Onyń pikirinshe partıalar týraly qazirgi qoldanystaǵy zań búgingi júıeniń jón silteýimen jazylǵan.
«Túneýkúni Tuńǵysh prezıdent Nursultan Nazarbaev «Nur Otandaǵy» «oń qoly» Baıbekpen kezdesip, parlamentti bir ózi bılep-tóstep otyrǵan partıanyń aldaǵy ýaqytta atqarar jumysyn tarazylady.
Tuńǵysh prezıdent partıa baǵdarlamasyn taǵy bir talqydan ótkizip, jańalaý qajettigin, «Nur Otannyń» qarapaıym halyqqa jaqyn bolýy kerektigin aıtyp, osy jumysty Baıbekke tapsyrdy.
Qarapaıym halyqqa jaqyn bolý... Áı, qaıdam bul qol jetpes arman «Nur Otan» úshin. Sebebi, bul partıa álimsaqtan áleýmettiń emes, nomenklatýranyń, bıliktegi at tóbelindeı toptyń soıylyn soǵar qurylym ekenin eńbektegen baladan, eńkeıgen qarıaǵa deıin biledi.
Qazaqstanda osy kúnge deıin oryn alǵan tolqýlar men dúmpýlerge kelgende bılik pen halyqtyń arasyndaǵy dáneker bolýǵa jaramaı, jumǵan aýzyn ashpaǵan «Nur Otan» budan bylaı qalyń buqaranyń muń-muqtajyna qulaq túrip, eldegi asqynǵan áleýmettik ahýaldy retke keltiredi degenge ılaný qıyn.
Bılik tizginin ustaǵan ákim-qaralar, mınıstrler jáne ózge de «baryp kel shaýyp keldiń» sanatyndaǵy shendi-shekpendiler túgeldeı osy partıanyń múshesi ekenin eskersek, olardyń jumysyndaǵy olqylyqtar men shıkilikterge birinshi kezekte «Nur Otan» jaýapty.
Olardyń biliksizdigi men qabiletsizdigi eldegi ereýil pen áleýmettik dúmpýlerge túrtki boldy, partıa qataryndaǵy atqaminerlerden el áldeqashan kúder úzgen, túptep kelgende jurttyń keteýi ketip, joqshylyqqa urynýyna birinshi kezekte prezıdenttik partıa «Nur Otan» jaýapty.
Eski partıalyq zańnamanyń erejelerin ózgertpeı, aıtqanǵa kónip, aıdaýǵa júretin eski partıalyq oıynshylardy alamanǵa qosyp Qazaqstanda merziminen buryn parlamenttik saılaý ótkizý – kúlkili.
Bul kúni keshegi prezıdent saılaýyn eske salatyn jattandy senarı, budan bylaı bılik jurtty mundaı arzan aılamen aldaı almaıdy.
Kúni keshegi prezıdent saılaýynda Qasym-Jomart Toqaevtyń topjararyna eshkim kúmándanǵan joq. Kúlli ákimshilik resýrs, bıliktiń tabanyn jalaǵan blogerler men medıa qurylymdar, saýsaǵyn sorǵan sáýegeıler men sarapshylar, tipti onyń «qýyrshaq» qarsylastary da saıası alańda kúresken syńaı tanytqanmen, túptep kelgende Toqaevtyń soıylyn soqty.
Dál osy senarıdi parlament saılaýynda qaıtalar bolsa, qalǵandarynan qara úzip keletin partıany sizder men aıtpaq-aq bilesizder. «Nur Otannyń» asyǵy alshysynan túsedi taǵy da. Al ózgeleri sanda bar, sanatta joq, saılaý ótkesin qumǵa sińip joǵalady.
Bılik dúıim dúnıeni dúmshe sanaýdy doǵarýy qajet.
Elimizdegi parlament saılaýy partıalar týraly zańdy demokratıalyq talaptarǵa saı ózgertkennen keıin ǵana ótýi tıis.
«Nur Otan» áldeqashan isten shyqqan eski kompúter sekildi. Onyń baǵdarlamasyn jańalap, jańa arnaǵa túsirýge tyrysqanmen túk ózgermeıdi.
Eldegi partıalyq júıeni ózgertý úshin saıası sahnada jańa oıynshylardyń, jańa býynnyń paıda bolýyna jol ashý qajet. Buǵan jasalar alǵashqy qadam – partıalar týraly zańnamany ózgertý.
Qazirgi qoldanystaǵy zań saıasatqa aralasqysy keletin azamattardyń adymyn ashtyrmaı otyr. Halqynyń sany azǵantaı-aq memlekette árbir partıanyń 40 myń tarta múshesi bolýy tıis deıdi, barlyq óńirler men qalalarda partıa fılıaly bolýy mindet deıdi.
Kóppartıalyq saıası básekeni besiginde tunshyqtyrýdyń turpaıy amaly bul.
Shekteýlerdiń barlyǵyn alyp tastaý qajet, partıa músheleriniń sanyna jáne onyń óńirlerdegi fılıalyna qatysty talapty da tómendetý kerek.
Jaqynda máslıhat saılaýyna qatysty zańnamaǵa engizilgen ózgertýler de demokratıany tabanǵa taptaýmen teń.
Budan bylaı máslıhat saılaýyna burynǵydaı ózin-ózi usynǵandar emes, tek saıası partıalar ǵana qatysa alady.
Demek, máslıhat saılaýy da partıalyq «tizim» boıynsha «iriktelip» alynatyn, ózindik ustanymy men ustyny joq parlament saılaýynyń kóshirmesine aınalady degen sóz.
Demokratıa óz aldyna, bılik bul arada máslıhat saılaýyna ótip, «ózime tıesili aýdannyń máselesin sheshemin» degen belsendilerdiń quqyn shektep otyr.
Bılik parlament saılaýyn qýyrshaq partıalardyń átkenshegine aınaldyrýdy jalǵastyra berse, bul elde túk ózgermeıdi. Parlament báz-baıaǵysha Prezıdent ákimshiligi men Úkimettiń aıtqanynan shyqpaıtyn, ámirine quldyq uratyn kemtar qurylymnyń keıpinde qalady. Bul óz kezeginde eldi búgingiden beter tyǵyryqqa tirep, áleýmettik tolqýdyń odan ári kúsheıýine alyp keledi", – deıdi saıasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
