Jıynǵa atalǵan keńes pen komısıa músheleri, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Qaınar Abasov, prokýratýra jáne ózge de jaýapty mekemelerdiń ókilderi qatysty. Májilisti «Nur Otan» partıasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Beısen Tájibaev júrgizip otyrdy.
Kún tártibinde «Agroónerkásiptik keshendi damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń iske asyrylýy, onyń ishinde memleketten beriletin sýbsıdıalaýdyń maqsatty ıgerilýi týraly» másele talqylandy.
Túrkistan oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Nurbek Badyraqovtyń aıtýynsha, Túrkistan oblysynda aýyl sharýashylyǵy salasy boıynsha eńbek ónimdiligi 2,2 esege, jalpy ónim kólemi 1,8 esege ósip, 730 mlrd teńgege jetken.
2020 jyly 847,9 myń gektarǵa aýyl sharýashylyǵy daqyldary egilip, sońǵy 3 jylda 47,7 myń gektarǵa artqan. Jylyjaılar kólemi 1246 gektarǵa jetip, oblys aýmaǵynda sýdy únemdeý tehnologıalary engizilýde.
Sońǵy úsh jylda mal men qus basy 23 paıyzǵa kóbeıgen. Osy jetistikterge memleket tarapynan berilip jatqan sýbsıdıalar men jeńildikterdiń kómegi aıryqsha ekenin aıtqan basqarma basshysy 2017-2020 jyldar arasynda agroónerkásip keshenin sýbsıdıalaýǵa 111,9 mlrd teńge baǵyttalǵanyn aıtty.
Túrkistan oblysy prokýratýrasynyń basqarma prokýrory Asylbek Týrshekovtyń aıtýynsha, oblystyq prokýratýra Túrkistan oblysynyń aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń «Agroónerkásiptik keshendi damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń» oryndalý barysyndaǵy jumystardy zerdelep, birqatar derekterdi anyqtaǵan. Zerdeleý barysynda Túrkistan oblysy aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń laýazymdy tulǵalary tarapynan jalpy somasy 1,9 mlrd teńgege ınvestısıalyq sýbsıdıalardy negizsiz tóleý belgilerimen 13 fakt anyqtalyp, olar boıynsha prosestik sheshim qabyldaý úshin Túrkistan oblysy boıynsha Ekonomıkalyq tergep-tekserý departamentine joldanǵan.
Bul derekke basqarmanyń da óz aıtary bar bolyp shyqty. N.Badyraqovtyń aıtýynsha, avans túrindegi sýbsıdıalaýda kásipkerden jobalyq-smetalyq qujat talap etilmeýi tıis.
Memlekettiń qarajaty tıisti mekemeniń esep-shotynda tur. Kásipkerler ózderiniń jobalaryn júzege asyryp, jumystaryn aıaqtaǵan. Iaǵnı, sýbsıdıany alýǵa tolyq quqyly.
Osy bir qujattaǵy kemshilik saldarynan oblystyń birneshe kásipkeri shyǵynǵa ushyrap, jobalary aıaqsyz qalýy múmkin. Bul jaıly Túrkistan oblystyq kásipkerler palatasynyń basshysy Tımýr Naqypbekov oı qozǵap, kásipkerlerdiń zardap shekpeýi kerek ekenin aıtty. Sonymen birge májiliske qatysqan birneshe kásipker osy túıtkildiń sheshilýine kómek surap, óz shaǵymdaryn jetkizdi.
– Josparǵa saı jumys atqaryldy, jylyjaılar salyndy. Endi jobamyzdy jalǵastyraıyq pa álde sýbsıdıany qaıtaraıyq pa? Sýbsıdıalaýdaǵy qaǵazbastylyq pen túsinbestiktiń saldarynan jumysymyz toqtap tur, – dedi eki JSHS-niń ókili.
QR Parlament Májilisiniń depýtaty, QR Parlamenti Májilisiniń Agrarlyq máseleler komıtetiniń múshesi Qaınar Abasov bul máseleni Parlament minberinde kóteretinin málimdedi.
– Búgin sóz bolǵan sýbsıdıalaý barysyndaǵy másele – aktilerimizdegi jiberilgen olqylyq. Basqasha aıta almaımyn. Prokýratýra da, kásipkerler de óz jumysyn istep otyr. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń buıryǵyndaǵy bir olqylyq osyndaı másele týyndatyp otyr. Búgingi jıyndaǵy hattama boıynsha máseleni qyrkúıekte Májiliste tıisti mınıstrdiń aldynda kóteremiz.
Sheshilýine atsalysamyz. Osy jáne ózge de problemalar arqyly QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń óńirlermen keri baılanysy tómen ekeni ańǵarylyp otyr.
Biz aýyldardy aralaǵan kezimizde kásipkerler sýbsıdıa alýdaǵy kedergilerdi azaıtý, jobalyq-smetalyq qujat ázirleý jónindegi talapty alyp tastaý týraly ótinish, usynys aıtty. Sharýalardyń usynystary oryndy.
Sýbsıdıa alatyn adamnan jumys oryndaryn ashý jáne salyq tóleý ǵana talap etilýi tıis. Árbir tıyn úshin boljam aldyrý, aldyn ala kelisimshart jasatqyzý sharýanyń eki qolyn baılap qoıady. «Qoldaý» baǵdarlamasyn júıeleý, osy salany sıfrlandyrýdy jetildirý baǵytynda jumys júrgizemiz, – dedi ol.
