2015 jyldyń qazanynda Almaty oblysy ákiminiń apparaty» memlekettik mekemesiniń «Dostyq úii – Qoǵamdyq kelisim ortalyǵy» KMM bolyp qaita qurylǵannan beri Dostyq úiiniń qoǵamdaǵy kóterer júgi, atqaratyn jumys aýqymy zoraiyp, áleýmettik-saiasi mańyzy arta tústi desek artyq aitqandyq bolmas edi.
Búginde elimiz úshin qoǵamdaǵy memlekettik birtekti ulttyq saiasatty júzege asyrý ózekti máselelerdiń biri ekeni aitpasada túsinikti. Kieli Jetisýdyń tórinde oryn tepken Dostyq úiiniń qyzmetkerelri Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń, Assambleia tapsyrmalary men mindetterin júzege asyrý úshin birtalai sharalardy uiymdastyrdy.
Qazirgi tańda Taldyqorǵan qalasynyń kórikti oryndarynyń biri – Qaratal shaǵyn aýdanynda ornalasqan Dostyq úiiniń keń de záýlim ǵimaratynyń birinshi qabaty tolyqtai ákimshilik jumystardy júrgizýge arnalǵan.
Munda Dostyq úii qurylymynda jumys jasaityn «Ákimshilik-basqarý», «Etnosaralyq qatynastar salasyn taldaý jáne monitoringileý», «Qoǵamdyq-kópshilik sharalardy jáne QHA-nyń qurylymdarymen jumysty uiymdastyrý», «Rýhani jańǵyrý», «Ǵimaratqa qyzmet kórsetý bólimderi» men etnomádeni birlestikterdiń ókilderine arnalǵan keńseler, zamanaýi tehnikamen jabdyqtalǵan dybys jazý stýdiiasy, qazaq mádenieti men salt-dástúri ortalyǵy, memlekettik jáne etnostyq tilderdi damytý kabineti, mýltimediialyq ortalyq ornalasqan.
Ekinshi qabatta oblystyq Qazaqstan halqy Assambleiasy, Qoǵamdyq kelisim keńesi, mediatsiia kabineti, grimge jáne daiyndyqqa arnalǵan shaǵyn bólmeler bar. Sonymen qatar eki júz adamdyq akt zaly men tórt kanaldy sinhrondyq aýdarma júiesi ornatylǵan májilis zal bar.
Úshinshi qabatta túrli etnostardyń salt-dástúrin, mádenietin nasihattaityn etnomádeni birlestikterge arnalǵan kabinetter ornalasqan. Olar ár etnostyń salt-dástúri men mádeni murasyn kórsetetin buiymdarmen jabdyqtalǵan jáne ýaqyt talabyna sai jańartylyp otyrady. Sondai-aq ǵimarattyń eń tómengi qabaty úsh horeografiialyq zalmen, qoiylym kostiýmderine arnalǵan bólmelermen jabdyqtalǵan.
Dostyq úii qyzmetiniń taǵy bir basty baǵyty – jastar máselesi. Jastardyń boiyna otanshyldyqty darytý, rýhani-aǵartýshylyq baǵyttaǵy jobalar men ulttyq salt-dástúr, mádeni murany saqtaý, ulttyq qundylyqtardy qasterleý arqyly óńirdegi turaqtylyq pen dostyqty saqtaý.
Qazaqstan halqynyń birligin nyǵaitý, aimaqtyq assambleiamen mádeni bailanysty damytý maqsatynda birneshe jobalar uiymdastyryldy. Atap ótetin bolsaq: «Beibitshilik pen kelisim jol kartasy», «Jibek joly boiyndaǵy suhbat», «Rýhy bekem, kieli meken – Jetisý» ǵylymi-tanymdyq ekspeditsiiasy, «Qazaqtaný» jobasynyń «Uly Dala eliniń qonaqjai qasieti» mádeni-kópshilik shara aiasynda «Qymyzmuryndyq» festivali, «Týǵan jer», «Birlik» halyqaralyq jastar lageri jáne «100 jańa esim: tabysty bolý joly» jazǵy mektebi.
Dostyq úileri arasynda tájiribe almasý maqsatynda Jambyl, Túrkistan oblystary men Shymkent qalasynda «Yntymaq sherýi», shekara aimaǵyndaǵy yntymaqtastyq boiynsha «Dostyqta joq shekara» jobasy aiasynda Qazan qalasynda «Qazanǵa izgi nietpen» halyqaralyq festivali uiymdastyrylyp ótkizildi. Qoǵamdyq kelisim keńesteriniń qyzmetine arnalǵan «Aýylym – altyn qazynam» V oblystyq forýmy, «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń oblystyq shtaby «Ózińdi kórset» startap pen «Myń bala» respýblikalyq mádeni-aǵartý jobasyn iske asyrýda jalpyqazaqstandyq «Astana beibitshilik besigi» atty ashyq diktant ótti.
Etnomádeni birlestikter etnosaralyq birlik pen kelisimdi nyǵaitýǵa baǵyttalǵan is-sharalar men Astananyń 20 jyldyǵy aiasynda Dostyq úiinde oblystyq «Kúmis tamyr» qytai etnomádeni birlestigi «Abyroiy asqaq Astana!» forýmyn ótkizdi.
Almaty oblystyq ázirbaijan etnomádeni birlestigi «Astana – memlekettik tildiń tiregi» taqyrybynda dóńgelek ústel uiymdastyrdy. Taldyqorǵan aýmaqtyq «Vidergebýrt» nemis qoǵamy Taýbulaq ekokempinginde «Maqtanyshym – Astana» taqyrybynda jazǵy maýsym lagerin, oblystyq «Ahyska» túrik etnomádeni birlestigi «Analar kúni» qaiyrymdylyq aktsiiasyn, «Safar» tájik qoǵamdyq birlestigi Qazaqstan Respýblikasynyń Konstitýtsiiasy kúnine arnalǵan «Ata zańym – eldigimniń aiǵaǵy!» oblystyq forýmyn oidaǵydai ótkizdi. «Aviv» evrei etnomádeni ortalyǵy Halyqaralyq qarttar kúnine orai «Qarttarym – asyl qazynam» oblystyq ózbek etnomádeni ortalyǵy «Astana – dostyq shańyraǵy», Kóksý aýdanynda «Arman qala Astana, jan júregim!» forýmdaryn joǵary deigeide uiymdastyrdy. «Nahichevan» ázirbaijan jáne bolgar etnomádeni birlestikteri «Gúldei ber, Astana» festivalin, halyqaralyq balalardy qorǵaý kúnine arnalǵan múmkindigi shekteýli balalar arasynda «Talaptyǵa nur jaýar», Qazaqstandyq otbasy kúnine arnalǵan «Ortaq shańyraq aiasynda» festivalder men 1 mamyr Qazaqstan halqynyń birligi kúnine arnalǵan «Ónerim – ómirim», Tuńǵysh Prezident kúnine arnalǵan «Elim dep soqqan júregi», Qazaqstan halqynyń tilderi kúnine ózge etnos ókilderi arasynda «Kórkem oi. Kórkem til. Kórkem sóz» baiqaýlaryn ótkizý igi dástúrge ainaldy.
Máselen, 2008 jyldan beri jumys isteitin tilderdi oqytý ortalyǵynda jyl saiyn qyryqtan astam ózge etnos ókilderi qazaq tilin oqyp, meńgerip shyqsa, qazaq tilin erkin meńgergen túrli etnos ókilderinen quralǵan «Parasat» til janashyrlary klýbymen birlesken rýhani-aǵartýshylyq jobalar turaqty túrde júzege asyrylyp turady. Sońǵy jyldary óńirimizde turatyn etnostardyń, máselen, poliak, qytai, orys, korei, tatar, bolgarlardyń tarihi otany bolyp esepteletin memleketterdiń elshilerimen kezdesý turaqty túrde uiymdastyrylýda.
Sonymen qatar, Dostyq úii men oblystyq Qazaqstan halqy assambleiasynyń birlese atqarǵan jumystary respýblikalyq, oblystyq buqaralyq aqparat quraldary, áleýmettik jelilerde keńinen ári ýaqytyly nasihattalyp keledi. Atap aitsa, oblystyq «Jetisý» telearnasynan Assambleia qyzmetine arnalǵan «Ulylyq uiasy» habary apta saiyn shyǵyp turady. Mekeme tarapynan atqarylǵan jumystardy nasihattaý maqsatynda ai saiyn Aqparattyq biýlleten shyǵarylyp turady, oǵan qosa, bolashaqta shaǵyn aptalyq basylym daiyndaý josparlanǵan.
Dostyq úiiniń jumys aýqymy da, mańyzdylyǵy da jyl saiyn keńeie túsýde, munda oblysymyzdyń belgili ǵalymdary men shyǵarmashylyq tulǵalaryn shaqyra otyryp, ártúrli ǵylymi-tájiribelik konferentsiia, ekspeditsiia, seminar, baiqaý, kezdesý, forým, festivaldar ótkizý dástúrge ainalǵan. Elbasynyń «Ult jospary: 100 naqty qadam», «Bolashaqqa baǵdar: Rýhani jańǵyrý» baiandamasy men maqalasynda kórsetilgen ult birligi men qoǵamdaǵy turaqtylyqty saqtaý, Qazaqstan halqy Assambleiasynyń XHVI sessiiasynda qoiylǵan jańa mindetterdi oblysymyzda júzege asyrý boiynsha «Dostyq úii – Qoǵamdyq kelisim ortalyǵynyń» úlesi men mindeti óz deńgeiinde atqarylýda.
Jyl saiyn jyldyq jospar boiynsha jáne jospardan tys úsh myńǵa jýyq ártúrli formatta is-sharalar ótkiziledi. Dostyq pen yntymaq – buzylmaityn qorǵan, jol kórseter baǵan desek, osy turǵyda óńirdegi árbir etnos, ár etnomádeni ortalyqtar óz mádenieti men tilin, salt-dástúrlerin saqtaýǵa múmkindik ala otyryp, el igiligi jolynda atqarylyp jatqan júieli jumystarǵa belsendi qatysý arqyly Táýelsiz Qazaqstannyń kók bairaǵynyń astyna tyǵyz toptasa túsýde.
Nurlan ÁÝBÁKIR
