- Ákeden erte aıyrylý, taǵdyr tosqan taýqymet osyndaı táýekeldi mamandyqty tańdaýda qıyn bolǵan shyǵar...
[caption id="attachment_17037" align="alignright" width="225"]
tansyk.blogspot.com blogynan alyndy.[/caption]
- Jeti aıǵa tolar-tolmas shaǵymda janashyrymnan erte kóz jazyp qalsam da, eshqashan kóńilim qulazyǵan emes. Kózdegen maqsatqa qalaı jetý kerektigin anam úıretti. «Qasyńdaǵylarǵa jaqsylyq jasaı ber, túbi ózińe qaıtady. Saǵan qaıtpasa da, seniń urpaqtaryńa baq bolyp qonady. Jaqsylyq izsiz ketpeýi kerek» dep únemi aıtyp otyratyn. Buıyǵylaý, ońasha-oqshaý bolmyspen ósippin. Anam úsh balany ózi baǵyp-qaqty. Keıin úlken ápkem turmysqa shyǵyp, bizdi óz qolyna aldy. Qalaǵa kelgen soń, sheshem biraz aýyryp qaldy. Amal joq, aýylǵa qaıtýǵa týra keldi. Kóp qazaqtyń basynda bolǵan jaǵdaı bizdiń otbasyny aınalyp ótken joq. Úıde nan men maı, qara sýdan basqa eshteńe bolmaıtyn. 10 jasymnan aýyr jumysqa jegildim. Vagondarda júk tasýmen nápaqa taptyq qoı. Keshke ábden sharshaısyń. Úıge qaıtar jolda bir qolyna sýyn, ekinshi qolyna oramalyn ustap anań turady. Keshke oqýǵa baramyn. Oqý men jumysty birge alyp júrdim. Shyn aıtqanda, sabaqty beske oqymasqa shara bolmady. Jastyq qoı, aýyrlyqty sezine bermeısiń.
Basqa balalar ákesi týraly aıtyp jatatyn. Eń ókinishtisi, «sen jetimsiń, ary júr» degen aǵalarymyz boldy. Sonda da, úlken kisilerdiń qasynan qalmaı, ár túrli jumystardy isteı berdim. Bári de janbaǵystyń qamy. Jastyǵyma qaramaı, úıdegi oryndyqtarǵa deıin ózim qurastyratynmyn. Anamnyń aldynda ózimniń er jigit ekenimdi kórsetkim keldi. Bul – ár qazaqtyń boıyndaǵy namys. Tipti, qazirdiń ózinde úıge elektr, sanıtarlyq mamandardy shaqyrǵym kelmeıdi. Bul jerde adamnyń ózin-ózi tárbıeleýine toqtalamyz.
Kishkene kezimde aýylǵa sanıtarlyq ushaqtar jıi qonatyn. Úsh-tórt bala kútip turyp, ishine otyryp alatynbyz. Aýyl balasyna budan asqan arman joq-tyn sol kezde. Ushqysh bolýǵa degen ańsarym aýa bastady. Soǵys kezinde asqan erlik kórsetken Nurken Ábdirov, Talǵat Bıgeldınov syndy qazaqtyń batyrlaryn jaqyn tanyǵan saıyn meniń armanym maqsatqa ulasa bastady. Ne kerek, 1965-1969 jyldary Armavırge oqýǵa tústim.
- «Qarakózderimizdiń boıynan ulttyq rýhty kóre almaı júrmin» depsiz bir suhbatyńyzda. Bul joǵaryda sóz etken adamnyń ózin-ózi tárbıeleı bilýimen ushtasatyn sekildi.
- Tárbıe – tal besikten. Ulttyq rýh qaıdan shyǵady? Otbasynan. Tárbıeden. Qazaqtyń dástúrin boıǵa sińdirý arqyly ulttyq sana saqtalady. Máselen, men ulttyq bolmys túgili, sol kezdegi kesapat saıasattyń kesirinen qazaqtyń sózin az estip, onyń ózine tán minezin kem kórip óstim. Biraq, qaıtsem de tárbıe berem dep, janı-janı jasytyp almaıyq. Ár nárseniń baıybyna barý qajet. Úıdegi tárbıe mektepke, ol joǵarǵy oqý orny qabyrǵasyndaǵy ilim alýǵa jalǵasqany jón. Ozyq oıly balanyń paıymy qashanda órkenıetke ıek artyp turady. Munymen kelispeske laj joq. Álbette, órkenıetti aýylda da jasaımyz. Moıyndaý kerek, biz óndiristik alpaýyt el emespiz. «Sharýanyń janyn mal ǵana saqtap qalady» degen bar. Osy rette úlken minberlerde otyrǵan sheneýnikter oılanǵany durys. Saýatty ıdeologıa jasaý – kún tártibiniń nómiri birinshi máselesi. Sodan baryp jas urpaqqa túzý baǵyt-baǵdar bere alamyz. Bul – barlyǵymyzǵa ortaq.
- Áýeli, Otannyń emes, otbasynyń ózindik dástúrin qalyptastyrý kerek deısiz ǵoı. Pálen jyl orys ortasynda óstińiz. Degenmen, nemerelerińizge qazaqy tárbıeni qalaı berip jatyrsyz?
- Táýba, halqyma myń rahmet! Qaı jerge barsam da, halqym quraq ushyp qarsy alady. «Bir aýylǵa barsam, barlyq úıge kirip shyǵýym kerek» dep janymdaǵylardy asyqtyryp júremin. Ras, dál meniki sekildi qurmetke jetkender az. Biraq, meniń kókirek-keýdemdi kernegen bir nárse boldy. Ol – ulttyq sana. Basynda men de, Talǵat ta (Talǵat Musabaev – avt.) qazaqsha durys sóıleı almaıtynbyz. Amandasyp, ary qaraı ózge tilde shúldirleı ketetin edik. Keıin úlken aǵa-apalarym syn aıtty. Osydan soń sanama nyqtadym. «Men nege óz tilimde saırap turmaımyn osy» dedim ózime-ózim qamshy basyp. Eń bastysy nıet qoı. Óz tilimdi úırendim dep maqtanbaı-aq qoıaıyn. Uldarym Reseıde ómirge keldi. Olardyń qazaqy tálim alýy úshin árqıly ádisterge bardym. Áýeli, olarǵa qazaqsha án-kúılerdi tyńdatam. Ásirese, kishi ulymnyń qazaqsha án tyńdaǵanda kózi jaınap ketetin. Alǵashynda olardy qazaqsha tárbıeleý qıynǵa soqty. Sebebi ózim oryssha oılaıtyn edim. Ata tárbıesi – qazaqylyqtyń qazyǵy. Men muny esh oılanbastan aıtamyn. Tipti, kerek deseńiz, atalarymyz urpaq tárbıesin joǵary orynǵa qoıyp, óz perzentterin aǵaıyn-týys, bir qaýym el bolyp tárbıelegen emes pe? Ata-ájeniń tárbıesin alǵan balanyń boıynan úlken-kishige degen qurmet, meıirim, ımandylyq, rýhanı tárbıeni ashyq kórýge bolady. Qala berdi, qazaqtyń ejelgi dástúri boıynsha tuńǵysh nemeresin atasy men ájesi baýyryna basyp tárbıelegen. Keıde ol kenje ulynyń ornyna atasynyń qarashańyraǵyna ıe bolyp ta jatady. Keremet qoı bul!
- Qazirgi tehnıkanyń damyǵan ýaqytynda ulttyq bolmysty qalaı saqtap qalmaq kerek?
- Shynynda, qazaq ár kezeńde de basynan ótkizgen tarıhı jaǵdaılarǵa qaramastan salt-dástúrlerimizdi mura retinde qasterlep, urpaǵyna ulaǵatty tárbıe bere bildi. Al búginde osy asyl qundylyqtarymyzdyń tamyry ajyrap barady. Sondyqtan da, myna jahandaný zamanynda eń aldymen, ulttyq rýhymyzdy, mádenıet jáne ulttyq tárbıemizdi saqtap qalýymyz qajet. Biraq, qalaı?
Bir nárseniń basyn ashyp alaıyq. Qoı baǵyp, mal kútken, egin salyp, jan baqqan da asa abyroıly eńbek dep esepteımin. Jan-júregimiz – aýyl. Qazaq mal sońynda júre berse, álemdik órkenıetten kenjelep qalatyny anyq edi. Al bir jaǵynan, zaman talabyna túpkilikti erip ketýge bolmaıdy. Taǵy da aıtamyn, baıypqa salý qajet. Shynaıy talant, shyn tulǵa ýaqyt ta tańdamaıdy, saıası ortanyń sheńberine de syımaıdy. Mine, ulttyq bolmysty saqtap qalatyn – solar, bilimdiler. Zamanaýı uǵymdarǵa saı otbasy qundylyqtarynyń da jańasha qaǵıdalary qalyptasyp keledi. Bir mysal, halqymyz jaqsy kelindi qyzynan kem kórmegen. Úlkenniń atyn atamaı, otbasy múshelerin qurmetteýi kelinniń ádeptiligi men tárbıeligin kórsetedi. Ibaly ana balasyna dál sondaı tárbıe berýge mindetti. Tirshilik qamymen júrip balaǵa múldem kóńil bólmeıtin de, balaǵa tym qatal qaraıtyn da, qazirgi balaǵa qatty aıtýǵa bolmaıdy dep balanyń yńǵaıymen júretin de, jıǵan-tergenim balama jetedi dep qaltaǵa senetin de, meniń balam eń táýiri dep balasyn jaqtap otyratyn ata-ana da joq emes. Aq sútpen engen qasıet esh ýaqytta da adam boıynan ketpeıdi. «Mynany isteýge bolmaıdy» nemese «bul saǵan kerek» dep úıretip qoısań, jastyń jady ony umytpaıdy.
Qazaqty ashtan óltirmeıtin, kóshten qaldyrmaıtyn tetik – namys. Eger mende namys bolmasa óz Ana tilimdi úırenbes edim. Qupıamdy aıtaıyn: men tildi qazaqı án-jyr arqyly úırendim. Keıingi jastarǵa aıtarym, oryssha da, aǵylshyn tilin de úırensin, biraq, eń birinshi qazaq tilin – óz ana tilińdi bil. Qazaqsha úırengisi kelmeıtin qazaqtardy ózderine-ózi qarsy adamdar dep sanaımyn. «Maǵan qazaq tiliniń keregi joq, oryssha sóıleı beremin» degen jurtty kóp kezdestirdim. Jaraıdy, ózderi solaı-aq istesin. Biraq, olar ata-babalaryn, túpqazyǵyn ózgerte almaıdy ǵoı. Boıdaǵy namys – ulttyq bolmystyń saqtaýshysy. Al onyń astarynda qanshama nárse jatyr.
- Sizdiń «Sport sheberi» degen ataǵyńyz taǵy bar. Arqanyń alty aı qysynda shańǵy teýip, kónkı baıladyńyz. Boks pen voleıbol da oınadyńyz. Búgingi tańda, ásirese, aýyldyq jerlerde buqaralyq sportty damytý úshin ne jetpeı jatyr dep oılaısyz?
- Birinshiden, jastardyń sportqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrýymyz kerek. Aýyldyq jerlerde buqaralyq sportty damytý úshin iri-iri ulttyq jáne sheteldik kompanıalarǵa talap qoıyp, demeýshilik máselesin rettep alǵanymyz jón. Bizde qazir osy másele aqsap tur. Mektepterdegi dene shynyqtyrý pánine de erekshe mán bergen durys. Keıbir jerlerde eńbek, beıneleý, dene shynyqtyrý sıaqty pánderge ekinshi kezektegi pán retinde qaraıdy. Bul durys emes.
Náti sportpen aınalyspaǵan aýyl balasy bolmaǵan shyǵar, bolmaýy da kerek. Kerek deseńiz, erteli-kesh at ústinde júrý men buzaý qýyp, qoı toǵytqannyń ózin sport der edim. Shirkin, bala kezimde atqa minýge qatty áýes edim. Men Arqanyń qazaǵymyn. Bul jaqtyń qysy segiz aıǵa deıin sozylady. Sonyń bes aıynda qar jatady. Mundaı aýa-raıynda eń qolaılysy shańǵy men kónkı sporty. Men de bala kúnimnen aıaǵyma shańǵy baılap, osy sportpen shuǵyldandym. Qarqaralyda ótken aýdandyq jarystarda júlde alǵan kezderim de boldy. Jalpy shańǵy sportynan belgili bir deńgeıge jettim dep aıta alamyn. Voleıbolmen de bir adamdaı aınalystym. Tipti birinshi razrádty voleıbolshymyn. Qıyr shyǵysta áskerı qyzmette júrgen kezimde jeńil kıimmen voleıbol oınaıtynbyz.
Sondaı-aq, mektepte júrgen kezimde boks úıirmesine bardym. İri jarystarǵa qatyspasam da, aýyl arasyndaǵy saıystarda óner kórsetip júrdim. Biraq ári qaraı qýǵan joqpyn. Óıtkeni boksta aýyr soqqylar alyp, densaýlyǵyńa zaqym keledi. Al, men bala kúnimnen ushqysh bolýdy armandaǵan adammyn. Ol úshin eń basty talap – myqty densaýlyq. Sondyqtan armanyma qol jetkizý úshin bokstan erte kettim. Ǵaryshker bolǵysy keletin jastarǵa aıtarym da osy, sportpen shuǵyldaný arqyly maqsattaryńyz oryndalady. Sebebi, bizdiń salaǵa ekiniń biri kele bermeıdi.
- Jylqyny týraly aıtyp qaldyńyz...
- Jany da, jaly da sulý jylqy janýar o bastan kıeli qazaqtyń senimdi serigi, qýatty qanaty bolǵan. Átteń, meniń jas kúnimde úıde jylqy bolmady. Biraq, kórshi-qolańnyń úıirine baryp, odan qulynyn ustaıtynbyz. «Óskende meniń úıimde mindetti túrde jylqy bolady» dep maqsat qoıdym. Mine, ol da oryndaldy... Men sáıgúlikterdi ata-babamyzdyń dástúrine saı óte jaqsy kóremin, kerbez janýarlarǵa qarap súısinemin, meniń qazirgi ermegim de sol. Jylqylardyń quıryq-jaldaryn tógiltip, shaýyp júrgenin tamashalaýdy men ǵana emes, balalarym da unatady, bul degenińiz – tilmen aıtyp jetkize almaıtyn sulýlyq qoı.
- Bir jerden «Ózin-ózi dáripteýshilik – óz kúshi men qabiletin tym asyra baǵalaýshylyq» degendi oqyp edim. Naǵyz halyqtyń qalaýlysy, ulttyń qundylyqtardyń uıtqysy derlik keıbir kókelerimizden sol qasıetti kórip qalyp jatyrmyz. Buǵan ne deısiz?
- Bul pendeshilik, odan basqa eshteńe emes. Únemi attyń jalynda, túıeniń qomynda júrgen soń ondaı-ondaılar bola beredi. Bul joǵaryda aıtqan tárbıege baılanysty nárse. Tipti, búginderi qarapaıym qazaqı tárbıeniń de «qabyrǵasy» sógilip, qadiri taıa bastaǵanyna qynjylasyń. Árkim ózine-ózi esep bergeni durys. Mynany aıtaıyn, ertede malshy bolsa da, basyń baıdyń aldynda ımegen. Bıge júgingen. Bul – qazaqı tálim-tárbıeniń kúretamyry.
Moınyńa jaýapkershilikti alý – úlken kisilik. Óz basym jasymnan eńbekpen óstim. Al, avıasıada ádettegi bir jyl eki jylǵa esepteledi. Onyń ústine ǵarysh salasynyń ólshemi múldem bólek. Árqashanda sheshimdi óziń jeke qabyldaýyń kerek jáne ol memleketińniń ıgiligine jarasa ǵana. El degende emirenip, jurt degende júginip qyzmet ete almaıtyn adam óz Otanyna qarsy jumys istep jatyr degen sóz. Qoǵamdaǵy túrli páleniń shyǵyp jatqany osyndaıdan bastalady.
Qalyby qyran tektes qazaq
- Keshegi bala Toqtardyń baldaýren shaǵy ótken ólkeni kók júzinen kórgende qandaı sezim boldy? Zertteý barysynda erekshe bir jaıttarǵa keziktińiz be?
- Ony sózben jetkize almaısyń. Keshegi asyr salyp oınaǵan jer janaryńa syıyp ketedi. Qaraı bergiń keledi. Bizdiń baıtaq Atamekenimizdiń sulýlyǵyna shek keltirmeımin. Oǵan ǵaryshta taǵy bir kýá boldym.
Alǵash ret Temirtaýdyń tútinin men taptym. Meniń baıandamamnan soń Temirtaý zaýyttaryndaǵy murjalarǵa arnaıy sebetter ornatyldy. Sodan soń Qazaqstannyń jer qoınaýyn ózim aparǵan úsh plenkaǵa toltyryp túsirip ákeldim. Alǵash ret Araldyń tabanynan ushqan tuz sonaý Qıyr Shyǵystaǵy muzarttarǵa túsetinin anyqtadyq. Temirtaýdyń tútini Tynyq muhıtqa deıin shubatylyp jetetinin bildik.
Atalǵan baǵdarlamanyń aıasynda ózge ǵaryshkerlermen birge bıotehnologıa, metalýrgıa, medısına salalary jáne Aral teńizi aımaǵy boıynsha ǵylymı-zertteý jumystary júrgizildi. Zertteýlerdiń nátıjesinde Aral ústindegi tuzdy shań boramasynyń paıda bolý prosesi, sol zıandy aerozoldardyń Qazaqstan men Reseı aýmaqtaryna taralýynyń ǵaryshtyq sýretteri alyndy. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy atmosferanyń qalaı taralatyn kórdik.
Shúkir deımiz, Qazaqstan ǵaryshtyq memleketter sanatyna kirdi. Osy arqyly bizdiń eldi halyqaralyq qaýymdastyq tehnologıasy damyǵan el retinde qabyldady. Atyshýly Amerıka men Eýropanyń Qazaqstanǵa degen eski, turpaıy kózqarasy ózgerdi. Ekinshiden, ózimiz óz betimizben ǵaryshty zertteı bastadyq. Asa mańyzdy bir jáıtti myqtap esimizde ustaýymyz kerek. Ǵarysh – jańa tehnologıa. Qazir İT-aqparattyq tehnologıalar zamany. Ol kún saıyn ósip, ózgerip turady. Bir orynda toqtap qalmaıdy. Sondyqtan bizdiń jastarymyz erinbeı oqyp, sapaly bilim alýy kerek.
- 7 kún 22 saǵat 13 mınýt ǵaryshty meken ettińiz. A.I.Mıkoıan atyndaǵy avıakonstrýktorlar búrosynyń 26 synaqshy-ushqyshynyń arasynda jalǵyz siz iligipsiz. Solardyń 9-y synaq kezinde apatqa ushyrap, qaza tapqan. Muny erdiń isi – nar táýekel dep qabyldaý kerek shyǵar?
- Men ǵarysh salasyna kelip-aq táýekelge bel býdym der edim. Balalyq qıalyma qanat bitirip, túrli kedergilerge taısaqtamaı, armanyma qol jetkizdim. Áskerı ýchılısheni támamdap, Qıyr Shyǵysta, Amýrdaǵy Komsomolsk qalasynda áskerı qyzmetimdi ótedim. Tórt jylda SÝ-15 ushaǵynda qabiletimdi kórsetip, Qıyr Shyǵystyń «Eń úzdik ushqyshy» ataǵyn ıelendim. Iá, qazaq balasynyń qolynan da mundaı keledi! Men qoryqqam joq. 1988 jyly Keńes Odaǵynyń tarıhynda tuńǵysh ret jerge qonbaı, áýe keńistiginde ushaqqa eki márte janarmaı quıdyrý arqyly Soltústik polúske ushý saparyn iske asyrdym. Reaktıvti ushaqtardyń 50-den asa jańa túrlerin synaqtan súrinbeı ótkizdik. Bul jerde de boıdaǵy namysym arqyly qadam jasadym. Júz seksen mıllıon halyqtyń ishinen jalǵyz qazaqtyń balasy tańdaldy. Kúlli qazaq meniń moınyma júk artty. Ras, «Nar táýekel – erdiń isi».
- Ǵaryshkerlerdiń arasynda jazylmaǵan Gagarınniń «zańy» – «poehalıdi» buzyp: «Halqym, sen úshin otqa da, sýǵa da túsýge daıynmyn!» dedińiz. Ǵarysh kemesi kóteriler sáttegi dástúrli sózdi ana tilińizde aıtqanyńyzdyń ózi nege turady!
- Bul oqıǵany eshqashan umyta almaımyn. Prezıdentimizge qazaq tilinde: «Saparǵa daıynmyn!» dep raport jasadym. Bir ýaqytta sanaý bastaldy. Ushýǵa bir mınýt qaldy. Zymyranǵa baryp otyrdym, lúktardyń bárin tastaı bekitip, jaýyp tastady. Komandır: «Kettik!» degende, meniń aıtqanym: «Al qazaǵym, sen úshin janýǵa da, ushýǵa da daıynmyn!». Bunyń bári taspada jazylǵan.
Kúlli qazaq ǵaryshqa ushty. Qazaqtyń rýhy ushty. Meniń bul saparymnyń basty kómekshisi – Qazaq halqynyń maǵan degen kirshiksiz qurmeti men selkeýsiz senimi. Men halqym úshin ushtym jáne sol úshin de úlken qurmetke bólendim. Men túsken kezde «Toqtar! Toqtar!» dep aıqaılap jatqan aǵa-apalarymyzdy kórgende ózim abdyrap qaldym. Ózińiz oılańyzshy, búkil qazaq balasy seniń atyńdy qaıtalap aıtyp jatsa, senen asqan baqytty adam bolar ma edi? Qaı jerge barsam da «batyrymyz keldi», «tuńǵysh ǵaryshkerimiz keldi» dep qarsy alady. Sol jurttyń rıasyz kóńiline dán rızamyn.
Qasqyrbaı Qoıshymanov
DEREKKÓZ: Abai.kz
