Pavlodar óńirinde Nurly Ertis jobasynyń tusaýy kesildi. Joba neni kózdeıdi? Onyń maqsat-muraty nede?
Jobanyń dittegeni baspana men jumys orny ońaıshylyqpen tabyla qoımaıtyn óńirlerde turatyn kópbalaly otbasylardy Pavlodar óńirine qonystandyrý.
Jobanyń áýelden-aq suranysqa ıe bolǵanyn mamyr aıynyń basynda Ekibastuzǵa qonys aýdarǵan 17 kópbalaly otbasyǵa qarap-aq baıqaýǵa bolady. Kómirdiń otany sanalatyn qalaǵa 100-ge tarta adam kóship kelgen eken.
Olardyń arasynda segiz balany baǵyp otyrǵan Almagúl Júsipova da bar. Almagúl balalarymen birge Qyzylorda óńirinen kóship kelipti.
– Áýelde jaıly, jaqsy ómir izdep astanaǵa aýa kóshken edik. Biraq qansha tyryssam da baspana máselesi aldymnan kese-kóldeneń shyǵyp, qıyndyq týǵyzdy. Jasym bolsa 38-ge keldi. Balalardyń aldy eseıdi. Páter jaldaǵan ómirdiń qaıbir qyzyǵy bolsyn. Osy sebepti Pavlodardan úsh bólmeli páter berelik, kóship kelińiz degendi estigende birden kelisim berdim, – deıdi ol.
Kópbalaly ana baspana máselesin sıyrquıymshaqtandyrmaı birden-aq sheship bergen oblys basshylyǵyna dán rıza.
– Balalardyń aldy mektepke baryp júr. Oqý jyly bitýge jaqyn. Astanadan asyqpaı aıaqtasyn dep sheshtim. Budan soń olardy birden janyma aldyramyn. Nurly Ertis jobasynyń ıgiligin alǵashqylardyń biri bolyp kórdik. Alǵystan basqa aıtarym joq. Bul joba áli talaı otbasyǵa qol ushyn sozaryna senimdimin, – deıdi ol.
– Páterdi muntazdaı taza kúıinde berdi. Elektr peshi de bar eken. As úıleri de keń. Kóship-qonýymyz da qıyndyq týǵyzǵan joq. Oǵan da kómektesti. Budan buryn úı jaldap, qojaıynnyń qas-qabaǵyna qarap eńsemiz túsetin edi. Endigi jerde óz úıimiz, óleń tósegimiz bar. Úısiz, kúısiz júrmiz dep ýaıymdamaımyz. Balalarymyzǵa kóńil bólip, olardyń bolashaǵyn oılastyramyz. Mektep te, balabaqsha da dál irgemizde tur, – deıdi taǵy bir kópbalaly ana Inara Esirkepova.
Oblystyq ákimdik kóship kelgen kópbalaly otbasylardy jumyspen qamtý máselesin de qarastyryp qoıypty. Olardyń balalaryn balabaqsha men mektepke ornalastyrýda da qıyndyq týmaıdy deıdi.
Oblystyq ákimdiktiń dereginshe, baspanaly bolǵan kópbalaly otbasylar 5 jyl ótkesin páterdi jekemenshigine ótkize alady.
Ázirge jalǵa alý quny tipten arzan. Kópbalaly otbasylarǵa berilgen páterlerdiń keńdigi 78-80 sharshy metr bolsa, jalǵa alý quny sharshy metrine 99 teńgeni quraıdy eken. Bul aı saıynǵy jalǵa alý tólemi 7-8 myń teńgege aınalady degen sóz. Budan bólek, Pavlodar oblysynyń ákimdigi kóship kelgen otbasylardyń balalaryn mektep formasymen jáne tegin tamaqpen qamtýdy óz moınyna alypty. Balalardyń barlyǵyna jáne ata-anasyna tegin jol júrý bıleti de beriledi.
«Kóship kelgenderdi mamandyǵy boıynsha jumysqa ornalastyramyz. Ekibastuz óndiristi qala. Eki qolǵa bir kúrek tabylady. Oblystaǵy az qamtylǵan otbasylardy baspanamen qamtamasyz etýge 907,5 mln teńge qarajat bólinip, Aqsý qalasynda atalmysh sanattaǵy 70 otbasyn baspanamen qamtýǵa múmkindik týdy», – deıdi oblystyq Jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń jetekshisi Qaırat Nurmaǵambetov.
Bul rette oblys ákimi Bolat Baqaýov jurtshylyq arasynda durys túsindirý jumystaryn júrgizýdi jáne oblysta bos turǵan úılerdi anyqtaý úshin saraptama jasaýdy tapsyrdy.
– Pılottyq joba aıasynda respýblıkalyq búdjetten bólingen qarajat esebinen Ekibastuz qalasynda baspana beriledi, – dedi aımaq basshysy. – Sebebi Ekibastuzda memlekettik baǵdarlama aıasynda salynǵan páterdiń bir sharshy metri 140 myń teńge bolǵan. Alaıda birde-bir páter satylmady. Budan keıin 100 myń teńgege deıin túsirgen kúnniń ózinde suraqtar boldy.
Sondyqtan úkimet deńgeıinde eńbek kúshi artyq óńirlerden jáne Nur-Sultan qalasynan jaǵdaıy qıyn otbasylarǵa kómek kórsetý maqsatynda Pavlodar oblysy boıynsha pılottyq joba qabyldandy.
Bul jerde aımaqtyń demografıalyq jaǵdaıy da eskerilgenin atap ótken jón. Áleýmettik jelidegi qazaqtildi aýdıtorıa atalǵan úrdisti oń baǵalaýda. «Nurly Ertis baǵdarlamasynyń Pavlodar óńirin qazaqtandyrýǵa kóp kómegi tıeri anyq. Kóship kelýshilerge laıyqty jasalǵany jón.
Mundaı jaǵdaıda elimizdiń ońtústik óńirlerinen keletinderdiń úlesi ósedi. Bul óz kezeginde Ekibastuz ǵana emes, jalpy Pavlodar óńirindegi demografıalyq ahýalǵa oń septigin tıgizeri sózsiz» deıdi jelidegi jurt.
