Onyń pikirinshe partiialar týraly qazirgi qoldanystaǵy zań búgingi júieniń jón silteýimen jazylǵan.
«Túneýkúni Tuńǵysh prezident Nursultan Nazarbaev «Nur Otandaǵy» «oń qoly» Baibekpen kezdesip, parlamentti bir ózi bilep-tóstep otyrǵan partiianyń aldaǵy ýaqytta atqarar jumysyn tarazylady.
Tuńǵysh prezident partiia baǵdarlamasyn taǵy bir talqydan ótkizip, jańalaý qajettigin, «Nur Otannyń» qarapaiym halyqqa jaqyn bolýy kerektigin aityp, osy jumysty Baibekke tapsyrdy.
Qarapaiym halyqqa jaqyn bolý... Ái, qaidam bul qol jetpes arman «Nur Otan» úshin. Sebebi, bul partiia álimsaqtan áleýmettiń emes, nomenklatýranyń, biliktegi at tóbelindei toptyń soiylyn soǵar qurylym ekenin eńbektegen baladan, eńkeigen qariiaǵa deiin biledi.
Qazaqstanda osy kúnge deiin oryn alǵan tolqýlar men dúmpýlerge kelgende bilik pen halyqtyń arasyndaǵy dáneker bolýǵa jaramai, jumǵan aýzyn ashpaǵan «Nur Otan» budan bylai qalyń buqaranyń muń-muqtajyna qulaq túrip, eldegi asqynǵan áleýmettik ahýaldy retke keltiredi degenge ilaný qiyn.
Bilik tizginin ustaǵan ákim-qaralar, ministrler jáne ózge de «baryp kel shaýyp keldiń» sanatyndaǵy shendi-shekpendiler túgeldei osy partiianyń múshesi ekenin eskersek, olardyń jumysyndaǵy olqylyqtar men shikilikterge birinshi kezekte «Nur Otan» jaýapty.
Olardyń biliksizdigi men qabiletsizdigi eldegi ereýil pen áleýmettik dúmpýlerge túrtki boldy, partiia qataryndaǵy atqaminerlerden el áldeqashan kúder úzgen, túptep kelgende jurttyń keteýi ketip, joqshylyqqa urynýyna birinshi kezekte prezidenttik partiia «Nur Otan» jaýapty.
Eski partiialyq zańnamanyń erejelerin ózgertpei, aitqanǵa kónip, aidaýǵa júretin eski partiialyq oiynshylardy alamanǵa qosyp Qazaqstanda merziminen buryn parlamenttik sailaý ótkizý – kúlkili.
Bul kúni keshegi prezident sailaýyn eske salatyn jattandy stsenarii, budan bylai bilik jurtty mundai arzan ailamen aldai almaidy.
Kúni keshegi prezident sailaýynda Qasym-Jomart Toqaevtyń topjararyna eshkim kúmándanǵan joq. Kúlli ákimshilik resýrs, biliktiń tabanyn jalaǵan blogerler men media qurylymdar, saýsaǵyn sorǵan sáýegeiler men sarapshylar, tipti onyń «qýyrshaq» qarsylastary da saiasi alańda kúresken syńai tanytqanmen, túptep kelgende Toqaevtyń soiylyn soqty.
Dál osy stsenariidi parlament sailaýynda qaitalar bolsa, qalǵandarynan qara úzip keletin partiiany sizder men aitpaq-aq bilesizder. «Nur Otannyń» asyǵy alshysynan túsedi taǵy da. Al ózgeleri sanda bar, sanatta joq, sailaý ótkesin qumǵa sińip joǵalady.
Bilik dúiim dúnieni dúmshe sanaýdy doǵarýy qajet.
Elimizdegi parlament sailaýy partiialar týraly zańdy demokratiialyq talaptarǵa sai ózgertkennen keiin ǵana ótýi tiis.
«Nur Otan» áldeqashan isten shyqqan eski kompiýter sekildi. Onyń baǵdarlamasyn jańalap, jańa arnaǵa túsirýge tyrysqanmen túk ózgermeidi.
Eldegi partiialyq júieni ózgertý úshin saiasi sahnada jańa oiynshylardyń, jańa býynnyń paida bolýyna jol ashý qajet. Buǵan jasalar alǵashqy qadam – partiialar týraly zańnamany ózgertý.
Qazirgi qoldanystaǵy zań saiasatqa aralasqysy keletin azamattardyń adymyn ashtyrmai otyr. Halqynyń sany azǵantai-aq memlekette árbir partiianyń 40 myń tarta múshesi bolýy tiis deidi, barlyq óńirler men qalalarda partiia filialy bolýy mindet deidi.
Kóppartiialyq saiasi básekeni besiginde tunshyqtyrýdyń turpaiy amaly bul.
Shekteýlerdiń barlyǵyn alyp tastaý qajet, partiia músheleriniń sanyna jáne onyń óńirlerdegi filialyna qatysty talapty da tómendetý kerek.
Jaqynda máslihat sailaýyna qatysty zańnamaǵa engizilgen ózgertýler de demokratiiany tabanǵa taptaýmen teń.
Budan bylai máslihat sailaýyna burynǵydai ózin-ózi usynǵandar emes, tek saiasi partiialar ǵana qatysa alady.
Demek, máslihat sailaýy da partiialyq «tizim» boiynsha «iriktelip» alynatyn, ózindik ustanymy men ustyny joq parlament sailaýynyń kóshirmesine ainalady degen sóz.
Demokratiia óz aldyna, bilik bul arada máslihat sailaýyna ótip, «ózime tiesili aýdannyń máselesin sheshemin» degen belsendilerdiń quqyn shektep otyr.
Bilik parlament sailaýyn qýyrshaq partiialardyń átkenshegine ainaldyrýdy jalǵastyra berse, bul elde túk ózgermeidi. Parlament báz-baiaǵysha Prezident ákimshiligi men Úkimettiń aitqanynan shyqpaityn, ámirine quldyq uratyn kemtar qurylymnyń keipinde qalady. Bul óz kezeginde eldi búgingiden beter tyǵyryqqa tirep, áleýmettik tolqýdyń odan ári kúsheiýine alyp keledi", – deidi saiasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
