2015 jyldyń qazanynda Almaty oblysy ákiminiń apparaty» memlekettik mekemesiniń «Dostyq úıi – Qoǵamdyq kelisim ortalyǵy» KMM bolyp qaıta qurylǵannan beri Dostyq úıiniń qoǵamdaǵy kóterer júgi, atqaratyn jumys aýqymy zoraıyp, áleýmettik-saıası mańyzy arta tústi desek artyq aıtqandyq bolmas edi.
Búginde elimiz úshin qoǵamdaǵy memlekettik birtekti ulttyq saıasatty júzege asyrý ózekti máselelerdiń biri ekeni aıtpasada túsinikti. Kıeli Jetisýdyń tórinde oryn tepken Dostyq úıiniń qyzmetkerelri Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń, Assambleıa tapsyrmalary men mindetterin júzege asyrý úshin birtalaı sharalardy uıymdastyrdy.
Mekeme alǵash ashylǵan kezde negizinen buqaralyq mádenı-kópshilik sharalardy uıymdastyrýmen aınalysyp kelse, qazirgi qyzmeti Assambleıanyń memlekettik ulttyq saıasat salasyndaǵy negizgi strategıalyq baǵdarlamalaryna túsinik berý, nasıhattaý jáne qoǵamdyq kelisimdi saqtaý boıynsha ıdeologıalyq jumys ortalyǵy qyzmetin atqarýǵa baǵyttalyp otyr.
Qazirgi tańda Taldyqorǵan qalasynyń kórikti oryndarynyń biri – Qaratal shaǵyn aýdanynda ornalasqan Dostyq úıiniń keń de záýlim ǵımaratynyń birinshi qabaty tolyqtaı ákimshilik jumystardy júrgizýge arnalǵan.
Munda Dostyq úıi qurylymynda jumys jasaıtyn «Ákimshilik-basqarý», «Etnosaralyq qatynastar salasyn taldaý jáne monıtorıńileý», «Qoǵamdyq-kópshilik sharalardy jáne QHA-nyń qurylymdarymen jumysty uıymdastyrý», «Rýhanı jańǵyrý», «Ǵımaratqa qyzmet kórsetý bólimderi» men etnomádenı birlestikterdiń ókilderine arnalǵan keńseler, zamanaýı tehnıkamen jabdyqtalǵan dybys jazý stýdıasy, qazaq mádenıeti men salt-dástúri ortalyǵy, memlekettik jáne etnostyq tilderdi damytý kabıneti, mýltımedıalyq ortalyq ornalasqan.
Ekinshi qabatta oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy, Qoǵamdyq kelisim keńesi, medıasıa kabıneti, grımge jáne daıyndyqqa arnalǵan shaǵyn bólmeler bar. Sonymen qatar eki júz adamdyq akt zaly men tórt kanaldy sınhrondyq aýdarma júıesi ornatylǵan májilis zal bar.
Úshinshi qabatta túrli etnostardyń salt-dástúrin, mádenıetin nasıhattaıtyn etnomádenı birlestikterge arnalǵan kabınetter ornalasqan. Olar ár etnostyń salt-dástúri men mádenı murasyn kórsetetin buıymdarmen jabdyqtalǵan jáne ýaqyt talabyna saı jańartylyp otyrady. Sondaı-aq ǵımarattyń eń tómengi qabaty úsh horeografıalyq zalmen, qoıylym kostúmderine arnalǵan bólmelermen jabdyqtalǵan.
Qazirgi tańda Dostyq úıi jıyrma alty oblystyq etnomádenı birlestik, olardyń janynan qurylǵan alty shyǵarmashylyq ujym, alty qoǵamdyq birlestik jumys isteıdi. Almaty oblystyq etnomádenı birlestikter men olardyń aýdan, qalalardaǵy bólimsheleri Dostyq úıinde respýblıkalyq, oblystyq, qalalyq, aýdan deńgeıinde ótetin ártúrli formattaǵy áleýmettik-mádenı sharalarǵa belsendi túrde qatysady.
Dostyq úıi qyzmetiniń taǵy bir basty baǵyty – jastar máselesi. Jastardyń boıyna otanshyldyqty darytý, rýhanı-aǵartýshylyq baǵyttaǵy jobalar men ulttyq salt-dástúr, mádenı murany saqtaý, ulttyq qundylyqtardy qasterleý arqyly óńirdegi turaqtylyq pen dostyqty saqtaý.
Qazaqstan halqynyń birligin nyǵaıtý, aımaqtyq assambleıamen mádenı baılanysty damytý maqsatynda birneshe jobalar uıymdastyryldy. Atap ótetin bolsaq: «Beıbitshilik pen kelisim jol kartasy», «Jibek joly boıyndaǵy suhbat», «Rýhy bekem, kıeli meken – Jetisý» ǵylymı-tanymdyq ekspedısıasy, «Qazaqtaný» jobasynyń «Uly Dala eliniń qonaqjaı qasıeti» mádenı-kópshilik shara aıasynda «Qymyzmuryndyq» festıvali, «Týǵan jer», «Birlik» halyqaralyq jastar lageri jáne «100 jańa esim: tabysty bolý joly» jazǵy mektebi.
Dostyq úıleri arasynda tájirıbe almasý maqsatynda Jambyl, Túrkistan oblystary men Shymkent qalasynda «Yntymaq sherýi», shekara aımaǵyndaǵy yntymaqtastyq boıynsha «Dostyqta joq shekara» jobasy aıasynda Qazan qalasynda «Qazanǵa izgi nıetpen» halyqaralyq festıvali uıymdastyrylyp ótkizildi. Qoǵamdyq kelisim keńesteriniń qyzmetine arnalǵan «Aýylym – altyn qazynam» V oblystyq forýmy, «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń oblystyq shtaby «Ózińdi kórset» startap pen «Myń bala» respýblıkalyq mádenı-aǵartý jobasyn iske asyrýda jalpyqazaqstandyq «Astana beıbitshilik besigi» atty ashyq dıktant ótti.
Etnomádenı birlestikter etnosaralyq birlik pen kelisimdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan is-sharalar men Astananyń 20 jyldyǵy aıasynda Dostyq úıinde oblystyq «Kúmis tamyr» qytaı etnomádenı birlestigi «Abyroıy asqaq Astana!» forýmyn ótkizdi.
Almaty oblystyq ázirbaıjan etnomádenı birlestigi «Astana – memlekettik tildiń tiregi» taqyrybynda dóńgelek ústel uıymdastyrdy. Taldyqorǵan aýmaqtyq «Vıdergebýrt» nemis qoǵamy Taýbulaq ekokempınginde «Maqtanyshym – Astana» taqyrybynda jazǵy maýsym lagerin, oblystyq «Ahyska» túrik etnomádenı birlestigi «Analar kúni» qaıyrymdylyq aksıasyn, «Safar» tájik qoǵamdyq birlestigi Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy kúnine arnalǵan «Ata zańym – eldigimniń aıǵaǵy!» oblystyq forýmyn oıdaǵydaı ótkizdi. «Avıv» evreı etnomádenı ortalyǵy Halyqaralyq qarttar kúnine oraı «Qarttarym – asyl qazynam» oblystyq ózbek etnomádenı ortalyǵy «Astana – dostyq shańyraǵy», Kóksý aýdanynda «Arman qala Astana, jan júregim!» forýmdaryn joǵary deıgeıde uıymdastyrdy. «Nahıchevan» ázirbaıjan jáne bolgar etnomádenı birlestikteri «Gúldeı ber, Astana» festıvalin, halyqaralyq balalardy qorǵaý kúnine arnalǵan múmkindigi shekteýli balalar arasynda «Talaptyǵa nur jaýar», Qazaqstandyq otbasy kúnine arnalǵan «Ortaq shańyraq aıasynda» festıválder men 1 mamyr Qazaqstan halqynyń birligi kúnine arnalǵan «Ónerim – ómirim», Tuńǵysh Prezıdent kúnine arnalǵan «Elim dep soqqan júregi», Qazaqstan halqynyń tilderi kúnine ózge etnos ókilderi arasynda «Kórkem oı. Kórkem til. Kórkem sóz» baıqaýlaryn ótkizý ıgi dástúrge aınaldy.
Ózge etnostardyń qazaq tilin meńgerýine ádistemelik kómek kórsetetin memlekettik tildi damytý baǵytynda uıymdastyrylyp turatyn jumystardyń da etnosaralyq qarym-qatynasty damytýda óz úlesi barshylyq.
Máselen, 2008 jyldan beri jumys isteıtin tilderdi oqytý ortalyǵynda jyl saıyn qyryqtan astam ózge etnos ókilderi qazaq tilin oqyp, meńgerip shyqsa, qazaq tilin erkin meńgergen túrli etnos ókilderinen quralǵan «Parasat» til janashyrlary klýbymen birlesken rýhanı-aǵartýshylyq jobalar turaqty túrde júzege asyrylyp turady. Sońǵy jyldary óńirimizde turatyn etnostardyń, máselen, polák, qytaı, orys, koreı, tatar, bolgarlardyń tarıhı otany bolyp esepteletin memleketterdiń elshilerimen kezdesý turaqty túrde uıymdastyrylýda.
Sonymen qatar, Dostyq úıi men oblystyq Qazaqstan halqy assambleıasynyń birlese atqarǵan jumystary respýblıkalyq, oblystyq buqaralyq aqparat quraldary, áleýmettik jelilerde keńinen ári ýaqytyly nasıhattalyp keledi. Atap aıtsa, oblystyq «Jetisý» telearnasynan Assambleıa qyzmetine arnalǵan «Ulylyq uıasy» habary apta saıyn shyǵyp turady. Mekeme tarapynan atqarylǵan jumystardy nasıhattaý maqsatynda aı saıyn Aqparattyq búleten shyǵarylyp turady, oǵan qosa, bolashaqta shaǵyn aptalyq basylym daıyndaý josparlanǵan.
Dostyq úıiniń jumys aýqymy da, mańyzdylyǵy da jyl saıyn keńeıe túsýde, munda oblysymyzdyń belgili ǵalymdary men shyǵarmashylyq tulǵalaryn shaqyra otyryp, ártúrli ǵylymı-tájirıbelik konferensıa, ekspedısıa, semınar, baıqaý, kezdesý, forým, festıváldar ótkizý dástúrge aınalǵan. Elbasynyń «Ult jospary: 100 naqty qadam», «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baıandamasy men maqalasynda kórsetilgen ult birligi men qoǵamdaǵy turaqtylyqty saqtaý, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń XHVİ sesıasynda qoıylǵan jańa mindetterdi oblysymyzda júzege asyrý boıynsha «Dostyq úıi – Qoǵamdyq kelisim ortalyǵynyń» úlesi men mindeti óz deńgeıinde atqarylýda.
Jyl saıyn jyldyq jospar boıynsha jáne jospardan tys úsh myńǵa jýyq ártúrli formatta is-sharalar ótkiziledi. Dostyq pen yntymaq – buzylmaıtyn qorǵan, jol kórseter baǵan desek, osy turǵyda óńirdegi árbir etnos, ár etnomádenı ortalyqtar óz mádenıeti men tilin, salt-dástúrlerin saqtaýǵa múmkindik ala otyryp, el ıgiligi jolynda atqarylyp jatqan júıeli jumystarǵa belsendi qatysý arqyly Táýelsiz Qazaqstannyń kók baıraǵynyń astyna tyǵyz toptasa túsýde.
Nurlan ÁÝBÁKİR
