Bul usynysty kópshilik te qoldaı jóneldi. Jeli qoldanýshylary bul máseleni talap etý kerektigin, «talap etpesek, Talasbekti taǵy da tasada qaldyrady» degen nıetpen dabyl qaqqan.
Ótken kúnderdi taǵy bir eske alsaq, «Qunanbaı» fılmi túsirilip jatqan tusta marqum Talasbek aǵa qońyraý shaldy. Fılmniń túsiriliminiń kóbi ketip, azy qalǵanyn aıtyp, reportaj jasaıyq degen ótinishin bildirgen. Alaıda, Doshan aǵa fılm aıaqtalmaı jatyp, jarnamalaýǵa qarsy boldy. Sol joly Talasbek aǵadan «Oqıǵanyń jelisi qaıdan alynǵanyn?» suraǵan edik.
«Bala kezimnen aýylda estip, qanyǵyp ósken áńgimelerimniń negizinde jazyldy. Kóbi baıandaý emes. Naqty oqıǵalarǵa qurylǵan. Senarıdi kórkemdik keńes jyly qabyldap, bekitti. Senesiń be, Qunanbaı keńes zamanyndaǵy eń úlken ıdeologıanyń qurbany bolǵan adam. Naǵyz Qunanbaı týraly áńgimeler eldiń aýzynda ǵana aıtylyp júr. Qunanbaı – naǵyz kemeńger tulǵa. Ádiletti bı bolǵan. Memleketshil. Eń aldymen onyń qaıratkerligin kórsetýimiz kerek fılm arqyly. Doshannyń da kórsetkisi kelgeni osy. Qunanbaıdy qaralaǵan tarıhtan aqtap alýymyz kerek. Naǵyz Qunanbaıdy áli eshkim bilmeıdi» degen edi.
«Qunanbaı» týraly Talasbek Ásemqulovqa deıin belgili ǵalym Tursyn Jurtbaı men jazýshy Beıbit Saparáli de zerttegen. Bul týraly Talasbek aǵanyń: «Ekeýiniń de kitabymen tanyspyn. Ózim de Qunanbaıdyń taǵdyryn bir kisideı biletin adammyn. Keńes zamanynda Alash azamattarynyń bárin qyryp saldyq. Keńes zamanynda óner men ádebıettiń bári ıdeologıaǵa baǵyndy. Sol sebepti de, tulǵalarymyzdyń naǵyz beınesin kórsete alǵan joqpyz. Máselen, Táttimbetti alaıyq. Táttimbet týraly osy ýaqytqa deıin eshqashan durys aıtylǵan joq. Kóp derekter naqty emes. Dáýletkereıdiń ózin ázer tanyttyq» degeni bar-dy.
Ókinishtisi, Talasbek aǵa áńgimesin aıaqtaı almady. Almatyǵa kelgeninde asyqpaı, Qunanbaı týraly estigen-bilgenin aıtpaq bolǵan. Amal neshik, sum ajal oǵan jetkizbedi.
Fılm jaryqqa shyqqannan keıin de san alýan pikirler aıtyldy. Arasynda jaǵymdysy da bar, jaǵymsyzy da jeterlik. Biri – maqtasa, ekinshisi – dattaıdy. Fılm prokatqa da shyqty. Ártúrli daqpyrtty áńgimeler kóbeıgen soń, kınodramatýrgtyń jary, belgili mádenıettanýshy Zıra Naýryzbaevaǵa qońyraý shalǵanbyz. Zıra apaıdan Talasbek aǵanyń fılm týraly kózqarasy qalaı bolǵanyn suraǵanymyzda:
«21 qyrkúıek kúni tańerteń Talasbekti Doshan aǵa ońasha aparyp, áli tolyq bite qoımaǵan fılmniń alǵashqy nusqasyn kórsetken eken. Montajy da tolyq bitpegen fılmniń nusqasy Talasbektiń kóńilinen shyqsa kerek. Úıge kelgeninde kózine jas alyp, rıza bolyp aıtqany áli esimizde. «Sondaı jaqsy fılm bolypty» dep baǵa berip edi. Fılmniń tanystyrylymy kezinde shaqyrdy. Kórdim. Kóńilimnen shyqpaǵan epızodtary da boldy. Keıbir nárseler artyqtaý bolǵan sekildi. Tipti, «Áttegen-aı» deıtindeı bir-eki tusy bar. Ár nársege synı kózqaraspen qaraıtyn adambyz ǵoı. Álemdik deńgeıdegi fılmdermen salystyryp qaraıtynymyz taǵy bar. Sondaı salystyryp qaraǵanda, birli-jarym kemshilikteri baıqalady, árıne. Keıbir sátteri beıneklıpter sekildi tez aınalady. Jasy úlken adamdarǵa muny qabyldaý qıyn sıaqty. Al, jastarǵa bul unaıtyny belgili. Bes júz jylqy aıdap ketetin barymtasy bar edi. Ol epızodtar fılmge enbeı qalypty. Áli de fılmge bir-eki epızod qossa dep oılaımyn. Ony Doshan aǵa ózi sheshetin bolar» degen-di.
Elimiz táýelsizdik alǵaly beri Qunanbaı týraly az jazylǵan joq. «Abaı jolynda» aıtylmaǵan aqıqatty izdegender de jeterlik. Aǵa sultannyń naǵyz tulǵasyna qatysty pikir qaıshylyqtary da kóp edi. Talasbek Ásemqulov osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin baryn saldy. Senarı jazarynyń aldynda Qunanbaı atamyzǵa qatysty derekterdiń bárin oqyp, zerdelep shyqqanyn Zıra apaı aıtqan bolatyn. Ol týyp-ósken Shubartaý men Abaı – bir-birine kórshi jatqan aýdandar. Demek, kınodramatýrg bala kezinen-aq Abaı men Qunanbaı týraly aýyl aqsaqaldarynan kóp estigen. Sonyń bárin jadyna túıip ósken. Munyń báriniń senarıdi jazýǵa septigi tıdi. Kınodramatýrg úshin óz taqyrybyn ashýda kóp qınalmaǵandyǵy osydan baıqalsa kerek.
Jalpy, o bastaǵy áńgime «Qunanbaıdyń» Memlekettik syılyqqa usynylýynan shyqqan. Memlekettik syılyqqa ujymdyq eńbekti usyný burynnan bar úrdis. Bir kezderi Memlekettik syılyqty alǵan qadaý-qadaý spektáklder boldy. Jekelegen adamdarǵa emes, spektáklge beriletin jaqsy dástúr bar edi. Ázirbaıjan Mámbetov qoıǵan «Ana-Jer-ana» men «Qan men terdiń» KSRO-nyń memlekettik syılyǵyn alǵandyǵyna, Kúlásh Baıseıitovanyń «Qyz Jibek» operasymen aty dúrkirep shyqqanyna tarıh kýá.
Bir bilerimiz, Doshan Joljaqsynovtyń jeke basynda Memlekettik syılyq bar. Syılyq «Qunanbaıǵa» beriletini aqıqat. Taǵy bir aqıqat, «Qunanbaıda» Talasbek Ásemqulovtyń da qoltańbasynyń barlyǵy. Senarı myqty bolmasa, kınodramatýrg ynta-shyntasymen Qunanbaıdy zerttemese, fılm kóptiń kóńilinen shyǵar ma edi. Joq. Demek, «Qunanbaı» fılmi Memlekettik syılyqqa laıyqty bolsa, Talasbek Ásemqulov ta sol syılyqqa laıyq degen sóz.
Mádenıettanýshy Ásıa Baǵdáýletqyzy bul turǵyda:
– Munyń bári bizdiń zańdardyń, erejelerdiń durys jasalmaıtynynan bolyp turǵan sıaqty. O dúnıelik adamnyń shyǵarmasyn Memlekettik syılyqqa usynýǵa bolmaıdy degen talap bar shyǵar, biraq, onyń ujymdyq jumysy usynylsa, esimin syzyp tastańdar degendi oqyǵan joqpyn. Eger alda-jalda sondaı talap tasqa basylǵan bolsa, ony bárimiz jabylyp ózgertýimiz kerek. Óıtkeni, bul aqylǵa syımaıdy. Tiri adamǵa qatysty ádiletsizdik – ádiletsizdik, ólgen adamǵa qatysty ádiletsizdik – qudaısyzdyq bolady. Tiri adammen aıtysýǵa bolady, alysyp, julysýǵa bolady. Basynýǵa da bolatyn shyǵar. Biraq, ólgen adamdy basynǵanyń – ózińniń aryńdy basynǵanyń, uıatyńdy tunshyqtyrǵanyń sıaqty bolyp elesteıdi maǵan. Tóbemizde Qudaı bar emes pe? Mynaý jybyrlaǵan jalǵan dúnıeden joǵarǵy ádilet bar emes pe? Ony qalaı umyttyq? Eger shynynda da, T.Ásemqulovtyń esimi «Qunanbaı» avtorlarynyń biri retinde tizimge qosylmasa, bul bárimizdiń betimizge salyq bolady. Óıtkeni, osy qoǵamdy qurap otyrǵan biz, onyń jazylmaǵan zańdylyqtarynyń saqtalýyna, al, jazylatyndarynyń ádiletpen jazylýyna biz jaýaptymyz. Osy ádiletsizdikti kórip otyryp úndemeı qalý bárimizdiń de sol qıanatty óz qolymyzben jasaǵanymyzben teń bolyp shyǵady. Talasbek Ásemqulov pen Doshan Joljaqsynovtyń tandeminsiz «Birjan sal» da, «Qunanbaı» da bolmaıtyn edi. Biz osy fılmder úshin Doshan aǵaǵa qalaı alǵys aıtsaq, Talasbek aǵaǵa da solaı qaryzdarmyz. Túsinemiz, kıno – ujymdyq óner. Biraq, onda da árkimniń qosqan úlesi bolady ǵoı. Ol bir túsirilim alańynda shaı tasyp júrgen kómekshi, ne úshinshi operator nemese epızodtyq róldegi akter emes. Ol – senarı avtory. Akterlik turǵydan alǵanda, shyndap kelgende, Qunanbaı – Doshan Joljaqsynovtan bólek, Zere rólindegi Nursıfat Salyqova men Baraq rólindegi Aıdos Bektemirdiń sheberligine tánti boldyq.
Bul fılmde operator men kompozıtordyń jumysyn da atap ótýge bolady. Ras. Biraq, solardyń bárin qosyp turyp, bir Talasbekti syzyp tastaý qaı ádiletke jatady? Senarısiz fılm bolatyn ba edi? Ras, Talasbektiń esimin qossa da, qospasa da, bul alamanda biz «Qunanbaıǵa» ish tarta, ishteı bolysyp qaraımyz. Óıtkeni, minsiz bolmasa da, maqsaty anyq, shyn Qunanbaıdy tiriltýge talpynys bul. Ideıalyq turǵyda bıik shyǵarma. Biraq, másele fılmniń syılyqty alý, almaýynda da emes. Másele, qarapaıym ǵana ádilette. Qalaı bura tartsańyz da, Talasbek Ásemqulovtyń Memlekettik syılyqqa úmitkerler tiziminen alynyp tastalýyna eshqandaı qısyn joq.
Mundaı, memleket atynan, demek bárimizdiń, búkil ultymyzdyń atynan beriletin syılyqta yǵaı men syǵaılyǵyń emes, talant, eńbek, shyǵarma baǵalanýy kerek ásilinde. Talasbek marqumnyń shendilerdiń tilin tabýǵa ıkemi bolmaǵany ras. Basqa kináraty joq edi. Sondyqtan, osy qoǵamnyń ary úshin, bul olqylyqty túzetý kerek dep sanaımyn» deıdi.
Oryndy sóz. Áńgimeniń jóni osy. «Birjan sal» men «Qunanbaıdyń» myqtylyǵy – Joljaqsynovta ǵana turǵan joq. Onyń túp negizi – senarıdiń sheberliginde. Sheber kim? Árıne, Ásemqulov. «Qunanbaı» fılmindegi kesek-kesek sóz oramdary kimge tıesili? Taǵy da Ásemqulovqa. Endeshe, syılyqqa úmitkerler tiziminen Ásemqulovty kóre almasaq, bizdiń abyroıymyzǵa syn!
Doshan myrza, buǵan siz ne deısiz?!
Derekkóz: "Aıqyn" gazeti
Gúlzına BEKTAS
