«Meniń bar oıym osynaý rýhanı aýrýǵa ushyraǵan qala tarıhyn Dýblın sahnasynda jazyp kórsetý boldy. Desek te, meniń kinám – áńgimelerimnen sasyǵan baldyrlar men shirigen qaldyqtardyń shynaıy ıisi múńkip turǵandyǵynda. Bylaı túsinińiz: ırlandyqtar óz shynaıy beınesin meniń aınamnan aıqyn kórdi. Sebebi, men árqashan Dýblınnyń «qoqysyn tazalaý» arqyly búkil álemdi qoqystan aryltýǵa bolatynyn túsindim».
«Ýlıss»» týraly
«Shyǵarma tehnıkasy arqyly men adamzatqa deıin bolǵan jáne odan keıin de bola beretin jerdi sıpattaǵym keldi.
Bul epopeıa eki halyqtyń (ızraıldikter men ırlandyqtar) sol kezdegi shaǵyn bir kúndik ómirinen alynǵan oqıǵa. Buny, tipti, ensıklopedıa dep te aıtýǵa kelmeıdi. Meniń maqsatym, sub spicies temporis nosti ( jahandaný jaryǵy) aıasynda mıfti qalypqa túsirý boldy. Barlyq oqıǵa (árbir saǵat, árbir tirshilik ıesi, árbir óner túri, tipti tolyq joba strýktýrasy da) shıelenisip qana qoımaı, óz jeke tehnıkasyn qurýmen erekshelenedi...».
(1920 jyl, 12 qyrkúıek. Karlo Lınatıǵa jazǵan hatynan)
«Týyndyny jazýda aldyma mynadaı maqsattar qoıdym: shyǵarma on segiz túrli kózqaraspen jáne sondaı tehnıkalyq stılmen kópke ortaq pikirde jazylady. Biraq, ol da jabyq bolýy múmkin...».
(Harıet Shoý Ýıverge jazǵan hatynan. 1921 jyl, 24 shilde)
«Shyǵarmanyń árbir epızody ártúrli kórkemdik qundylyqtarmen (rıtorıka, mýzyka nemese dıalektıka) ushyrasyp, artyna tabula rosa qaldyryp otyrady. Men «Bórtegúldi» jazǵannan keıin eshqandaı mýzykamen áýes bolmaıtyn boldym...».
(Harıet Shoý Ýıverge jazǵan haty.1919 jyl, 20 mamyr)
«Men «Ýlıssqa» «Odısseıdiń» jalpy josparyn negiz ettim. Jáne solaı bolýyn qadaǵaladym. Bul meniń buǵan deıin jazǵandarymnyń eń úzdigi...».
(«Sırseıa» bóliminen )
«Saıyp kelgende, «Ýlıss» búkil ishki monologtyń dáldiginiń dáleli. Ol áldenege múddeli, sebebi, ónerge tek ásermen ǵana qaraıdy. Jáne ishki úndestikti talap etedi.
Synnyń bul kitaptan moraldyq qatelerdi izdeıtini ókinishti- aq. Jáne ony shyndyqqa balaýy da... Jentlmendik sózim, onda eshqandaı shyndyqqa balap, synaıtyndaı tarmaq joq, meniń keıipkerlerim – jaı ǵana «aýyzjappastar»....
Kitapqa taǵy artyq nárseler qosatyn bolsam, onyń baqytsyzdyqqa ushyraıtynyn nemese qurdymǵa ketetinin bilemin.
Bul týyndy óz erejemmen oınaǵan oıynnan da joǵary ekendigin bilemin».
«Odısseı» týraly
«Faýst adamzattyq tolyq uǵymǵa dálel boldy, biraq ol adam emes. Ol jas pa, álde kári me? Onyń otbasy qaıda? Bul jaıynda eshteńe bilmeımiz... Gamlet?! Iá, Gamlet – tirshilik ıesi (mysqylmen), tek ol bireýdiń balasy. Al, Ýlıss – Laertanyń uly, Telemaktyń ákesi, Penelopanyń kúıeýi, Kalıpsonyń kóńildesi jáne Troıa qabyrǵasyndaǵy grek áskerleriniń odaqtasy. Oǵan qosa Itakıdiń ámirshisi... Mine, osy tusta onyń áskerı qyzmetten qashqysy kelgen «sheber ártis» ekenin de aıtýdy umytpaýymyz kerek. Deı turǵanmen, ol soǵysta sońyna deıin bardy... Basqalar shepti tastap, tym-tyraqaı qashqysy kelgende, ol soǵysty jalǵastyrýdy talap etti... Jáne ol Eýropadaǵy alǵashqy «jentlmen». Ol jas hanshaıymmen batyl túrde jalańash kezdesýge barǵanda denesiniń uıatty jerlerin ǵana jat kózderden jasyrǵan. Taǵy ol – uly ónertapqysh. Tankty jasaǵan sol... Aǵash at pa, álde temir qorap pa, já, mańyzdy emes, áıteýir áskerler tyǵylyp otyratyn «úıshikti» de sol oılap tapqan!».
«Finnegans Wake» týraly
«Men sózimdi batyra tústim.
Men aǵylshyn shekteýlerine deıin jettim.
Men túnde jaza bastaǵanymda olardyń baılanysyna kerek sózderdi tappaıtynymdy túsindim. Bul jaǵdaıda olar túnde óziniń jartylaı nemese tolyq qurylymyn kórsetpeıdi. Sondyqtan, men sóz ben baılanystyń ortaq úndestigin paıdalanýdy jón dep sanadym. Árıne, tań atqanda bári túsinikti bolady. Men olardy aǵylshyndarǵa berem, men olardy qurtpaımyn...
Men kitaptaǵy árbir joldy jazýǵa óz basymmen jaýap beremin. Bul aqymaqtyq bolyp kóriner, desek te, bul týraly ǵasyrlar ótken soń talqylaı jatarsyzdar.
Meniń kitabymnyń shynaıy batyrlary – ýaqyt, kól, taý.
Túsinikti maǵynada aıtsaq, munda eshqandaı geroı joq.
Kez kelgen sanaly oqyrman kitapty mátinge oralmaı-aq oqı alary sózsiz.
Olar (fashıser) Polshany jaıyna qaldyrýy úshin «Finnegans Wake»- ti oqýy kerek (Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jaıynda)».
Irlandıa týraly
– Irlandıalyq ulttyq bolmys týraly ne aıtasyz ?
– Óte teris suraq,b ul bolmysty men ózimshe baǵamdaımyn... Joq degende, jeke basyn qadir tutanyn árbir adam Irlandıada qalmaýy kerek.
(Dj. Djoıstyń suhbatynan)
[caption id="attachment_25788" align="alignright" width="291"]
Bala Djoıs[/caption]
Ózi týraly pikiri
«Men – asqan jomarttyǵy joq jáne ishimdikke táýeldi qarapaıym janmyn.
Meniń mıym – usaq zattar dúkenindegi satýshynyń mıy sekildi».
Djoıstyń ákesi týraly aıtqany (Ákesi Djon Stanıslaýs Djoıs )
«Onyń kemshilikterin jaqsy kóretin men ózim de kúnáharmyn.
Meniń kitaptarymdaǵy júzdegen keıipkerler sıpaty sodan keldi.
Ol «bankrot» bolatyn.
Múmkin, onyń aýrýy – «Ýlıss» úshin alǵan jazam shyǵar».
«Ýlısstegi» qanatty sózder
«Siz meniń sózderim tumandy deısiz be? Al, sizge bizdiń jan dúnıemiz tuman bolyp kórinbeı me?
Ómir – kúnderdiń jıyntyǵy. Bir kezderi taýsylar...
...Onyń ótkeninde uly bolashaq jatqan bolatyn...».
«Dýblındyqtardaǵy» qanatty sózder
«Fızıkalyq qushtarlyqqa boı ursa, áıel men erkektiń arasynda mahabbat bolmaıdy:
Fızıkalyq qushtarlyqqa boı urmasa, áıel men erkektiń arasynda dostyq bolmaıdy...».
[caption id="attachment_25789" align="alignleft" width="335"]
Jary Nora men Djoıs[/caption]
Nora (jary) Djoıs jaıynda
«Qudaı, jerge tús – sen oǵan osynda tapsyrma beresiń.
Eh, Djım óziniń «shımaı-shatpaǵyn» qaza bergennen góri ánshi bolǵanda ǵoı (Djoıs ándi jaqsy aıtqan).
Nege...nege sen adamdar túsine alatyn sanalyraq kitaptar jazbaısyń?».
Noranyń Djoıstyń qazasy jaıyndaǵy sózi
«Ol arystandardy jaqsy kóretin. Ol endi olardyń «yrylyn» jıi estip turatyn boldy».
Bekket «Ýlıss» haqynda
«Siz onyń aǵylshyn tilinde jazylmaǵanyna shaǵymdanasyz. Bul, tipti, jazylmaǵan da...Kerek deseńiz, bul oqýǵa da arnalmaǵan... Bul tek kórý men estýge ǵana arnalǵan kitap.
Mundaǵy forma – mazmun, mazmun – forma».
Bekket «Finnegans wake» haqynda
«Djoıstyń mátini – eshteńe emes, ol ózi sol «eshteńe» sıaqty».
Djoıstyń qanatty sózderi
«Men de adamdardyń men týraly oń pikirlerin teriske shyǵaratyn jáne ózimshil, maqtanshaq, aılaker dep aıtqyzarlyq «jyn urǵan» qasıet bar».
«Anamnyń ákeme degen ińkár qarym-qatynasy – maǵan bergen tárbıesi edi».
Rım maǵan óz ájesiniń máıitin týrıserge kórsetý arqyly aqsha tabatyn adamǵa uqsaıdy.
«Ǵulama qatelespeıdi. Onyń qateleginiń ózi nysanaǵa dóp tıedi».
«Biz bir obrazda dúnıege kelgenmen, ártúrli ólemiz».
«Ýaqytty artqa qaıtara almaısyń. Sýdy judyryǵyńmen ura almaısyń. Biraq, solaı isteıtin be ediń? Ótkenge... bárin basynan bastar ma ediń?..».
«Meni jaqsy kórseń, meniń qolshatyrymdy da jaqsy kór».
«Oı – oı týraly oı».
«Ár juma bir beısenbini jerleıdi. Eger baıqap tursań, árıne...».
Jantas ERKİN,
«Solaqaılar ádebı klýby»
