[caption id="attachment_25602" align="alignright" width="316"]
Darhan Qydyráli[/caption]
Alash ańsaryn asqaqtatqan bahadúr babalarymyz tekti tulǵalardyń tóńiregine toptasyp, irgeli memleketter qurǵan. Táńiriden jaralyp, Kókten qut alǵan, dúnıeniń tórt buryshyn tiregen qudiretti qaǵandar álemdi aýzyna qaratqan. Ulysqa baǵyt-baǵdar bergen, halyqqa qutty qonys izdegen. Olar ár kezeńde «Ótúken», «Jeruıyq», «Ergeneqon», «Qyzyl alma», «Jıdeli baısyn» degen sıaqty túrli ataýlarmen atalsa da, túpki qazyǵy Bengý ıl – Máńgi el muratymen ushtasyp jatqan.
Buny dáleldeıtin hatqa túsken shejire-derektiń biri – Ergeneqon jaıly baıan. Baıyrǵy zamannan jetken ańyz-ápsanaǵa júginsek, Oǵyz hannyń násilinen El hannyń eli shapqynshylyqqa túsip, jurty jappaı qyrylyp, odan tek Qıan men Núkúz ǵana aman qutylǵan eken. Jabaıy qoılardyń artynan júrip otyrǵan olar jaýlary taba almaıtyn bıik asýlardan ótip, jan-jaǵy qamal sıaqty zańǵar taýlarmen qorshalǵan sýly, nýly ǵajap alqap taýyp, sonda turaqtaıdy. «Ergeneqon» dep ataǵan sol qonysta 400 jyl ǵumyr keship, ósip-ónedi, kóbeıedi, myńǵyrǵan maldary bolady. Atalarynyń júrip ótken ótkel joldary da umytylady. Sonda kósem Bórte-shene: «Ýa, qasıetti kók bóriniń erjúrek oǵlandary, sózime qulaq salyńdar, bizdiń ata-balarymyz ejelden osy Ergeneqon jerin meken etip keledi, bul jer bizge qut boldy, alaıda, ózimizdiń ata-babamyz jatqan ata jurtty umytpaıyq, baryp tabǵashtardan jerimizdi qaıtaryp alaıyq» dep halyqqa úndeý tastaıdy. Temirshi naýryz aıynda taýdyń temirmen qursalǵan bóligin eritip, bóriniń jol kórsetýimen taýdan túsedi. Sóıtip olar jaýyn jeńip, otanyn azat etedi. Osylaısha Ergeneqonnan shyqqan kúnin jyl saıyn naýryzda toılaı bastaıdy. Ańyz osylaı deıdi.
Ǵundardyń talqandalyp, kóktúrikterdiń tarıh sahnasyna shyǵýymen jáne Ashına áýletimen baılanystyrylatyn bul ańyz túrik ǵalymy Zıa Gókalptyń 1913 jyly jazǵan «Bórte shıno – qurttyń aty, Ergeneqon – jurttyń aty» degen áıgili jyrynan keıin qaıta jańǵyrdy. Túrkıada profesorlar Fýad Kóprúli, Zákı Ýálıdı Toǵan, Bahaddın Ógel, Dursyn Iyldyrym syndy ǵalymdar bul týraly arnaıy zertteýler jarıalady.
Árıne, ol zertteýler negizinen Rashıd-ad- dın men Ábilǵazy Bahadúr hannyń jazbalaryna súıengen edi. Rashıd-ad- dın Hamadanıdyń «Jamı-at-Taýarıh» jáne Ábilǵazy Bahadúr hannyń «Shejire-ı túrk» jáne osyǵan uqsas Hİİİ-XVII ǵasyrlar arasynda jazylǵan túrli shyǵarmalarda ańyz «Ergeneqon dastany» dep atala bastaǵan bolatyn. Ilhan saraıynda jazylǵandyqtan mońǵol ulysynyń qurylý kezeńindegi resmı tarıhy ispetti qabyldaýǵa bolatyn Rashıd-ad- dınniń irgeli eńbeginde Shyńǵys hannyń 22-shi babasy Bórte-sheneniń Ergeneqonnan shyǵatyny aıtylǵan. Osy oqıǵa týraly XV-XVI ǵasyrlarda jazylǵan «Shajaratýl-atrak», «Taýarıh-ı gýzıde-ı nýsratnama», «Abdýllanama» sıaqty kitaptarda baıandaldy. Sondyqtan kóptegen zertteýshiler ony túrik-mońǵol halqynyń ortaq shyǵarmasy retinde baǵalaıdy. Bul oraıda túrki ańyzyndaǵy bóri men Bórte-shıno arasyndaǵy uqsastyqqa nazar aýdarǵymyz keledi. Sonymen qatar Ashına áýleti men kóktúrikterge uran bolǵan bóri men taýteke tańbasy Borjıgın (Bóritegin) áýletiniń Bórte-chıno men Maraldan taraǵany jaıyndaǵy ańyzǵa sáıkestigi de kezdeısoqtyq emes dep oılaımyz. Bul jerde kóńil aýdaratyn bir jaıt, Ergeneqondy panalaǵandar – El hannyń urpaqtary. Al El han – Oǵyz hannan taraıdy. Oǵyz hannyń túrki halyqtarynyń qadym tarıhyndaǵy jartylaı ańyzǵa aınalǵan arǵy atasy ekeni belgili.
Jalpy, arǵy atalary asqar Altaıdan tarap, este joq erte zamandardan beri kórshiles jasap, qanattas qatar ǵumyr keship kele jatqan taıpalardyń tarıhy da qatar órbıtini anyq. Buǵan tek jaqyn jaǵrapıalyq jaǵdaı men birtutas keńistik, uqsas uǵymdar men turmys-tirshilik qana emes, sonymen qatar taıpalardyń shyǵý tekterine baılanysty túrli ańyz-ápsanalar men shejire-derekter, tabynatyn tabýlar men kıeler, ortaq qundylyqtar sıaqty kóptegen biriktiretin faktorlar áser etse kerek.
Ergeneqon» dastanyndaǵy motıvter Rashıd-ad- dınnen buryn kóktúrikterde de bolǵan. Máselen, VII-IX ǵasyrdaǵy «Chjoý-shý», «Beı-shı», «Tan-shý» jylnamalary men İH ǵasyrdaǵy Tıbet derekkózderinde kóktúrik kezeńine baılanysty osyǵan uqsas ańyz aıtylady. Sondaı-aq Kúltegin, Bilge qaǵan jáne Tonykók jazbalarynda «taýdaǵylar qalaǵa tústi ... aldymen 70 kisi, jıylyp 700 kisi bolypty» degen joldar da Ashına áýletiniń taýdan kelgenin meńzeıdi. Bırýnıdiń shyǵarmalarynda da taýdaǵy úńgirden shyqqan túrik áskeriniń memleket qurýy jaıynda baıandalady.
Ańyzǵa arqaý bolǵan Ergeneqonnyń orny men etımologıasy jóninde az jazylǵan joq. Keıbir zertteýshiler alǵash kezdesetin derekkózdegi «taýdyń tik bókteri» degen mánine súıene otyryp, bul sózdiń túp-tamyryn mońǵol tiline telıdi.
Ergeneqon sóziniń varıanttary tek mońǵol tilinde emes, túrki tilinde de bar ekeni belgili. Mysaly, qazaq jáne ózbek tilderinde ergenek/ergánák sózi «qoranyń qaqpasy, kıiz úıdiń esigi» degen maǵynada qoldanylady.
Bul oraıda Qoıshyǵara Salǵarauly «Uly qaǵanat» kitabynda mynadaı tyń boljam jasaıdy: «Ábilǵazy «Ergeneqondy» – ergene – «taýdyń kemeri», qon – «ótkir» degen maǵyna beredi dep túsindiredi. Ańyzdyń deregi boıynsha «Ergene-qon» – tórt jaǵyn birdeı túgel taý jartastary qorshaǵan jazyqqa berilgen ataý. Menińshe, osy «ergenek-kóń» degen sóz. Ataýdyń aıtylýynda eki «k» dybysy qosylýy saldarynan «ergene-kóń» bolyp ketken sıaqty. Ergenek – esiktiń tórt buryshty jaqtaýy. Sonda «Ergenek-kóńniń» uǵymdyq máni tórt jaǵyn túgel qorshaǵan «Ergenek-qonys» degendi berip-aq turǵan tárizdi».
Rasynda, ańyzda jan-jaǵyn taý shatqaldary qorshaǵan bul ólkeniń sýy erekshe tunyq, shóbi shúıgin ekeni aıtylady. Aty “ergúne-kun”, “kún”-yldı dara shatqal, ergúne-tik degen maǵyna beredi, ıaǵnı «tik uıyq shatqal» degen sóz bolýy da yqtımal deıtinder bar. Bizdińshe, Ergeneqon – “ergenek” jáne “qon” degen qos sózden turady, ol da “jan-jaǵy tik shatqaldarmen, bıik taýlarmen qamal-qora sıaqty qorshalǵan qonys” degen maǵyna beredi.
Zertteýshiler arasynda jumbaq jer – qutty qonystyń qaıda bolýy múmkin ekeni týraly da az aıtylǵan joq. Bulardyń arasynda Ergeneqondy qazirgi Mońǵolıa jerinen izdegen zertteýshiler kópshilikti quraıdy. Mysaly, I.Shmıdt ony Kýký-Nordaǵy (qazirgi Qytaıdyń Chynghaı aımaǵy) Gún-ergı aýdanymen bir sanaıdy. G.Mıller men N.Bıchýrın Ergenekondy Altaı taýlarynda izdeýdi durys dep eseptegen. Al O.M.Kovalevskıı men P.Kafarov Argýn ózeninde, Fısher Argýn ózeni alqaptarynyń birinde ekendigin alǵa tartady. D.Banzarov Ergeneqondy Qytaıdaǵy áıgili qorǵannyń mańyna ornalasqan İshki Mońǵolstandaǵy taý jotalarynda deıdi. Mońǵolıalyq tarıhshy H.Perlee ony Uly Hıngan taýlaryndaǵy Haılar ózeniniń arnasynda izdegen. Reseılik túrkitanýshy ǵalym L.R.Kyzlasov Ergeneqondy Argýn ózeniniń alqabynda ekendigin jazǵan, taǵy bir orys tarıhshy E.I.Kychanov bolsa Uly Hıngan taýlary men Argýn ózenimen baılanystyrady. Mońǵol ǵalymy L.Bılegt Rashıd-ad- dınniń eńbegindegi Onon, Kerýlen, Býrhan-Haldýn, Dalan-Baljýd t.s.s. toponımdermen birge Argýn ataýy kezdesetindikten, Ergeneqondy Mońǵolıanyń soltústik shekarasyna jaqyn ornalasqan Argýn jotalarynan izdeý qajettigin aıtady.
Bul oraıda Ergeneqon – Argýn degen sózder ózara uqsas bolǵanymen «Ergeneqon» dastanyn alǵash qaǵaz betine túsirgen Rashıd-ad-dınniń eńbeginde atalǵan toponımniń basqasha jazylýy bul pikirdi tyǵyryqqa tireıdi. Ekinshiden, Argýn taýynyń mońǵoldar tarapynan kıeli dep sanalýy týraly málimet te joqtyń qasy. Kerisinshe Altaı taýlaryn túrkilerdiń de, kóshpeli ózge de rý-taıpalar tarapynan qasıetti sanalatyndyǵy kóptegen jazbasha derekterde taıǵa tańba basqandaı anyq kezdesedi. Mysaly, kóktúrikterdiń Altaı taýlaryndaǵy «babalarynyń úńgirleri» turǵan jerde jyl saıyn dinı rásimder ótkizgendigi jazylǵan.
Kóptegen zertteýshiler qutty qonys retinde Ashına rýy paıda bolǵan Altaı taýlarynyń ońtústik-batys jaǵyndaǵy aımaqty kórsetýge tyrysqan. Al Altaı taýlarynyń bul beti negizinen jotalardan turady, basqa betkeılerine qaraǵanda onyń kishirek jáne topyraǵynyń da qunarly emestigi belgili. Altaı taýlarynyń bul jaǵynda tabıǵı jáne jaǵrapıalyq qurylymyna qaraı dastanda sýrettelgendeı tik jartastary bar alqap kezdespeıdi. Sondyqtan Qytaı jylnamasyndaǵy kóktúrikterdiń babalary jasyrynǵan bıik taý da, Rashıd-ad- dın men Ábilǵazy Bahadúr han aıtatyn Ergeneqon da Altaı taýlarynyń ońtústik-batys bókterimen sáıkespeıdi. Negizi Ashına rýynyń jaratylys ápsanasy jazylǵan qytaı jylnamasynyń birinde bul taýdyń Gaochannyń (Týrfan) soltústiginde ekendigi aıtylǵanymen, osy jylnamadaǵy ekinshi ańyz bul jerdi Altaı taýlarynyń basqa tarapynan izdeý qajettigin alǵa tartady. Ol ańyzdaǵy dushpan shabýylynan aman qalǵan kisiniń balalary memleket qurǵan jerler Týrfannan shalǵaı jerlermen – Abakan, Enıseı, Batys Saıan taýlarymen sáıkesedi. Ápsanada tórtinshi uldyń mekeni anyq atalmasa da, ańyzdaǵy joldardan bul jerdiń Altaı taýlarynyń soltústik jaǵy ekeni ańǵarylady. Atalǵan ańyzda aǵaıyndylar turǵan jerlerdiń óte sýyq ekendigi, aǵalary ot jaǵýdy úırengende, basqalarynyń ony basshy etip saılaǵany aıtylady.
Halyqaralyq Túrki akademıasy 2014-2015 jyldary arnaıy joba aıasynda Ergeneqondy izdeý jumystaryn júrgizdi. Sonyń nátıjesinde Altaıdyń Berel aımaǵynan joǵaryda 3 myń metr bıiktigindegi Qaraqaba jazyǵynan İİ-Vİİ ǵasyrlardaǵy qonys aımaǵyn tapty. Altaı taýlarynyń soltústik-batysyndaǵy, Shyǵys Qazaqstannyń Katon-Qaraǵaı aýdanynda arheologıalyq qazba jumystary júrgizildi. Nátıjede Akademıa Túrkıa, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tatarstan, Ózbekstan jáne Mońǵolıa elderiniń bilikti ǵalymdaryn shaqyryp, aımaqqa arnaıy ǵylymı ekspedısıa uıymdastyrdy. Onyń nátıjesinde túrki tarıhyn zertteýshi ǵalymdar osy aımaqtyń Ergeneqon bolýy múmkin degen baılamǵa toqtady. Rasynda bul jer, birinshiden, Ergeneqon jyrynda sýrettelgendeı tórt tarapy tik jartastarmen qorshalǵan, tumsa tabıǵaty ǵajap, ormandy, sýly jasyl aımaq eken. Ekinshiden, taýlardyń tóbesindegi oımaqtaı ǵana bul jazyqta metaldyń mol qory bar ekeni belgili. Úshinshiden, arheologıalyq qazba jumystary nátıjesinde munda ǵundardyń sońy men kóktúrikterdiń basy bolyp sanalatyn dáýirde turǵyndardyń uzaq ýaqyt ómir súrgeni anyqtaldy.
Qalaı degende, adamzat balasynyń jer betine túsken sátten bastap joǵaltqan jumaǵyn izdeı bastaǵany anyq. Sondyqtan, «Jeruıyq» uǵymy kóptegen shejire-ańyzdarda, kóne kitaptarda, baǵzy dástúrin saqtaǵan ulttar men ulystarda kezdesedi. Al túbi bir túrki halyqtary ǵana emes, jalpy jylqynyń jalynda eseıgen jaýynger kóshpeli jurttardyń barshasy Altaıdy qasıet tutyp, qadirleıtini taǵy aqıqat. Sodan bolsa kerek, Alashtyń aqıyq aqyny Maǵjan asqaq Altaıdy asaý taıdaı túrikti tapqan altyn anaǵa, ata mıras – altyn taqqa teńeıdi. Alysta aýyr azap shekken baýyryn aq sútin emip, pana tapqan Altaıǵa qaıta oralýǵa shaqyrady.
Bul tusta taǵy bir eskererlik jaıt, búginde birneshe memlekettiń enshisinde jatqan asqar Altaıdyń tórt tarapyn – Qazaqstan, Reseı, Mońǵolıa jáne Qytaı aýmaǵyn qazaqtardyń mekendeıtini. Bul da, Maǵjan aqyn aıtqandaı, kóp túrik enshi alyp tarqasqanda, qarashańyraqtyń qazaqta qalǵanyn aıǵaqtaı túsedi. Endeshe, este joq yqylym zamannan beri altyn qazyq Altaıdy – Ergeneqondy aınala qonystanyp, qasıetti jerin qasterlep otyrǵan qazaq jurtynan Máńgilik el muratynyń qaıta jańǵyrýy zańdylyq sıaqty.
Derekkóz: "Egemen Qazaqstan"
