Qazaq halqynyń tarıhı Otany, sonaý túp atalarymyzdyń máńgilik besigi, urpaǵymyzdyń uly ordasy Qazaqstandy, Qazaq elin álem halqy táýelsizdik alǵannan jan-jaqty tanı tústi.
Halqymyzdyń tamyry tereń tarıhyna nazar salsaq, kóptegen qıyndyqtar men aýyrtpashylyqty basynan ótkergenin bilýge bolady. Surapyl soǵystar da, joıqyn basqynshylyqtar da, tipti ultty joıýdy kózdegen qıanattar da qazaqty aınalyp ótpegen. Taǵdyr synaǵyn el-jurt adaldyǵymen, qaısarlyǵymen, erteńgi kúnge degen úkili úmitimen ǵana jeńdi. Qazir elimiz egemen, halqymyz mamyrajaı kún keshýde. Túptep kelgende, Qazaq eliniń bastamalary men ustanymdaryn jer betindegi barlyq memleketter moıyndap, qýattap, qoldaý ústinde.
Táńir, taǵdyr, tarıh – qudiretti kúshter. Búgingi dáýirde biz olardyń qadir–qasıetine tereń kóz jiberetin boldyq. Óıtkeni Táńir, Taǵdyr, Tarıh peıili túsip, qazaqtyń mańdaıyna bergen Nursultandaı Elbasynyń kemel aqyl–oıy, keremet kúsh-jigeri arqasynda egemendi Qazaq eli qaıta túlep, qaryshtap órkendedi.
Elbasymyz: «Sodan beri zymyrap ýaqyt ótti. Bul ýaqyt tarıh úshin az ýaqyt bolar múmkin, biraq jylǵa bergisiz kúnder, ǵasyrǵa bergisiz jyldar bolady. Sońǵy jyldar ǵasyrǵa tatıtyn oqıǵalar boldy deseń, artyq aıtqandyq bolmas» degen sózderi ábden oryndy, talassyz shyndyq. Óıtkeni Elbasymyz Qazaq elin bilimimen tájirıbesine, aqyly men parasatyna, ar-ojdanyna súıene otyryp, órge súıredi, álem tanyǵan elder qataryna qosty.
«Dáýir almasyp jatqan kezeńde ómir súrme» degen taǵylymdy sóz bar. Bul sózdiń máni tereń, mańyzy zor. Óıtkeni, dáýirdiń almasýy el tizginin ustaǵan azamattarǵa zor senim júkteıdi jáne orasan mindet artady. Mine, toqsanynshy jyldardaǵy qıyn sátte Nursultan Ábishuly eldiń senimi men úmitin arqalady. Aryp-ashyp, jadap-júdep, jadynan, sanasynan aıyrylýdyń aldynda turǵan elge shamshyraq boldy. Baqytty ómirge baǵyt siltep, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa jol ashatyn júıeli josparlar qurdy.
Sol kezdegi qajyrly eńbektiń nátıjesinde qazaq halqy bodandyqtyń tas bodaýynan bosap, jańa dáýirdiń, jańa zamannyń esigin aıqara ashty. Sóıtip, kóz aldymyzda jer de, el de, adam da, zaman da ózgerdi. Qıraǵan óndiris oshaqtary qaıta tirildi, tirligi jańa arnaǵa tústi. El esin jıdy, eńsesin tik kóterdi. Halyqtyń kóńili ornyǵyp, jańa zamannyń kásip-tirshiligine nyq kóshti. Túrli qıyndyqtar umyt bola bastady. Birneshe jyldyń ishinde Uly Dalada – Táýelsiz Qazaqstan eli kósh túzedi. Osy Uly kóshti egemen eldiń basshysy Nursultan Ábishuly Nazarbaev bastady.
Ult Kóshbasshysy el tizginin almaǵaıyp, aýmaly-tókpeli, eń qıyn kezeńde qolyna aldy. Tarıhtyń da, taǵdyrdyń da synynan abyroımen ótip, el-jurtty synaqtan, kúrdeli kezeńnen aman alyp shyqty. Azamattyń teńdesi joq osy qaharmandyǵyn, danalyǵyn keıingi urpaqtyń keleshekke ańyz etip jetkizetindiginde esh kúmán joq. Sondyqtan da tarıhqa esesi ketken halqymyzdyń búgingi taǵdyry týraly oılaý – Prezıdentimiz týraly oılaýmen sabaqtas. Baǵy taıǵan qazaqtyń qazynasyn molaıtyp, qabyrǵaly el etip, álemge tanytqan Tuńǵysh Prezıdentimizdiń kemeńgerligin qalaı úlgi etsek te, qalaı maqtasaq ta jarasady.
Elbasy týraly jazylar tarıhtyń tamyry tereń, aıasy keń, mańyzy joǵary. Qıyn kezeńde azamatqa eldiń tilegin júzege asyratyn júrek te, bilek te qoldaıtyn tilek te kerek edi. El senimin arqalaǵan Elbasy halyqtyń úmitin aqtady. Nursultan Nazarbaevty qazaqtyń peshenesine bergen, halyq úshin týǵan uly perzent deıtinimiz sondyqtan.
Babalarymyz bizge mıras etip ketken sara joldan Elbasy eshqashan taıǵan emes. Nebir tar jol, taıǵaq keshýden de, neshe túrli synnan da birlik pen yntymaqtyń arqasynda aman ótti. Elbasy osynyń bárine shydady. «Muratymyzǵa jetý úshin biz osyndaı qıyn joldardan da ótýimiz kerek, tózimdi bolýymyz kerek»,– dedi Ult Kóshbasshysy. Osylaı zaıyrly, demokratıaly el atandyq. Jurt erkin júredi, erkin sóıleıdi. Biraq demokratıa aýzyna kelgendi ottaý, oıyna kelgendi isteý emes ekendigin, demokratıa degenimiz ıntellektýaldy aqyldyń bıligi ekendigin jurttyń bári túsine bermedi. Sol bir almaǵaıyp kezeńde Prezıdentimiz halyqtyń ortasynan shyqqan naǵyz ıntellektýal ekendigin, saıasatta salqynqandylyq, tózimdilik kerek ekendigin sheber dáleldedi. Kemeńgerlikke tán minez tanytty. Rıza bolǵan, ábden sengen el ardaqty azamattyń sońyna erdi. Eri de elin adastyrǵan joq.
Qazir egemen elimiz órkendep, damydy. Josparlar jemisin berip, nátıjeli oryndaldy. Shırek ǵasyr buryn bir qyrdyń astynda otyryp, kelesi qyrdyń basyna baryp kelgenin jyl boıy áńgime qylyp aıtatyn qazaq búginde tańerteń úıinde shaı iship, al, túste bas qalada bolyp, keshke shalǵaıdaǵy shańyraǵyna qaıta oralyp jatsa buǵan eshkim tań qalmaıtyn boldy. El tynysh, qoǵamdyq qaýipsizdik tolyqtaı qamtamasyz etilgen. Elimizdiń talantty da alǵyr jastaryna «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelde bilimin jetildirýge jol ashyldy. Elbasynyń qadir-qasıetin osy turǵydan da baǵalaýymyz kerek.
Tatýlyǵy men birligi jarasqan kóp ultty Qazaq elinde baqytty ómir súrip jatqanymyzǵa qýanamyz, shattanamyz. Aqyn M.Qurmanalınniń sózimen aıtqanda:
Bizdiń elde baqytty ǵoı bar adam,
Erkindikti eshkimnen men suraman.
Eńbek etem, bilim alam, tynyǵam,
Altyn Zańdy jazylǵan bul qaǵıdam.
Elimizdi jarqyn bolashaqqa jeteleıtin, halyq múddesin óz múddesinen artyq qoıatyn Elbasynyń arqasynda biz, Qazaq eli, máńgilik el bolyp qala beremiz. Jalpy, Nursultan Ábishuly – el tiregi, ult maqtanyshy. Túrki áleminiń eń tanymal tulǵasy da – Elbasy. «Qazaqstan», «Astana», «Nazarbaev» degen sózder bir-birinen bólinbeıtin uǵymǵa aınaldy. Sondyqtan da Elbasymyzben maqtanǵanymyz – eldigimizben maqtanǵanymyz.
Qymbat TAǴAIBEK, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-diń Zań fakúltetiniń qylmystyq is,qylmystyq is-júrgizý jáne krımınalısıka kafedrasynyń oqytýshysy.
