Joldaýda, eń aldymen, memlekettik basqarý salasyn reformalaý máselesine kóńil bólinýi tegin emes. Sebebi, qolǵa alǵan jańǵyrtýlardy memlekettik apparattaǵy ózgeristersiz júzege asyrý múmkin emes ekeni belgili. Bul, ásirese, pandemıa kezeńinde anyq baıqaldy. Memlekettik apparat negizsiz maqsattardy kózdemeı, azamattardy alańdatqan naqty ári ózekti máselelerdi sheshýge jumylý kerek. Óz kezeginde qazaqstandyqtar qabyldanǵan sheshimderdiń máni men mańyzyn tereń túsinýi qajet. Qazirgi tańda qoǵam túsinikti jáne tıimdi memlekettik bastamalar men baǵdarlamalardy talap etýde. Sondyqtan utymdy ulttyq jobalar formatyna kóshý der kezinde qolǵa alynyp otyr.
Prezıdent Joldaýynda jańa jaǵdaıdaǵy ekonomıkalyq damý máselesine basa mán berilgen. Básekelestiktiń, shaǵyn jáne orta bıznestiń órkendeýi tabıǵı resýrstarǵa táýeldilikti tómendetý arqyly ekonomıkany kúsheıtý, azamattardyń bastamalaryn damytý, halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa jaǵdaı jasaý sıaqty úsh birdeı mańyzdy mindetti oryndaýǵa múmkindik beredi.
Memleket basshysy óńirlerdi damytý máselesine de erekshe toqtaldy. Parlament depýtattarynyń oblystarǵa sapary kezinde ózekti problemalardy sheshý joldary pysyqtalyp, azamattardyń usynystary tyńdalǵan bolatyn. Joldaýdaǵy óńirlerdi damytýǵa arnalǵan basymdyqtardy iske asyrý jáne olardy sapaly zańdarmen qamtamasyz etý bizdiń Palatamyzdyń jumysyndaǵy negizgi basymdyqtardyń biri bolyp sanalady. Sebebi, senatorlar óńirlerdiń ókili retinde Zań shyǵarý organynda aımaqtardyń múddesin qorǵaıdy.
Quqyq qorǵaý jáne sot júıesindegi reformalar da odan ári jalǵasady. Prezıdentimizdiń jańǵyrý baǵdarynda adam quqyǵy zor mańyzǵa ıe. Ony osy saladaǵy barlyq olqylyqtardy ózgertýge jáne joıýǵa arnalǵan tyń bastamalardan anyq baıqaımyz.
Memleket basshysynyń áleýmettik baǵyttaǵy, onyń ishinde bilim berý jáne densaýlyq saqtaý salalaryn damytýǵa arnalǵan bastamalaryn da zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etý kerek. Ótken aılarda bul baǵyttar boıynsha jumys tásilin qaıta jandandyrý qajet ekenine kezekti ret kóz jetkizdik. Bul rette keıbir máselelerdi bilim men medısınanyń tıimdiligin arttyratyn utymdy sıfrlandyrý jáne memlekettik qyzmet túrlerin alýdy barynsha jeńildetý arqyly sheshýge bolady. Sondaı-aq, Joldaýda sońǵy kezderi qoǵamda qyzý talqylanyp júrgen ekologıalyq bilim jáne janýarlardy qorǵaý máselesi de nazardan tys qalmaǵan.
Sonymen qatar Prezıdentimizdiń birqatar strategıalyq máselelerdi qoǵamnyń talqylaýyna shyǵarýy óte mańyzdy. Onyń ishinde ákimderdi saılaý, petısıa qurý, jergilikti ózin-ózi basqarýdy reformalaý jáne sheshim qabyldaý úderisine azamattardyń kóptep qatysýyn qamtamasyz etý máseleleri bar. Munyń bári «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń ári qaraı júzege asyryla beretinin bildiredi.
Osyndaı naqty bastamalardy eskerip, Prezıdent Joldaýy jan-jaqty pysyqtalǵan, Qazaqstannyń daǵdarystan keıingi damý baǵytyn jáne ulttyq basymdyqtardy anyqtap bergen qujat dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Joldaýda ekonomıkany qalpyna kelirýge jáne azamattardyń turmys sapasyn arttyrýǵa arnalǵan naqty sharalar qarastyrylǵan. Aldaǵy ýaqytta Memleket basshysynyń barlyq bastamasyn iske asyrý úshin tıisti zańdar qabyldanady. Bul jańa sesıada depýtattar jumysynyń negizgi basymdyǵy bolyp sanalady.
Máýlen ÁSHİMBAEV, Parlament Senatynyń Tóraǵasy
