Biz keıde oıshyldardyń qorshaǵan orta men adamzat arasyndaǵy teketires týraly paıym, pikirin tyńdap, qaıran qalamyz. Uly ǵalymdar bizge deıin adamzattyń tabıǵatty baǵyndyrý maqsatyndaǵy umtylysyn jańalyq dep emes, ózine-ózi or qazý dep tujyrym jasady.
Olar qorshaǵan ortanyń tepe-teńdigine nuqsan keltirmeýdi oılastyrdy. Sebebi qorshaǵan ortanyń bir bólshegi – adamnyń ózi ekenin ǵalymdar erte uqty. Soǵan qaramastan ótken ǵasyrdan kúni búginge deıin adamzattyń tabıǵatqa qarsylyǵynan týyndaǵan qaıshylyqty qazirgi kózi ashyq qoǵam kórip, bilip otyr. Keıde tabıǵattyń tosyn minezinen álemniń ár qıyrynda bolǵan jantúrshigerlik oqıǵalar týraly estip, úreılenetinimiz ras. Mezgilsiz kelgen sý tasqyny, dúleı jel, jer silkinisi, janartaýdyń atqylaýy, teńiz, kólderdiń tartylýy, jahandyq jylyný syndy tabıǵı qubylystar ekologtardy ǵana emes, kúlli adamzatty alańdatady.
Tipti, máńgi jasyl aımaqtarda qar jaýsa, Arktıka men Antarktıda da muzdyqtardyń erýi jıilegeni tegin emes. Avstralıa, Túrkıa, Fransıa, Argentına syndy birneshe elderdegi orman órti jáne keshegi Qostanaıdaǵy jaǵdaıdan tabıǵatqa zalal kelmese, paıdasy tımeıtini anyq. Desek te jetekshi elder ormandy aımaqtardy qalpyna keltirý jumystaryna qyzý kirisse, keıbir memleketter arnaıy baǵdarlama sheberinde kezeń-kezeńimen iske asatyn tapsyrmanyń jobasyn túzip qoıǵany belgili.
Árıne, qalpyna keltirý jumystaryn ár el óziniń áleýetine qaraı iske asyrǵanymen, mezgilsiz kelgen tabıǵı qubylystardyń aldyn-alý jaǵy aqsap turǵanyn baıqaımyz. Sol úshin de álemdik máseleniń qaıda apara jatqanyn túısingen damyǵan elder ekologıaǵa bólinetin qarjynyń kólemin ulǵaıtyp, arnaıy baǵdarlamalar qabyldaýda.
Mysaly, byltyr Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen «Jasyl Qazaqstan» Ulttyq jobasy ázirlenip, kóp uzamaı osy bastamanyń negizgi baǵyttary da aıqyndalǵan-dy. El úkimeti joba sheńberinde eldegi ekologıalyq jaǵdaıdy jaqsartyp, halyqqa qolaıly orta qalyptastyrý jaǵyn oılastyrdy.
QR Ekologıa, geologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev «Jasyl Qazaqstan» Ulttyq jobasynyń negizi tórt baǵyty bar ekenin habarlady. Sonyń ishinde «Taza Qazaqstan» baǵyty aýanyń lastanýyna jol bermeı, qaldyq zattardy basqarý jáne sý obektilerin jańǵyrtý syndy ekologıalyq problemalardy retteýge negizdelgen. Qazir kásiporyndar men elektr stansıalardyń óndiriste kómir paıdalanýynan atmosferaǵa belgili bir deńgeıde zalal kelýde. Ulttyq jobanyń osy baǵytynda aýa lastanýy jıi baıqalatyn 10 qalada 5 jyldyń sheńberinde iri 16 kásiporyn shyǵaryndysyn 20 paıyzǵa qysqartý josparlanyp otyr. Tıisinshe qaldyqtardan zamanaýı tehnologıanyń kómegimen energıa alyp, kádege jaratý jaǵy da oılastyrylǵan. Sol sekildi dárihanalarda da quramynda synap elementi bar qaldyqty bólek jınaý maqsatynda konteıner men ekoboks ornatý josparlanǵan eken. Jobada eldegi sý obektileriniń ekojúıelerin saqtaý mindeti de qarastyrylǵan. Munyń ishinde eń ózektisi, «Syrdarıa ózeniniń arnasyn retteý jáne Aral teńiziniń soltústik bóligin saqtaý» jobasynyń ekinshi kezeńin jáne Býrabaı, Shýche, Qopa, Shalqar kólderin qalpyna keltirý.
Ulttyq jobanyń «Únemdi Qazaqstan» baǵyty elimizdiń tabıǵı resýrstaryn turaqty paıdalanýǵa yqpal etedi. Bir sózben aıtqanda, sýdy paıdalanýdyń ekologıalyq qaýipsiz ári ekonomıkalyq jaǵynan ońtaıly joly qarastyrylmaq.
Sýdy únemdi paıdalanýdyń esebinen ónimdilikti arttyrý maqsatynda 401 arnany jańartý jolǵa qoıylsa, vegetasıa kezinde sý shyǵynyn 4 tekshemetrge qysqartý maqsatynda 212 arnany sıfrlandyrý josparlanǵan. Sondaı-aq 600 myń gektar sýarmaly jerdi ulǵaıtý jaıy qarastyrylǵan.
İri sý kózderinen, ózen-kólderden qashyq jatqan óńirlerde sýdyń ár tamshysyn tıimdi paıdalanýǵa qazirden kirisken jón-aq. Óıtkeni, ǵalymdardyń 10-15 jylda sý tapshylyǵy qysatynyn aıtyp, dabyl qaǵýy beker emes sekildi. Endeshe sýarmaly alqaptarǵa jetetin sý kózin naqtylap, keler kúnniń de ahýalyn baǵamdaǵan durys. Bul máselege de tıisti mınıstrlik beıjaı qaramaıdy. Máselen, eldegi sý kózderin tıimdi paıdalanyp, qosymsha sýarý kózderin qurý úshin 2025 jylǵa deıin Aqmola, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qyzylorda jáne Túrkistan oblystarynda jınaqtaý kólemi 1,7 tekshemetr bolatyn 9 sý qoımasyn salý josparda bar. Bul týraly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» Joldaýynda naqty atap kórsetken edi.
«Birikken Ulttar Uıymy aldaǵy on jyldyń ishinde jahandyq deńgeıde sý resýrsynyń tapshylyǵy bolady dep boljam jasap otyr. 2030 jylǵa qaraı sý tapshylyǵynyń kólemi 40 paıyzǵa jetýi múmkin. Sondyqtan, biz jańa tehnologıalar men sıfrlandyrý arqyly sýdy únemdeýge kóshýimiz kerek. Sý tapshylyǵyn joıýdyń basqa joly joq. Bul – asa mańyzdy mindet. Úkimet sý paıdalanýdy retteý jáne ony únemdeý tehnologıasyn engizý jumysyn yntalandyrý úshin naqty sheshimder ázirleýge tıis. Sý nysandarynyń ekojúıesin saqtap, ony únemdi paıdalaný úshin asa mańyzdy 120 kanaldy qaıta jańǵyrtýǵa kirisemiz. Aqmola, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qyzylorda, Túrkistan oblystarynda jańadan 9 sý qoımasy salynady. Bul – aýqymdy joba. Biraq, bizdiń qolymyzda qajetti resýrstyń bári bar», – dedi Prezıdent.
Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes, óńirlerde ekologıalyq máselelerdi kezeń-kezeńimen retteý maqsatynda kún tártibine qyrýar jumys enip, sharýanyń sheti kórine bastady. Ulttyq jobada ulttyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý, energıa resýrstaryn uqypty paıdalaný jáne energıanyń tıimdiligin arttyrý jaǵy negizgi mindetterdiń qatarynda. Al jobanyń «Tabıǵat» baǵytyna toqtalsaq, munda ekotýrızmdi damytý men vızıt-ortalyq ashý da qarastyrylǵan. Sonymen qatar joıylyp ketýdiń az-aq aldynda turǵan janýarlardyń sanyn arttyrý máselesine kelgende, turan jolbarysyn reıntrodýksıalaý kózdelipti. Bul baǵytta balyq resýrstarynyń tabıǵı popýlásıasyn 224 myń tonnaǵa deıin ulǵaıtýmen qatar 2 mıllıard aǵash otyrǵyzý jónindegi is-sharalar da bekitilgen. Jobanyń «Ekologıa bolashaǵy» baǵyty halyqtyń ekologıalyq máseleler jóninde tanym-túsinigin keńeıtip, ekologıalyq mádenıetin qalyptastyrýǵa arnalǵan. Árıne, qorshaǵan ortanyń tazalyǵyn saqtaýǵa, aýla, aryq-atyzdardy tazalaýǵa qulyqsyz jandar azaımasa, Ulttyq jobanyń úılesimdi iske asqanynan ne qaıyr? Demek, jobanyń tórtinshi baǵytynda kózdelgen mindetter az dep shetke ysyrýǵa bolmas. Mınıstr Serikqalı Brekeshev ornyqty damý qoǵamyn qurýǵa kóp kóńil bólý qajet ekenin alǵa tartty. Bul rette ekoqurylym men mádenıetti kóterý jónindegi negizgi baǵyt – ulttyq jobanyń bazalyq baǵyty ekenin aıta ketkenimiz jón. Demek álemdegi jáne eldegi ekologıalyq máseleler bilim berý salasyna reformalar engizý qajet ekenin ańǵartady. Nege desek, ekologıalyq problemalardy retteýdiń ońtaıly is-sharalaryn ekiniń-biri jete túsinbese, qoldamasa taǵy bolmaıdy.
Sonymen byltyr Ulttyq jobany iske asyrýǵa respýblıkalyq búdjetten 26 982 281 myń teńge, al, jergilikti búdjetten 15 179 155 myń teńge qarjy qaralsa, ózge kózderden 48 508 830 myń teńge bólingen. Nátıjesinde 16 kásiporynnyń shyǵaryndysy qysqardy. Josparǵa saı shyǵaryndy kólemin 803,8 myń tonnaǵa deıin azaıtý kózdelse, byltyr onyń kólemi 655,17 deıin jetip, áýelgi jospar artyǵymen(122 paıyz) oryndalǵan. Negizi osy mejege qol jetkizý úshin 2021 jylǵy búdjetten qarjy qaralmaǵan. Esesine, osy sharýaǵa búdjetten tys qarjy esebinen 26 485 900 teńge qaralyp, naqty 15 388 837,1 myń teńge ıgerilgen. Qaldyqtardy turaqty basqarý jumystarynda da ilgerileý bar. Mysaly, Astana qalasymen qatar Pavlodar jáne Qyzylorda oblysynda qaldyqtardy bólek jınaýǵa qolaıly konteınerler ornatylǵan. Munyń ishinde quramynda synaby bar qaldyqtardy jınaýǵa arnalǵan konteıner de satyp alynǵan.
Budan ózge, qaldyqtardy qaıta óńdeý jáne kádege jaratý baǵytynda biraz tapsyrma oryndalǵan. Sý obektileriniń ekojúıelerin saqtaý boıynsha da ilgerileý baıqalady. Ashyp aıtar bolsaq, Shalqar kólin tazalaýǵa áýeli 1 432 956 myń teńge bólinse, keıin jobaǵa engen túzetýlerge sáıkes jalpy somadan 132 956 myń teńge kemitilip, búdjetke qaıtarylǵan.
Osy tusta sý obektileriniń ekojúıelerin saqtaý boıynsha birqatar jobalar zerdelenip jatqanyn aıta ketken lázim. Óıtkeni, búdjetten qyrýar qarjy bólinetin aýqymdy jumystardyń suraýy bar. Ári ekologıalyq máselelerdi retteýde aýmaqty muqıat zerdelep, «jeti ret ólshep bir ret kes» degen qaǵıdaǵa salmasa, kúni erteń júıesiz istiń berekesi bolmaýy múmkin ǵoı. Bastysy, dál qazir «Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasy boıynsha negizgi 4 strategıalyq kórsetkishke qol jetkizý maqsatynda biraz jumys qolǵa alynyp, naqty jospar túzildi. Endeshe, ekologıalyq máselelerdi retteýge arnalǵan baǵdarlamalardyń naqty nátıjesin kóretin kún alys emes dep oılaımyz.
