álemıetke áıgili bolamyn deý – nadurys, teris.
Tez tanylý – qanshalyqty baıandy ekeni bir Allama ǵana aıan is. Kóp kózine túspeı, kóshtiń aldynda da emes, artynda emes, belortasynda júrip-aq, asyqpaı-aptyqpaı qyzmet etsek, Táńir-taǵala bizdi elep-eskerer. Jazýshy Eldos – solardyń soıynan.
Sol sebepti, ony taǵy bir tabysymen shyn júrekten quttyqtaǵym keledi. Elekeń-dosqa endigi aıtarymyz – jazar kóbeısin, alǵa qoıǵan maqsut-muratyna múdirmeı, tórt aıaǵy teń jorǵaǵa aınalǵan kúıi aman-saý jetkeı, áýmın!..
Álibek BAIBOL,
jazýshy-dramatýrg,
ádebıettanýshy
