Tonykók, Iolyǵteginder tasqa bádizdegen tarlan jyrlar — sonyń jarqyn aıǵaǵy. Bul uly saryn Ketbuǵa, Sypyra jyraý dáýirimen sabaqtasa ulasyp, Buqar jyraý, Aqtanberdige deıin jalǵasyp, Abaı arqyly danalyq parasatpen sýarylǵan altyn túıinge aınalyp, shynshyl, áleýmetshil, syrshyl lırızmge qadam basty.
Alashtyq, keńestik kezeńniń óliara túıilisinde uly dástúrdiń týyn Maǵjan, İlıas sekildi jampozdar aspanǵa kótergenimen, olardyń únin bodandyqtyń qara quıyny tunshyqtyrdy. Árıne, keńestik kezeńde aýyzǵa qaqpaq, basqa toqpaq salynǵanymen qazaq poezıasy zae bıikterdi baǵyndyrdy, halyqtyń arman-muratynyń joqshysy boldy.
«Ótkizý úshin shyndyqty, ótirik qostym ishine» dep Qadyr aqyn aıtqandaı bodandyqtyń taqsyretin tartqan tulpar jyr tuǵyrdyń keıpine túsip, turasy tozyp tasyrqaǵan, suńqar óleń japalaqtaı jalbaqtaǵan tustar da boldy. Qazaqtyń Ebiniń jelindeı esken esil jyry ásirese tarıhı taqyryptarǵa kelgende tekirektep, tobanaıaq kúı keshetin.
Bul salada, shyndyǵyn aıtqanda, aq myltyq ushqyr poezıa emes, kerisinshe sabyrly proza janry atoılap alǵa shyǵyp, tarıhı taqyryptardy ıgerýde klasık jazýshy İlıas Esenberlın kóshbasshy bolyp, muzjarǵysh kemedeı alǵa umtylyp, ádebıet áleminde iri betburys jasaǵany aıqyn.
Qazaq poezıasyndaǵy oryny úńireıip turǵan osy bir ketik elimiz táýelsizdik alǵannan keıin endi ǵana bútindelip, esemiz túgendelip, enshimiz de eselene bastaǵandaı.
Álbette, bul kúrmeýi qıyn, kúrdeli taqyrypqa qalam qýatyn arnaǵan maıtalman shaıyrlar bar bolǵanymen, solardyń ishinen shashasyna shań juqpaı sýyrylyp alǵa shyqqan marqasqa, osy qazynaly salada olja salyp, topjarǵan keń qulashty epık aqyn ortamyzda bar.
Ol — táýelsizdik pen eldik muratty tamyljytyp sańqyldap jyrlaǵan, ádebıetsúıer qaýym búginderi «Bostandyq jyrynyń bozjorǵasy», «İlıastyń izbasary» atap ketken, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Parasat» «Barys» ordenderiniń ıegeri, asa kórnekti aqyn Nesipbek Aıtuly.
Ol – shyn mánisinde, azattyqtyń bozala tańy atysymen tusaýy sheshilgen tulpardaı keń kósilip júıtkigen, ótpeli kezeń ótkeleginde tosyrqap qalmaı tolassyz jyr nóserin seldetken qazynaly qalam ıesi. Tókpe aqyn keń tynysty epıkalyq poemalar shoǵyry, shymyr tolǵaýlary men názik lırıkalyq óleńderi arqyly Qazaqstan táýelsizdiginiń kúmiskómeı jyrshysyna, jampoz jarshysyna aınaldy. Onyń táýelsiz elimizdiń kók aspanynda jelbiregen kók baıraqtyń kıesinen shabyt alyp jazǵan poemalary halqymyzdyń basynan keshken qaharmandyq tarıhy men búgingi ómir-tirshiligimizdi jymdastyra jyrlaýymen aıyryqsha mańyzǵa ıe.
Mazmundyq turǵydan bir-birimen tyǵyz sabaqtasqan salalas poemalar sıkli dáýir men ýaqyt jóninen de ishki birlik úılesimin saqtap, jalpy tutastyqta qaraǵanda epopeıa sekildi áser qaldyrady. Bul baıtaq dastandarda alash jurtynyń qaharmandyq tarıhy men azattyq rýhynyń qadaý-qadaý kezeńderi, halqymyzdyń basynan keshken túrli náýbat, qıly zobalańdardyń tutas panoramasy sheberlikpen somdalǵan.
Aqynnyń «Jalańtós», «Tólegataı», «Sardar», «Tý», «Naýryzbaı», «Berdiqoja», «Shaqantaı», «Baımurat batyr» «Muqaǵalı-Jeltoqsan» sekildi poemalarynda arǵy-bergi tarıhymyzdaǵy halqymyzdyń azattyǵy úshin janyn pıda etken handarymyz ben bılerimizdiń, jaýjúrek batyrlarymyz ben abyz aqyndarymyzdyń jaýhar galereıasy jasalǵan.
Uly dalanyń qasıetti topyraǵy úshin azýly ımperıamen aıqasqan han Kene bastaǵan, Taıjan, Seıtender qostaǵan erler týraly «Aqmola shaıqasy» poemasynda sýrettelse, osy taqyrypqa úndes týǵan keńestik otarshyl óktem júıege arystandaı arpalysqan memleket jáne qoǵam qaıratkeri Jumabek Táshenovtiń tabandy kúresi «Jer — jannan qymbat» dastanyna arqaý bolady. Halqymyzdyń basynan keshken naqaq qýǵyn- súrgin, ashtyq náýbat «Kókala úırek», «Tanabaı», «Kámeı ushqan», «Sary qyz» sekildi poemalarda kórinis tapqan.
Aqynnyń poemalar shoǵyry — ótken tarıhtyń jalań oqıǵalarynyń tizbegi emes, otanymyzdyń azattyǵy jolynda jantalasqan burynǵy babalarymyzdyń basynan keshken qymqýyt ómir-tirshiliktiń jandy sýreti, ǵıbratty dárisi, kórkem shejiresi. Aqyn búgingi urpaqtyń tarıhı jadyn jańǵyrtýmen birge keıipkerlerdiń shıelenisken dramalyq tartysy men qaqtyǵysy arqyly oqyrmannyń ar-namysyn qamshylap, ystyq sezimniń sharpysyna bólep, ótkennen ashshy sabaq alyp, búgingi kúni qapy qalyp ókinbeýge, bolashaqqa adaspaı aıqyn qaraýǵa úıretedi.
Uly dalany ýysyna ustaǵan qaharman dana babalarymyzdyń erligi men osal tustaryn aqyndyq ańqyldaǵan pák júrekpen búkpesiz ashyq jyrlap, shyndyqty betiń-júziń demeı áshkere etip, táýelsiz elimizge kóleńkesin túsirip otyrǵan keleńsiz qubylystardyń sebep-saldaryna syn jebesin aıaýsyz qadaıdy. Osylaısha sulý poezıa arqyly ótken tarıhty maqtan tutatyn dańǵaza men daqpyrttyń qoımasy emes, búgingi kúnimizge sáýle túsirip, bolashaq muratymyzdy shyńdaıtyn, ulttyq bet-beınemizdi jańǵyrtyp túletetin qundy qural ete bilýi — aqynnyń ónernamalyq temirqazyǵy.
N. Aıtuly babalardyń armany júzege asyp, táýelsiz elimiz álemdik qaýymdastyqtan mártebeli oryn alyp, aıbyny artyp, jańa astananyń boı túzep, sáýleti artqanyn «Báıterek» poemasy arqyly qapysyz músindeıdi, ótken tarıhymyzdan sabaq alyp aýyzbirshilik pen yntymaqty kúsheıtý arqyly egemendikti nyǵaıtý qajettigin, toǵysharlyq pen enjarlyqtan aýlaq bolýdy urpaqqa úlgi etedi.
«Erligin saqtaı almas enjar halyq, qýlyqpen, sumdyqpenen aınalysqan» dep azattyǵymyz baıandy, týymyz tuǵyrly bolý jolynda kesirin tıgizetin qoǵamymyzda oryn alyp otyrǵan túıtkilderdi de synap áshkereleıdi. «Tirisiń — týǵan ana tiliń bar da, ólisiń — túp tamyryń julynǵanda», «Perishte altyn kórse joldan taıyp, tonasa ózin ózi ońbas qoǵam», «Joǵalsa qyzdan ıba, uldan ıman, keń dala kimge kerek qur dalıǵan?», «Bútinge syzat tússe synady ońaı, birińdi-biriń syıla ǵulamadaı», — dep tolǵaıdy.
Aqynnyń sýretteýinde «Báıterek» — elordanyń ǵana emes, kúlli Qazaq eliniń arman-muratyn áıgilegen rámiz, táýelsizdigimizdiń asqaq mıýaly munarasy, babalar amanaty.
Aqyn qazaq memleketiniń dástúrli bas rámiziniń biri baıraqqa arnap «Tý» atty poema jazdy. Bul qazaq ádebıeti tarıhynda bolmaǵan tyń qubylys, azattyq kezeńinde qol jetkizgen poezıadaǵy súbeli tabys deýge bolady. Burynǵy qazaq aqyndarynda týǵa, baıraqqa, jalaýǵa arnaǵan jekelegen óleńder, jyr shýmaqtary bolǵanymen bul taqyrypta tutas poema áli týǵan joq edi.
Aqyn N.Aıtulynyń kólemdi «Tý» poemasy qazaq handyǵynyń han Abylaı, qarakereı Qabanbaı, qanjyǵaly Bógenbaılar kótergen qasıetti baıraǵyn búgingi azat otanymyzdyń aspan tústes kók týymen sabaqtastyqta ekenin jyrmen kestelep, maıdan dalasynda ózi sháıit bolǵanymen qolyndaǵy týdy jyqpaǵan sarbazdyń erlik obrazyn negiz etip aıshyqty somdaýymen patrıottyq taǵylymy zor bolǵan. Qazaq eliniń qasıetti baıraǵyn qandy shaıqasta qas qaqpaı kúzetip, ózi qurban bolǵanymen tómen túsirip qulatpaı, úzeńgiles nókerlerine tabystaı alǵan Qazymbettiń qaısarlyǵy — adamzat tarıhynda da kezdese bermeıtin sırek erliktiń úlgisi. Álbette, osyǵan uqsas oqıǵany arqaý etken poema da, jyr etken aqyn da, menińshe, álem ádebıetinde joq sekildi.
Poema jelisi ómirde bolǵan oqıǵa men halyq ańyzynyń asyl arqaýyna súıengen. Ańyzdy aıtyp berýshi qart shejireshi — Jaqypbek Káripbaıuly. Oqıǵa Abylaı, Qabanbaı, Bógenbaı bastaǵan qazaq qoly Tarbaǵataı taýynan jońǵarlardy talqandap qýǵan Shorǵa soǵysynda bolady. Teginde, ózi at ústinde jaý oǵynan sháıit bolǵanymen týdy qulatpaı quryshtaı qatyp kóz jumǵan jaýyngerler týraly ańyzdardyń basqadaı nusqalary qazaq halqynda kezdesedi. Mundaı tarıhı baǵaly ańyzdy bala kezinde abyz qarıanyń aýzynan estigen aqyn poemanyń kirispesinde sol oqıǵany jańǵyrta jyrlaǵanyn aıtady:
Osylaı uzaǵynan tolǵap edi,
Súńgitip tuńǵıyqqa sonda meni.
Shubyryp silekeıim, aýzymdy ashyp,
Sýsynym shólirkegen qanǵan edi.
Jaqańnyń jatqan jerin jaryq qylsyn,
Úzilgen jiptiń ushyn jalǵap edi.
Bereıin keıingige qaıta jyrlap,
Jadymda jańǵyryǵy qalǵan edi.
Jyrda han Abylaı, Buqar jyraý, qarakereı Qabanbaı, qanjyǵaly Bógenbaı, kókjal Baraq sekildi Abylaı zamanynyń bas batyrlarynyń tulǵasy epızod-shtrıhtarmen somdalǵanymen poemanyń bas keıipkeri — Qazaq ordasynyń týy, ony kótergen týbegi sarbaz Qazymbet, sol qasıetti baıraqtyń qaıta jańǵyrǵan búgingi jalǵasy — Kók baıraq. Aqyn ótken tarıhpen búgingi kúngi qubylysty sabaqtastyra jyrlap, namysty naızamen qorǵaǵan babalar erligin qazirgi urpaqqa amanattap, azattyqtyń kók baıraǵyn qasterleýdi, qadirleýdi, bıikke kóterip, altyn tuǵyryn bekitip, aıbaryn asqaqtatýdy jas býynǵa ónege etedi.
Bul poemanyń ereksheligi sol, munda oqıǵanyń sharyqtaý sheginde bas keıipker — Tý men tý ustaýshy Qazymbettiń kúrdeli taǵdyry betpe-bet túıilisedi, tartys ulǵaıtylyp, kánigi qoltańbaly epık aqynnyń mashyqty sheberligi oqyrmandy taǵy da tánti etedi. Jyr arqaýyna bas nysan bolǵan — Tý jyǵylmaǵan, al, bas keıipker — tý ustaýshy Qazymbettiń sháıit bolýy kórinis taýyp, jeńistiń shattyq qýanyshy men tragedıalyq hal qatar órilip, bir arnaǵa toǵystyrylady:
Jalǵyz tur tý ustaýshy dóń basynda,
Kórgender ań-tań qaldy alǵashynda.
Baıraǵy qolyndaǵy jelbireıdi,
Óziniń kórinbeıdi jan qasynda.
Bolmastan oılarynda eshbir qaýip,
Batyrlar satyrlatyp keldi shaýyp.
Kúıinde tý ustaǵan qatyp qapty,
Ólse de qulamaǵan attan aýyp.
Qos jebe qatar tıip óndirshekten,
Aqqan qan omyraýyn ketken jaýyp.
Jyr tragedıamen aıaqtalǵanymen qasıetti sháıit arqyly jeńistiń rýhyn asqaqtatyp, búgingi beıbit ómirdiń, qasıetti kók baıraqtyń qunyn baǵalaýǵa urpaqqa ulaǵatty úndeý tastalady. Bas keıipker tý ustaýshy Qazymbettiń qazasy saı-súıegińdi syrqyratyp, qaraǵaıdaı qasqaıyp, jaýǵa eńkeımeı, at ústinde baıraqty qulatpaı jelbiretip ólgen ór minezdi batyrdyń arýaǵy namysyńdy qozǵaıdy. Jyr sońynda tý ustap qatyp qalǵan Qazymbet pen qasıetti Tý tutas tulǵaǵa, erlik úshin turǵyzylǵan alyp monýment músinge aınalǵandaı áser etedi:
Kúńirenip attan tústi er Qabekeń,
Siresip Qazymbet tur erde bekem.
Túbinen týdyń sabyn qatty qysyp,
Qarysyp saýsaqtary qalǵan eken.
Qolynan týyn alyp el ázerge,
Tapsyrdy qaıran erdi qara jerge.
Baıraqty jas jigitke berip turyp,
Daraboz bylaı dedi qarap elge:
— Kún týar degen ras ul týǵanǵa,
Túsesiń ot pen sýǵa jurtyń barda.
Eshqashan ólmek emes er Qazymbet,
Artynda jelbiregen tý turǵanda!
Alaıda Qazaq ordasynyń Qazymbetteı talaı erler kúzetken alyp týy ǵasyrlar kerýeninde qoldan taıyp, kózden tasa bop, qaıran alash otarlyq kebin kıipti. Tý týraly túsinik te kómeskilenip, namys ta enjar tartyp, eljandylyq sezimge de selkeý túsirilipti. Sebebi, bas rámizimiz Týdan da aıyrylǵan, keri ketken sátimiz bolypty:
Keń dala qasiretten turdy ańyrap,
Halyqtyń kókiregi qur qańyrap.
Baıraǵy Bostandyqtyń kózden taıdy,
Basymen han Keneniń birge qulap.
Jaýlar Qazymbetti atqanymen Týdy qulata almaǵany sekildi han Kene shahıt bolǵanymen onyń rýhy men oıy azattyq bolyp oralypty, osyndaı sansyz erlerdiń dástúr jalǵastyǵy búgingi týǵa sińip, qazaq eliniń baıraǵy kók aspanda qalyqtap tur. Azat eldiń astana tórindegi alyp baıraǵy aqynǵa shabyt syılap, osy poemanyń týýyna kúsh bergeni sózsiz. Aqyn babalar amanatyn búgingi urpaqqa tabystap, kók týdyń sabynan ar-ojdany taza azamattar ǵana ustaýǵa tıisti ekenin uqtyryp, otanshyldyq sezimdi dáripteıdi:
Jaýyzdyń eshbiri joq jaza kórgen,
Qashanda qıanattan qazaq ólgen.
Kók týdyń qasıetti kıesi atar,
Sabynan ustamasań taza qolmen!
Jyǵylmas eshqashanda eli jarǵa,
Aldynda tý ustaıtyn Eri barda!
Kóterip alyp Baıraq qazaq otyr,
Tilegin ańsap kútken berip Alla!
Azat eldiń bas rámizi tý men eltańbanyń máni de, mańyzy da aıryqsha. Qazaq eliniń kók baıraǵy Prezıdentiń sapary kezinde nemese respýblıkamyzdyń saıypqyran sportshylary jeńis tuǵyryna kóterilgende álemniń túkpir-túkpirinde jelbiregeni bizge maqtanysh. Elimizdiń shekara-shebin qas qaqpaı kúzetip turǵan jaýynger sarbazdarymyz týdy súıip ant beretini erlik dástúrdiń búginimizge ulasqanyn ańǵartady. Aqyn Nesipbek Aıtulynyń «Tý» poemasy halyq ańyzyn negiz ete otyryp, qazaqtyń qaharmandyq zamanynyń tynysyn qazirgi urpaqpen sheber toǵystyrǵan tárbıelik mańyzy zor týyndy deýge dálelimiz jetkilikti.
Aqynnyń lırıkalyq óleńderi men tolǵaýlary shynaıylyǵymen, ystyq sezimmen sýarylǵan oı semseri sekildi lypyldaǵan ótkirligimen oqyrmanyn tańdandyryp keledi. Onyń óleńderinde búgingi ómir-tirshiligimizdiń búlkildegen qan tamyry, zamandastarymyzdyń keskin-kelbeti, minezqulyqtardyń alýan túrli pishini somdalady. Qazirgi táýelsiz elimizge, ultymyzdyń múddesine kesirin tıgizetin toǵysharlyq pen tońmoıyndyq, máńgúrttik pen samarqaýlyqty qatań aıyptaǵan aqynnyń sherli óleńderi zarly tolǵaýlarǵa ulasady.
Ómir ótti arpalyspen, tartyspen,
Kezderim kóp artyq ketken, kem túsken.
Babalardan maǵan deıin ulasqan,
Qaıǵym uzaq uzyn aqqan Ertisten.
Qasiretten qany qaınap qaraıǵan,
Kún astynda kúńirengen talaı jan.
Bizden asyp bolashaqqa jalǵasar,
Qalǵan qaıǵy Álisherden, Abaıdan.
Aqyn jyrynyń sońynda «Uly qaıǵy janymdy jep jegideı, jeti túnde ulıdy kep bórideı» degenine shúbásiz senesiń. Óıtkeni,búginderi aımańdaı aqyn — óleń-ómiri arqyly búkil bolmysymen áz halqymen tutasyp, qabysyp, onyń syńaryna, balamasyna aınalǵan lırıkalyq tulǵa. Sondyqtanda ol «Birdiń muńy ulasar myńǵa baryp, ózimdi aıtyp, halqymdy beıneledim» deıdi nyq senimmen. «Nesibeme buıyrǵan soń, qaıǵy — meniń qazynam» deıtini de sodan.
Bozbala kezinde albyrttyqpen «Eı, óleń barasyń sen, qaı jaqqa alyp? Seskenem, túbi tereń ıirimbisiń, bet jaǵy jatatuǵyn qaımaqtanyp» dep qaımyǵyp bastaǵan aqynnyń qazir alashtyń sózin sóıleıtin abyz aqynǵa aınalǵan shaǵynda:
Jyrym meniń — muńdasym, syrlasym da,
Kóz jasym bar móp-móldir tunbasynda.
Bir basynda ol tursa tarazynyń,
Al, taǵdyrym turady bir basynda! –
dep jyrlaýǵa tolyq haqysy bar ekenine ılanasyń.
Aqynnyń has sheberliginiń arqasynda onyń óleńderi men tolǵaýlarynda ana tilimizdiń ajary men bazary jarasym taýyp jarqyrap, tilimiz ben dilimizdiń, dástúrimiz men ulttyq qundylyqtarymyzdyń júıesi jańasha qyrynan túlep, poezıanyń sulýlyq saraıynyń jaýhar múlkine aınaldy. Óleń óriminiń kórkemdik kestesi ejelgi jyraýlar dástúrimen etene, shyǵystyq nili basym, teńeý, balama, rámiz tuspaldary ápsana-ertegilik, mıftik-támsildik reńmen ushtasyp, halyq murasymen kindiktes bolýy — onyń eshkimge uqsamaıtyn dara qoltańbasy. «Ustamyn eski úlgimen óleń soqqan, kóz jazbaı kórgenimnen jasymdaǵy», — deıdi avtor ol týraly. Sondyqtan da, aqyn búgingi ómirimizdiń kúnderegi sekildi qazirgi barshamyzdyń basymyzdan keship otyrǵan túıtkilderdi jıi jyrlap, búkpesiz aqıqatty ashyq aıtqanymen onyń óleńderi kórkemdiktiń kókoraı munaryna bólenip turatyndyqtan astarly da tuspaldy, tylsym raı tanytady.
Aqyn siz ben bizdiń basymyzdan keshken naryqtyq qoǵamnyń ótpeli óliara kezindegi ıý-qıýy qashqan ıtyrǵyljyń tirligimizdi, qazirgi kezeńdegi qundylyqtarymyzdyń qunsyzdanǵan pushaıman halin «El qydyrǵan esekdáme», «Arpalysqan essiz tobyr», «Qara bala qol jaıyp», «Oı, Alla», «Qazaq sıqy» sekildi kóptegen óleńderinde dabyl qaǵyp sýretteıdi.
Ton buıyrmas kedeıge kókten teri jaýsa da,
Baıǵa qudaı bolysqysh artqan teńi aýsa da.
Buzaýy ólgen sıyrdaı taqys tirlik tas jelin,
Jibimeıdi jarlyǵa jezdeı qaqtap saýsa da.
«Baq mólsheri — barmaqtaı»
Altybaqan alaýyzdyq aınalańdy jaılasa,
Aına tazdaı qyltanaqsyz qý taqyrǵa otyrdyń,
Bir esekke oryn bosar eki jylqy tebisse,
Sáni qashyp sáıgúlikter sap túzegen aqyrdyń.
«Arpalysqan essiz tobyr»
Shyr aılanyp shyqsam da shartarapty,
Tonasa da qaraqshy sheshindirip,
Qasıetin halqymnyń tonatpadym,
Besigimdi arqalap bosyp júrip....
«Meniń jumbaq taǵdyrym»
Biz mysalǵa keltirgen aldyńǵy eki shýmaqta kúndelikti ómirimizde kez bolatyn qarapaıym shyndyqtar beınelengenimen ana tilimizdiń ajarly beder-órnegimen kómkerilip, keń maǵynaǵa ıe bolyp, áleýmettik úlken astarly oıdyń júgin ıyǵyna kóterip tur. Qyzyl qyrǵynǵa, qýǵyn-súrginge ushyrap álemge tarydaı shashyraǵan qazaq halqy talaı qıanatty kórip, san márte tonalǵanymen ar-uıatyn saqtap, besigin aıalap, kisilik kelbetin joǵaltpaı búginge jetkenin aqyn qatigez «qaraqshy» túsinigine náp-názik «besik» uǵymyn qaramaqarsy qoıý arqyly oqyrmannyń sana-sezimine óshpesteı etip tańbalaıdy. Qarapaıym sózderden ǵana quralǵan osy bir shýmaqqa halqymyzdyń san ǵasyrdan beri basynan keshken zobalańdy taǵdyr-talaıy, ýyzdaı keneýli qadyr-qasıeti tutas syıyp ketkenine qaıran qalasyń?!
Aqyn tabıǵattyń tylsym syryn túısigimen barlap, baıqap jyrlaıtyn tańǵajaıyp sezimtaldyqqa ıe. Jaratylystyń qupıa qubylystaryn, jyl mezgilderiniń ózgeristerin adamnyń kóńil-kúıimen, ishki álemimen astastyra jyrlaý — onyń shyǵarmashylyq mashyǵyna tán beder. Aqynnyń «Balqashtyń sońǵy jolbarysy», «Qulanoınaq», «Qulynshaǵym, qulan jal», «Taǵdyr», «Quralaı-ǵumyr» sekildi óleńderinde haıýanattar men qustardyń beınesi adamnyń taǵdyrymen shendestirile somdalyp, tabıǵatty aıalaýǵa, meıirbandy bolýǵa oqyrmandy úndeıdi.
Myna kúnniń aldy — jańbyr, arty — qar,
Tońǵan janym torǵaıdaıyn qaltyrar.
Ǵumyr, sirá, qyzylshaqa quralaı,
Týa sala san jyǵylyp, san turar.
Myna túnniń arty — boran, aldy — qar,
Jylasań da syńaıy joq zardy uǵar.
Qar ústinde qaltyraǵan náreste,
Qaıda barar, qaı tarapqa qańǵyrar?
Qorǵansyzǵa jer betinde joq pana,
Jemtik bolar jyrtqyshqa da, oqqa da.
Quldyraǵan sábı júrek tobyqtaı,
Qustaı ushyp janyn saqtar tek qana...
Aqyn «Quralaı-ǵumyr» atty osy óleńinde quralaıdyń salqynynda tóldegen kıiktiń laǵyn ushy-qıyry joq shetsiz, túpsiz dalada sheksiz qaýip-qater kútip turǵanyn, onyń sábı júregine áldekimder suǵyn qadap úlgergenin aıtyp, dabyl qaǵady. Quralaıdyń salqyny da óliara qubylys, kıiktiń laǵynyń aıaqtanýy da ótkelek mezet, sol sekildi adam balasynyń ǵumyry da kelte, ótkinshi ekenin aqyn ushqyr túısigimen ańǵarympazdyqpen jyrǵa qosyp, sezimińdi selt etkizedi. «Ǵumyr — beıne jezkıiktiń laǵy... Ortasynda ómir menen ólimniń, Kúndiz-túni eleńdeıdi qulaǵy» dep tosyn túıin jasaıdy. Osylaısha qý medıen dala tósindegi quralaıǵa oq jumsap, sábı júregine pyshaq shanshyǵaly turǵan qara pıǵyl qatigez adamnyń óziniń de shyn mánisinde ómiri sholaq ekenin uǵynbaı meıirbandyqtan jurdaı bolyp ótetinine bul óleńdi oqyǵan jan kóz jetkizedi. Betpaqdaladaǵy quldyrańdaǵan quralaıǵa, jeldeı esken jezkıikke oq jumsaıtyn pendeniń ózine de qadalatyn ajaldyń júırik oǵy daıyn ekenin bir mezet pendeniń túsinbeıtinine qaıran qalasyń. Halyq kúıi «Bókenjarǵaq», «Qos mergen», «Qozy kórpesh — Baıan sulý» jyryndaǵy býaz maraldyń qodyǵy týraly ápsanadan beri jeli tartyp S.Seıfýllınniń «Aqsaq kıik» jyryna deıin jalǵasqan, adamnyń et baýyryn eljiretip, tasbaýyrlyq pen bezbúırektikke laǵynet jaýdyratyn qazaq poezıasynyń haıýanattardyń kıesi týraly mıfopoetıkalyq injý-marjan jyrynyń qatarynan osy óleń de jarqyrap oryn alatyn bolady. Aqyn bul jyrynda tabıǵatty qorǵaý týraly qurǵaq ýaǵyz aıtpaı-aq qalt-qult etip ómirge qadam basqan en daladaǵy quralaıdyń mamyrajaı ómirin oırandaıtyn «qudirettiń kók ıti» jaýyzdyń qaraý nıetin beıneleý arqyly oqyrmannyń janashyrlyq sezimin oıatyp, izgiliktiń dánin sebedi. Bálkim sońǵy jyldarda qaraqshylyqpen kıik aýlaýǵa shyǵyp tapadaıtaltúste ań ornyna adam atyp, qoryqshylardy qorǵasyn oqqa baılaı salatyn qanysherlik qoǵam aldynda ádebıetimizdiń abyroıy álsireýden, poezıany baǵalap oqymaýdan týǵan syrqat sananyń jemisi shyǵar?!
Kósheden keziktirdim bir buralqy,
Sonshalyq aıanyshty muńly qalpy.
Kóńilim alaı-dúleı bola qaldy,
Boranǵa aınalǵandaı kúnniń arty.
Qabysqan qos búıiri úńireıip,
Tastaǵan ıtaıaqtaı túbin oıyp.
Sekildi shúńet qasyq synap quıǵan,
Baıqustyń kózi ketken shúńireıip.
Qolyńa jaýtań-jaýtań telmeńdeıdi,
Qýǵanǵa, zekigenge mán bermeıdi.
Urydaı tyǵyp ketken zaty qalǵan,
Kóringen kúresinge óńmeńdeıdi.
Shynyn aıtqanda bul óleńdi oqyǵanda álemdik ádebıettiń alyptary S.Týrgenev, A.Chehov, Djek London, S.Esenınderdiń, qazaq ádebıetiniń marǵasqalary M.Áýezov, S.Shaımerdenov, M.Maǵaýınderdiń ıt týraly shyǵarmalary sanańa sap etip oralary anyq. Biraq aqynnyń jyrlap otyrǵany — nebári buralqy ıttiń taǵdyry. Munda qańǵybas ıttiń portreti asqan ustalyqpen, qazaqy boıaýmen músindeledi. Bas keıipker buralqy ıtti jany ashyp, úıine ákep, moınyna qarǵybaý taǵyp baqqanymen ol kóndige qoımaıdy, kerisinshe kezbe, bostandyqty ańsap bulqynady: «Tamaǵyn toıdyrsam da tynshymady, jaqpady jiptiń moınyn qyrshyǵany».
Mundaı qańǵybas ıttiń dalamyzda bolmaıtyny anyq. Bul qalada paıda bolǵan súrkeı kórinis. It ekesh ıttiń ıesiz qalyp betaldy qańǵyǵanyn ábes sanaıtyn kisilikti bas keıipker ony úıine ákep mápelep asyraýdy saýap sanap, jón kóredi. Aqyn sol arqyly adam túgil kóshedegi qańǵybas ıtke de jany ashıtyn qazaqtyń darqan minezin sýretteıdi. Biraq qalanyń qańǵybas ıti meıirimdi qojaıynǵa kóndige qoımaıdy:
Sumdyqtaı kórindi oǵan mundaı shara,
Bosattym, kónbes tipti, júndeı saba.
Óz basyn ózi surap alǵandaı bop,
Búlkildep bara jatty bir beıshara...
Buralqy ıt óziniń qalyptasqan, úırenshikti ádeti men súıekke sińdi minezinen ajyraı almaıdy, «kón qatsa qalybyna keledi» deıdi mundaıdy. Biz ıtti de ıesiz qańǵytpaǵan arda halyqtyń tuqymy edik, búgin ıt turmaq qaladaǵy kógenkóz jastarymyzǵa ıe bolyp, baspanaly etip, eńbekpen qamtı alyp otyrmyz ba? Álde olar da úıirinen adasqan qańǵybastyń kúıin keship, tentireýmen nápaqasyn taýyp, júgensiz qylyqtarǵa úıir bolyp, ýrbandanýdyń qurbanyna aınalyp júrgen joq pa? Áýeli olar aqylǵa qulaq asyp, aıtqanǵa kónetin halde me? Mine, aqynnyń «Taǵdyr» dep ataǵan buralqy ıt týraly bir óleńin oqyǵan soń muńaıyp, neshe túrli taǵdyr men ǵadet-minez týraly eriksiz oıǵa shomatynymyz — aqynnyń shynaıy qalam qýatynyń qudiretinen.
Aqyn N.Aıtulynyń poezıasynyń altyn arqaýy, bas taqyryby — táýelsizdik, bostandyq, teńdik. Táýelsizdik jolynda qanshama surapyl shaıqastar bolǵanyn, ata-babalarymyz eli men jeriniń tutastyǵyn qasyq qany qalǵansha qaharmandyqpen qorǵap bizge amanat etkenin aqynnyń epopeıalyq óriske kóterilgen poemalar shoǵyryna ózek bolǵan tarıhı oqıǵalar sherýi rastaıdy.
Basynan kóne tarıh tómen quldap,
Taǵdyryn týǵan eldiń kelem jyrlap.
Ózegim talyp jetken, Táýelsizdik,
Ómirde ne bar eken senen qymbat!?
Qubylyp soqqan jeldeı zaman neshe,
Qan keshti tolarsaqtan babam keshe.
Kún emes bodandyqta kórgen kúnim,
Tóbemnen altyn quısyn maǵan dese.
Azapty birge tartyp qalyń elmen,
Ah uryp atameken tebirengen.
Kók týdy kókke boılap jelbiregen,
Qazaqtyń armany joq kórip ólgen!
Jońǵar men quba qalmaq, otarshyl Reseı, keshegi keńestik ımperıa, keıbir kórshiles halyqtar qazaq halqynyń baıtaq atajurtyna suǵanaqtyq jasap, eldiń mamyrajaı tynyshtyǵyn buzyp, ashkózdilikpen shabýyl jasaǵanymen oısyraı jeńilgeni aqynnyń jyr-dastanyna tamyzdyq bolǵan. Ol qazirgi qazaq poezıasyn táýelsizdik úshin kúreste shahıd bolǵan batyrlardyń aıbyndy beınesimen tolyqtyrdy. Túptep kelgende, basqynshy ımperıalardyń otarlaý saıasatyna túbegeıli qarsy shyǵyp, elim dep eńiregen erlerdiń azattyq jolynda qurban bolǵanyn, búgingi qol jetkizgen táýelsizdik pen bostandyq ata-babanyń qyzyl qany, aq jaýlyqty analardyń adal teriniń óteýine kelgenin asa kórnekti sóz zergeri N.Aıtulynyń búkil shyǵarmashylyq bolmysy men aqyndyq kelbeti qalyń oqyrmanǵa túısindirip, túsindirip tur deýge tolyq negiz bar.
Aqyn shyǵarmashylyǵynyń aýqymdy bir arnasy — onyń fılosofıalyq tolǵanysy men lırıkalyq tebirenisinen týǵan sózi men sazy jarasqan ánderi. N. Aıtuly — qazaq poezıasynda án-óleń janryna shalqar shabytpen olja salyp, sony serpilis ákelgen qazynaly aqyn. Onyń «Án dombyra», «Saryarqa», «Dáýren-aı», «Darıǵa, dáýren»,«Qazaqtaı el qaıda» «Aıhaı, zaman», sekildi san alýan týyndylary halyqtyń súıip aıtatyn tańdamaly ánderine aınalǵan.
Sonymen birge aqyn — aýdarma óneri salasynda ónimdi eńbek etken tárjima tarlany. Ol aýdarǵan áıgili Álisher Naýaıdyń «Eskendir qorǵany», «Láıli-Májin» dastandary men «Ǵazaldary», orys halqynyń ejelgi qypshaqtarmen araqatynasynan tamyr tartqan kóne eposy «Igor joryǵy týraly jyr» ejelgi ádebıettiń kúmbiri men dúbirin búginge jalǵastyrǵan altyn kópirge aınaldy.
Ol túriktiń uly aqyny Júnis Emire, qytaıdyń kóne dáýir aqyny Bo Szú, Lıbaı, fransýz aqyny D. Rodarı, sondaı-aq, M. Isakovskıı, R. Kazakova, S. Mıhalkov, S. Barýzdın, V. Berestov, T. Sydyqov, S. Jýsýev sekildi kóptegen aqyndardyń óleńderin ana tilimizde sóıletti.
Aqyn N.Aıtulynyń aýdarǵan shyǵystyń jeti juldyzynyń biri — Álisher Naýaıdyń «Eskendir qorǵany» men «Láıli- Májin» dastany «Hamsa» (2019) degen atpen Halyqaralyq Túrki akademıasy tarapynan jaryq kórip, ádebı muramyzdy ejelgi túrki poezıasynyń názik naqysymen baıyta tústi.
Bul kitapqa «Alǵy sóz» jazǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.K. Toqaev: «Álisher Naýaıdyń «Hamsa» shyǵarmasynyń qazaq tilindegi kórnekti aqyn Nesipbek Aıtuly aýdarǵan qos dastany rýhanıatqa qosylǵan baǵaly olja bolary anyq. Laıym, uly shaıyrdyń jaýhar jyrlary jas urpaqty otansúıgishtik pen dostyqqa, adaldyq pen parasatqa baýlı bersin!», — dep joǵary baǵa berdi.
Shyǵarmashylyǵy san-salaly aqynnyń qazaq balalar poezıasyna qosqan qazynasy óz aldyna bir tóbe. Basqasyn bylaı qoıǵanda, onyń «Báıterek» poemasy men balalarǵa arnaǵan óleńderi mektep oqýlyqtaryna kirgenin aıtsaq ta jetkilikti.
Búginderi aqyndyq lapyldaǵan otty sezimi parasattyń tuńǵıyq ıirimimen ushtasyp, lırıkalyq tulǵasy ultynyń bolmys-bitimi,arda qadir-qasıetimen etene qabysyp ketken ol aldyńǵy abyz aǵalarynyń izin basyp otany men memleketiniń múddesin qorǵap oı tolǵaıtyn qaıratkerlik beleske kóterildi.
N.Aıtuly — qazirgi qazaq qoǵamynda qalyptasqan ózekti máseleler, ultymyzdyń bolashaǵy men búgingi kúnine áser etetin kókeıkesti oqıǵalar týraly sergek pikir bildirip, shuǵyl oılaryn jarıalap, halqynyń ar-namysyn joqtaıtyn erkin oıly sanatker. Ana tili, ata dili, ulttyq qundylyqtar, ásirese rýhanı ómirimizde tolǵaǵy jetken túıtkildi dúnıeler aqynnyń nazarynan eshqashan tys qalǵan emes. Onyń osy baǵyttaǵy maqalalary men suhbattary «Saraıymnan shyqqan sóz» (2014) degen atpen kólemdi jeke tom bolyp jaryqqa shyǵyp, oqyrmannyń qumartyp oqıtyn kitabyna aınalýy — sonyń bir dáleli.
Tulpar qalam ıesiniń qatarlastary men áriptesteri, ádebıettanýshy ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleri ony «Bostandyq jyrynyń boz jorǵasy» (2017) dep ataýy, aqyn týraly zertteýlerdiń osy attas kitapta toptastyrylyp oqyrmanǵa jetýi azattyqtyń eleń-alańynan beri Alash jurtynyń tereń tarıhyn tolqyta tolǵap, táýelsiz elimizdiń búgingi tynys-tirshiligin shabyttanyp jyrlaǵan jemisti týyndy ıesi bolýyna berilgen shynaıy baǵa deýge ábden bolady.
Aqedil TOISHANULY,
aqyn, fólklortanýshy ǵalym
