Joldaýda, eń aldymen, memlekettik basqarý salasyn reformalaý máselesine kóńil bólinýi tegin emes. Sebebi, qolǵa alǵan jańǵyrtýlardy memlekettik apparattaǵy ózgeristersiz júzege asyrý múmkin emes ekeni belgili. Bul, ásirese, pandemiia kezeńinde anyq baiqaldy. Memlekettik apparat negizsiz maqsattardy kózdemei, azamattardy alańdatqan naqty ári ózekti máselelerdi sheshýge jumylý kerek. Óz kezeginde qazaqstandyqtar qabyldanǵan sheshimderdiń máni men mańyzyn tereń túsinýi qajet. Qazirgi tańda qoǵam túsinikti jáne tiimdi memlekettik bastamalar men baǵdarlamalardy talap etýde. Sondyqtan utymdy ulttyq jobalar formatyna kóshý der kezinde qolǵa alynyp otyr.
Prezident Joldaýynda jańa jaǵdaidaǵy ekonomikalyq damý máselesine basa mán berilgen. Básekelestiktiń, shaǵyn jáne orta biznestiń órkendeýi tabiǵi resýrstarǵa táýeldilikti tómendetý arqyly ekonomikany kúsheitý, azamattardyń bastamalaryn damytý, halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa jaǵdai jasaý siiaqty úsh birdei mańyzdy mindetti oryndaýǵa múmkindik beredi.
Memleket basshysy óńirlerdi damytý máselesine de erekshe toqtaldy. Parlament depýtattarynyń oblystarǵa sapary kezinde ózekti problemalardy sheshý joldary pysyqtalyp, azamattardyń usynystary tyńdalǵan bolatyn. Joldaýdaǵy óńirlerdi damytýǵa arnalǵan basymdyqtardy iske asyrý jáne olardy sapaly zańdarmen qamtamasyz etý bizdiń Palatamyzdyń jumysyndaǵy negizgi basymdyqtardyń biri bolyp sanalady. Sebebi, senatorlar óńirlerdiń ókili retinde Zań shyǵarý organynda aimaqtardyń múddesin qorǵaidy.
Quqyq qorǵaý jáne sot júiesindegi reformalar da odan ári jalǵasady. Prezidentimizdiń jańǵyrý baǵdarynda adam quqyǵy zor mańyzǵa ie. Ony osy saladaǵy barlyq olqylyqtardy ózgertýge jáne joiýǵa arnalǵan tyń bastamalardan anyq baiqaimyz.
Memleket basshysynyń áleýmettik baǵyttaǵy, onyń ishinde bilim berý jáne densaýlyq saqtaý salalaryn damytýǵa arnalǵan bastamalaryn da zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etý kerek. Ótken ailarda bul baǵyttar boiynsha jumys tásilin qaita jandandyrý qajet ekenine kezekti ret kóz jetkizdik. Bul rette keibir máselelerdi bilim men meditsinanyń tiimdiligin arttyratyn utymdy tsifrlandyrý jáne memlekettik qyzmet túrlerin alýdy barynsha jeńildetý arqyly sheshýge bolady. Sondai-aq, Joldaýda sońǵy kezderi qoǵamda qyzý talqylanyp júrgen ekologiialyq bilim jáne janýarlardy qorǵaý máselesi de nazardan tys qalmaǵan.
Sonymen qatar Prezidentimizdiń birqatar strategiialyq máselelerdi qoǵamnyń talqylaýyna shyǵarýy óte mańyzdy. Onyń ishinde ákimderdi sailaý, petitsiia qurý, jergilikti ózin-ózi basqarýdy reformalaý jáne sheshim qabyldaý úderisine azamattardyń kóptep qatysýyn qamtamasyz etý máseleleri bar. Munyń bári «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń ári qarai júzege asyryla beretinin bildiredi.
Osyndai naqty bastamalardy eskerip, Prezident Joldaýy jan-jaqty pysyqtalǵan, Qazaqstannyń daǵdarystan keiingi damý baǵytyn jáne ulttyq basymdyqtardy anyqtap bergen qujat dep aitýǵa tolyq negiz bar. Joldaýda ekonomikany qalpyna kelirýge jáne azamattardyń turmys sapasyn arttyrýǵa arnalǵan naqty sharalar qarastyrylǵan. Aldaǵy ýaqytta Memleket basshysynyń barlyq bastamasyn iske asyrý úshin tiisti zańdar qabyldanady. Bul jańa sessiiada depýtattar jumysynyń negizgi basymdyǵy bolyp sanalady.
Máýlen ÁShIMBAEV, Parlament Senatynyń Tóraǵasy
