- Ákeden erte aiyrylý, taǵdyr tosqan taýqymet osyndai táýekeldi mamandyqty tańdaýda qiyn bolǵan shyǵar...
[caption id="attachment_17037" align="alignright" width="225"]
- Jeti aiǵa tolar-tolmas shaǵymda janashyrymnan erte kóz jazyp qalsam da, eshqashan kóńilim qulazyǵan emes. Kózdegen maqsatqa qalai jetý kerektigin anam úiretti. «Qasyńdaǵylarǵa jaqsylyq jasai ber, túbi ózińe qaitady. Saǵan qaitpasa da, seniń urpaqtaryńa baq bolyp qonady. Jaqsylyq izsiz ketpeýi kerek» dep únemi aityp otyratyn. Buiyǵylaý, ońasha-oqshaý bolmyspen ósippin. Anam úsh balany ózi baǵyp-qaqty. Keiin úlken ápkem turmysqa shyǵyp, bizdi óz qolyna aldy. Qalaǵa kelgen soń, sheshem biraz aýyryp qaldy. Amal joq, aýylǵa qaitýǵa týra keldi. Kóp qazaqtyń basynda bolǵan jaǵdai bizdiń otbasyny ainalyp ótken joq. Úide nan men mai, qara sýdan basqa eshteńe bolmaityn. 10 jasymnan aýyr jumysqa jegildim. Vagondarda júk tasýmen nápaqa taptyq qoi. Keshke ábden sharshaisyń. Úige qaitar jolda bir qolyna sýyn, ekinshi qolyna oramalyn ustap anań turady. Keshke oqýǵa baramyn. Oqý men jumysty birge alyp júrdim. Shyn aitqanda, sabaqty beske oqymasqa shara bolmady. Jastyq qoi, aýyrlyqty sezine bermeisiń.
Basqa balalar ákesi týraly aityp jatatyn. Eń ókinishtisi, «sen jetimsiń, ary júr» degen aǵalarymyz boldy. Sonda da, úlken kisilerdiń qasynan qalmai, ár túrli jumystardy istei berdim. Bári de janbaǵystyń qamy. Jastyǵyma qaramai, úidegi oryndyqtarǵa deiin ózim qurastyratynmyn. Anamnyń aldynda ózimniń er jigit ekenimdi kórsetkim keldi. Bul – ár qazaqtyń boiyndaǵy namys. Tipti, qazirdiń ózinde úige elektr, sanitarlyq mamandardy shaqyrǵym kelmeidi. Bul jerde adamnyń ózin-ózi tárbieleýine toqtalamyz.
Kishkene kezimde aýylǵa sanitarlyq ushaqtar jii qonatyn. Úsh-tórt bala kútip turyp, ishine otyryp alatynbyz. Aýyl balasyna budan asqan arman joq-tyn sol kezde. Ushqysh bolýǵa degen ańsarym aýa bastady. Soǵys kezinde asqan erlik kórsetken Nurken Ábdirov, Talǵat Bigeldinov syndy qazaqtyń batyrlaryn jaqyn tanyǵan saiyn meniń armanym maqsatqa ulasa bastady. Ne kerek, 1965-1969 jyldary Armavirge oqýǵa tústim.
- «Qarakózderimizdiń boiynan ulttyq rýhty kóre almai júrmin» depsiz bir suhbatyńyzda. Bul joǵaryda sóz etken adamnyń ózin-ózi tárbielei bilýimen ushtasatyn sekildi.
- Tárbie – tal besikten. Ulttyq rýh qaidan shyǵady? Otbasynan. Tárbieden. Qazaqtyń dástúrin boiǵa sińdirý arqyly ulttyq sana saqtalady. Máselen, men ulttyq bolmys túgili, sol kezdegi kesapat saiasattyń kesirinen qazaqtyń sózin az estip, onyń ózine tán minezin kem kórip óstim. Biraq, qaitsem de tárbie berem dep, jani-jani jasytyp almaiyq. Ár nárseniń baiybyna barý qajet. Úidegi tárbie mektepke, ol joǵarǵy oqý orny qabyrǵasyndaǵy ilim alýǵa jalǵasqany jón. Ozyq oily balanyń paiymy qashanda órkenietke iek artyp turady. Munymen kelispeske laj joq. Álbette, órkenietti aýylda da jasaimyz. Moiyndaý kerek, biz óndiristik alpaýyt el emespiz. «Sharýanyń janyn mal ǵana saqtap qalady» degen bar. Osy rette úlken minberlerde otyrǵan sheneýnikter oilanǵany durys. Saýatty ideologiia jasaý – kún tártibiniń nómiri birinshi máselesi. Sodan baryp jas urpaqqa túzý baǵyt-baǵdar bere alamyz. Bul – barlyǵymyzǵa ortaq.
- Áýeli, Otannyń emes, otbasynyń ózindik dástúrin qalyptastyrý kerek deisiz ǵoi. Pálen jyl orys ortasynda óstińiz. Degenmen, nemerelerińizge qazaqy tárbieni qalai berip jatyrsyz?
- Táýba, halqyma myń rahmet! Qai jerge barsam da, halqym quraq ushyp qarsy alady. «Bir aýylǵa barsam, barlyq úige kirip shyǵýym kerek» dep janymdaǵylardy asyqtyryp júremin. Ras, dál meniki sekildi qurmetke jetkender az. Biraq, meniń kókirek-keýdemdi kernegen bir nárse boldy. Ol – ulttyq sana. Basynda men de, Talǵat ta (Talǵat Musabaev – avt.) qazaqsha durys sóilei almaitynbyz. Amandasyp, ary qarai ózge tilde shúldirlei ketetin edik. Keiin úlken aǵa-apalarym syn aitty. Osydan soń sanama nyqtadym. «Men nege óz tilimde sairap turmaimyn osy» dedim ózime-ózim qamshy basyp. Eń bastysy niet qoi. Óz tilimdi úirendim dep maqtanbai-aq qoiaiyn. Uldarym Reseide ómirge keldi. Olardyń qazaqy tálim alýy úshin árqily ádisterge bardym. Áýeli, olarǵa qazaqsha án-kúilerdi tyńdatam. Ásirese, kishi ulymnyń qazaqsha án tyńdaǵanda kózi jainap ketetin. Alǵashynda olardy qazaqsha tárbieleý qiynǵa soqty. Sebebi ózim oryssha oilaityn edim. Ata tárbiesi – qazaqylyqtyń qazyǵy. Men muny esh oilanbastan aitamyn. Tipti, kerek deseńiz, atalarymyz urpaq tárbiesin joǵary orynǵa qoiyp, óz perzentterin aǵaiyn-týys, bir qaýym el bolyp tárbielegen emes pe? Ata-ájeniń tárbiesin alǵan balanyń boiynan úlken-kishige degen qurmet, meiirim, imandylyq, rýhani tárbieni ashyq kórýge bolady. Qala berdi, qazaqtyń ejelgi dástúri boiynsha tuńǵysh nemeresin atasy men ájesi baýyryna basyp tárbielegen. Keide ol kenje ulynyń ornyna atasynyń qarashańyraǵyna ie bolyp ta jatady. Keremet qoi bul!
- Qazirgi tehnikanyń damyǵan ýaqytynda ulttyq bolmysty qalai saqtap qalmaq kerek?
- Shynynda, qazaq ár kezeńde de basynan ótkizgen tarihi jaǵdailarǵa qaramastan salt-dástúrlerimizdi mura retinde qasterlep, urpaǵyna ulaǵatty tárbie bere bildi. Al búginde osy asyl qundylyqtarymyzdyń tamyry ajyrap barady. Sondyqtan da, myna jahandaný zamanynda eń aldymen, ulttyq rýhymyzdy, mádeniet jáne ulttyq tárbiemizdi saqtap qalýymyz qajet. Biraq, qalai?
Bir nárseniń basyn ashyp alaiyq. Qoi baǵyp, mal kútken, egin salyp, jan baqqan da asa abyroily eńbek dep esepteimin. Jan-júregimiz – aýyl. Qazaq mal sońynda júre berse, álemdik órkenietten kenjelep qalatyny anyq edi. Al bir jaǵynan, zaman talabyna túpkilikti erip ketýge bolmaidy. Taǵy da aitamyn, baiypqa salý qajet. Shynaiy talant, shyn tulǵa ýaqyt ta tańdamaidy, saiasi ortanyń sheńberine de syimaidy. Mine, ulttyq bolmysty saqtap qalatyn – solar, bilimdiler. Zamanaýi uǵymdarǵa sai otbasy qundylyqtarynyń da jańasha qaǵidalary qalyptasyp keledi. Bir mysal, halqymyz jaqsy kelindi qyzynan kem kórmegen. Úlkenniń atyn atamai, otbasy múshelerin qurmetteýi kelinniń ádeptiligi men tárbieligin kórsetedi. Ibaly ana balasyna dál sondai tárbie berýge mindetti. Tirshilik qamymen júrip balaǵa múldem kóńil bólmeitin de, balaǵa tym qatal qaraityn da, qazirgi balaǵa qatty aitýǵa bolmaidy dep balanyń yńǵaiymen júretin de, jiǵan-tergenim balama jetedi dep qaltaǵa senetin de, meniń balam eń táýiri dep balasyn jaqtap otyratyn ata-ana da joq emes. Aq sútpen engen qasiet esh ýaqytta da adam boiynan ketpeidi. «Mynany isteýge bolmaidy» nemese «bul saǵan kerek» dep úiretip qoisań, jastyń jady ony umytpaidy.
Qazaqty ashtan óltirmeitin, kóshten qaldyrmaityn tetik – namys. Eger mende namys bolmasa óz Ana tilimdi úirenbes edim. Qupiiamdy aitaiyn: men tildi qazaqi án-jyr arqyly úirendim. Keiingi jastarǵa aitarym, oryssha da, aǵylshyn tilin de úirensin, biraq, eń birinshi qazaq tilin – óz ana tilińdi bil. Qazaqsha úirengisi kelmeitin qazaqtardy ózderine-ózi qarsy adamdar dep sanaimyn. «Maǵan qazaq tiliniń keregi joq, oryssha sóilei beremin» degen jurtty kóp kezdestirdim. Jaraidy, ózderi solai-aq istesin. Biraq, olar ata-babalaryn, túpqazyǵyn ózgerte almaidy ǵoi. Boidaǵy namys – ulttyq bolmystyń saqtaýshysy. Al onyń astarynda qanshama nárse jatyr.
- Sizdiń «Sport sheberi» degen ataǵyńyz taǵy bar. Arqanyń alty ai qysynda shańǵy teýip, konki bailadyńyz. Boks pen voleibol da oinadyńyz. Búgingi tańda, ásirese, aýyldyq jerlerde buqaralyq sportty damytý úshin ne jetpei jatyr dep oilaisyz?
- Birinshiden, jastardyń sportqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrýymyz kerek. Aýyldyq jerlerde buqaralyq sportty damytý úshin iri-iri ulttyq jáne sheteldik kompaniialarǵa talap qoiyp, demeýshilik máselesin rettep alǵanymyz jón. Bizde qazir osy másele aqsap tur. Mektepterdegi dene shynyqtyrý pánine de erekshe mán bergen durys. Keibir jerlerde eńbek, beineleý, dene shynyqtyrý siiaqty pánderge ekinshi kezektegi pán retinde qaraidy. Bul durys emes.
Náti sportpen ainalyspaǵan aýyl balasy bolmaǵan shyǵar, bolmaýy da kerek. Kerek deseńiz, erteli-kesh at ústinde júrý men buzaý qýyp, qoi toǵytqannyń ózin sport der edim. Shirkin, bala kezimde atqa minýge qatty áýes edim. Men Arqanyń qazaǵymyn. Bul jaqtyń qysy segiz aiǵa deiin sozylady. Sonyń bes aiynda qar jatady. Mundai aýa-raiynda eń qolailysy shańǵy men konki sporty. Men de bala kúnimnen aiaǵyma shańǵy bailap, osy sportpen shuǵyldandym. Qarqaralyda ótken aýdandyq jarystarda júlde alǵan kezderim de boldy. Jalpy shańǵy sportynan belgili bir deńgeige jettim dep aita alamyn. Voleibolmen de bir adamdai ainalystym. Tipti birinshi razriadty voleibolshymyn. Qiyr shyǵysta áskeri qyzmette júrgen kezimde jeńil kiimmen voleibol oinaitynbyz.
Sondai-aq, mektepte júrgen kezimde boks úiirmesine bardym. Iri jarystarǵa qatyspasam da, aýyl arasyndaǵy saiystarda óner kórsetip júrdim. Biraq ári qarai qýǵan joqpyn. Óitkeni boksta aýyr soqqylar alyp, densaýlyǵyńa zaqym keledi. Al, men bala kúnimnen ushqysh bolýdy armandaǵan adammyn. Ol úshin eń basty talap – myqty densaýlyq. Sondyqtan armanyma qol jetkizý úshin bokstan erte kettim. Ǵaryshker bolǵysy keletin jastarǵa aitarym da osy, sportpen shuǵyldaný arqyly maqsattaryńyz oryndalady. Sebebi, bizdiń salaǵa ekiniń biri kele bermeidi.
- Jylqyny týraly aityp qaldyńyz...
- Jany da, jaly da sulý jylqy janýar o bastan kieli qazaqtyń senimdi serigi, qýatty qanaty bolǵan. Átteń, meniń jas kúnimde úide jylqy bolmady. Biraq, kórshi-qolańnyń úiirine baryp, odan qulynyn ustaitynbyz. «Óskende meniń úiimde mindetti túrde jylqy bolady» dep maqsat qoidym. Mine, ol da oryndaldy... Men sáigúlikterdi ata-babamyzdyń dástúrine sai óte jaqsy kóremin, kerbez janýarlarǵa qarap súisinemin, meniń qazirgi ermegim de sol. Jylqylardyń quiryq-jaldaryn tógiltip, shaýyp júrgenin tamashalaýdy men ǵana emes, balalarym da unatady, bul degenińiz – tilmen aityp jetkize almaityn sulýlyq qoi.
- Bir jerden «Ózin-ózi dáripteýshilik – óz kúshi men qabiletin tym asyra baǵalaýshylyq» degendi oqyp edim. Naǵyz halyqtyń qalaýlysy, ulttyń qundylyqtardyń uitqysy derlik keibir kókelerimizden sol qasietti kórip qalyp jatyrmyz. Buǵan ne deisiz?
- Bul pendeshilik, odan basqa eshteńe emes. Únemi attyń jalynda, túieniń qomynda júrgen soń ondai-ondailar bola beredi. Bul joǵaryda aitqan tárbiege bailanysty nárse. Tipti, búginderi qarapaiym qazaqi tárbieniń de «qabyrǵasy» sógilip, qadiri taia bastaǵanyna qynjylasyń. Árkim ózine-ózi esep bergeni durys. Mynany aitaiyn, ertede malshy bolsa da, basyń baidyń aldynda imegen. Bige júgingen. Bul – qazaqi tálim-tárbieniń kúretamyry.
Moinyńa jaýapkershilikti alý – úlken kisilik. Óz basym jasymnan eńbekpen óstim. Al, aviatsiiada ádettegi bir jyl eki jylǵa esepteledi. Onyń ústine ǵarysh salasynyń ólshemi múldem bólek. Árqashanda sheshimdi óziń jeke qabyldaýyń kerek jáne ol memleketińniń igiligine jarasa ǵana. El degende emirenip, jurt degende júginip qyzmet ete almaityn adam óz Otanyna qarsy jumys istep jatyr degen sóz. Qoǵamdaǵy túrli páleniń shyǵyp jatqany osyndaidan bastalady.
Qalyby qyran tektes qazaq
- Keshegi bala Toqtardyń baldaýren shaǵy ótken ólkeni kók júzinen kórgende qandai sezim boldy? Zertteý barysynda erekshe bir jaittarǵa keziktińiz be?
- Ony sózben jetkize almaisyń. Keshegi asyr salyp oinaǵan jer janaryńa syiyp ketedi. Qarai bergiń keledi. Bizdiń baitaq Atamekenimizdiń sulýlyǵyna shek keltirmeimin. Oǵan ǵaryshta taǵy bir kýá boldym.
Alǵash ret Temirtaýdyń tútinin men taptym. Meniń baiandamamnan soń Temirtaý zaýyttaryndaǵy murjalarǵa arnaiy sebetter ornatyldy. Sodan soń Qazaqstannyń jer qoinaýyn ózim aparǵan úsh plenkaǵa toltyryp túsirip ákeldim. Alǵash ret Araldyń tabanynan ushqan tuz sonaý Qiyr Shyǵystaǵy muzarttarǵa túsetinin anyqtadyq. Temirtaýdyń tútini Tynyq muhitqa deiin shubatylyp jetetinin bildik.
Atalǵan baǵdarlamanyń aiasynda ózge ǵaryshkerlermen birge biotehnologiia, metallýrgiia, meditsina salalary jáne Aral teńizi aimaǵy boiynsha ǵylymi-zertteý jumystary júrgizildi. Zertteýlerdiń nátijesinde Aral ústindegi tuzdy shań boramasynyń paida bolý protsesi, sol ziiandy aerozoldardyń Qazaqstan men Resei aýmaqtaryna taralýynyń ǵaryshtyq sýretteri alyndy. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy atmosferanyń qalai taralatyn kórdik.
Shúkir deimiz, Qazaqstan ǵaryshtyq memleketter sanatyna kirdi. Osy arqyly bizdiń eldi halyqaralyq qaýymdastyq tehnologiiasy damyǵan el retinde qabyldady. Atyshýly Amerika men Eýropanyń Qazaqstanǵa degen eski, turpaiy kózqarasy ózgerdi. Ekinshiden, ózimiz óz betimizben ǵaryshty zerttei bastadyq. Asa mańyzdy bir jáitti myqtap esimizde ustaýymyz kerek. Ǵarysh – jańa tehnologiia. Qazir IT-aqparattyq tehnologiialar zamany. Ol kún saiyn ósip, ózgerip turady. Bir orynda toqtap qalmaidy. Sondyqtan bizdiń jastarymyz erinbei oqyp, sapaly bilim alýy kerek.
- 7 kún 22 saǵat 13 minýt ǵaryshty meken ettińiz. A.I.Mikoian atyndaǵy aviakonstrýktorlar biýrosynyń 26 synaqshy-ushqyshynyń arasynda jalǵyz siz iligipsiz. Solardyń 9-y synaq kezinde apatqa ushyrap, qaza tapqan. Muny erdiń isi – nar táýekel dep qabyldaý kerek shyǵar?
- Men ǵarysh salasyna kelip-aq táýekelge bel býdym der edim. Balalyq qiialyma qanat bitirip, túrli kedergilerge taisaqtamai, armanyma qol jetkizdim. Áskeri ýchilisheni támamdap, Qiyr Shyǵysta, Amýrdaǵy Komsomolsk qalasynda áskeri qyzmetimdi ótedim. Tórt jylda SÝ-15 ushaǵynda qabiletimdi kórsetip, Qiyr Shyǵystyń «Eń úzdik ushqyshy» ataǵyn ielendim. Iá, qazaq balasynyń qolynan da mundai keledi! Men qoryqqam joq. 1988 jyly Keńes Odaǵynyń tarihynda tuńǵysh ret jerge qonbai, áýe keńistiginde ushaqqa eki márte janarmai quidyrý arqyly Soltústik poliýske ushý saparyn iske asyrdym. Reaktivti ushaqtardyń 50-den asa jańa túrlerin synaqtan súrinbei ótkizdik. Bul jerde de boidaǵy namysym arqyly qadam jasadym. Júz seksen million halyqtyń ishinen jalǵyz qazaqtyń balasy tańdaldy. Kúlli qazaq meniń moinyma júk artty. Ras, «Nar táýekel – erdiń isi».
- Ǵaryshkerlerdiń arasynda jazylmaǵan Gagarinniń «zańy» – «poehalidi» buzyp: «Halqym, sen úshin otqa da, sýǵa da túsýge daiynmyn!» dedińiz. Ǵarysh kemesi kóteriler sáttegi dástúrli sózdi ana tilińizde aitqanyńyzdyń ózi nege turady!
- Bul oqiǵany eshqashan umyta almaimyn. Prezidentimizge qazaq tilinde: «Saparǵa daiynmyn!» dep raport jasadym. Bir ýaqytta sanaý bastaldy. Ushýǵa bir minýt qaldy. Zymyranǵa baryp otyrdym, liýktardyń bárin tastai bekitip, jaýyp tastady. Komandir: «Kettik!» degende, meniń aitqanym: «Al qazaǵym, sen úshin janýǵa da, ushýǵa da daiynmyn!». Bunyń bári taspada jazylǵan.
Kúlli qazaq ǵaryshqa ushty. Qazaqtyń rýhy ushty. Meniń bul saparymnyń basty kómekshisi – Qazaq halqynyń maǵan degen kirshiksiz qurmeti men selkeýsiz senimi. Men halqym úshin ushtym jáne sol úshin de úlken qurmetke bólendim. Men túsken kezde «Toqtar! Toqtar!» dep aiqailap jatqan aǵa-apalarymyzdy kórgende ózim abdyrap qaldym. Ózińiz oilańyzshy, búkil qazaq balasy seniń atyńdy qaitalap aityp jatsa, senen asqan baqytty adam bolar ma edi? Qai jerge barsam da «batyrymyz keldi», «tuńǵysh ǵaryshkerimiz keldi» dep qarsy alady. Sol jurttyń riiasyz kóńiline dán rizamyn.
Qasqyrbai Qoishymanov
DEREKKÓZ: Abai.kz
