Astranomıalyq ólshemdegi aıyppul
Ústimizdegi jyly mamyr aıynda Astana qalasy kásipkerler palatasynyń kásipkerlerdiń quqyqyn qorǵaý keńesi elordadaǵy monopolısterdiń shamadan tys aıyppuldary kásipkerliktiń damýyna kedergi keltirip otyrǵany talqylady.
Anyǵaraq aıtsaq, «Astana sý arnasy» mekemesi «Marden» bıznes ortalyǵyna qyzmet kórsetip júrgen kompanıaǵa sýdy 37 kún plombasyz paıdalanǵany úshin 28,4 mıllıon teńge kóleminde aıyppul salǵanyn estigende shalqamyzda túse jazdadyq.
Al qyzmet kórsetýshi shaǵyn bıznes nysany aı saıyn sýdy paıdalanǵany úshin «Astana sý arnasy» mekemesine 200 myń teńge tólep kelgen. Al sý eseptegish qurylǵydaǵy plomba bolmaǵany (abaısyzda túsip qalǵan bolýy kerek) úshin jergilikti monopolıs esh oılanbastan (obal, saýapty eskermeı) ondaǵan adamǵa jumys berip, memleketke ýaqytynda salyq tólep otyrǵan kásipkerge 28 mln. teńge aıyppul salǵanyn qalaı túsinýge bolady?
Bıznes ortalyqqa qyzmet kórsetýshi kompanıaǵa bolmashy qatelik úshin 28 mln. teńge aıyppul salaý aqylǵa sımaıtyn-aq jaıt. Kerek deseńiz, qarapaıym qyzmet kórsetýshi kásipkerdiń jyldyq tabysynyń ózi 28 mln. teńge bolmaýy múmkin ǵoı. Osy jaǵyn «Astana sý arnasy» mekemesiniń basshylary oılady ma eken?
Bul oqıǵadan jergilikti monopolıs kompanıanyń elimizde bıznestiń damýyna qanshalyqty "múddeli" ekenin baıqaýǵa bolady. Olar bıznestiń damytýdyń ornyna, bıznesti tunshyqtyratyn zańdarmen jumys istep kelgen.
Aı saıyn sý úshin 200 myń teńge tóleıtin kásipkerge bolmashy másele úshin 28 mln. aıyppul salaý shaǵyn jáne orta bıznes ókilderin qoldaý emes, olardy qolmen býyndyryp óltirgenmen birdeı ǵoı.
Jemqorlyqqa bastaıtyn aıyppuldar
Elimizdiń ortalyǵy, bıznes qoldaý sharalary joǵary deńgeıde damyǵan Astandaǵy kásipkerler dál osyndaı soraqy jaǵdaımen betpe-bet kelip jatsa, alys aýdandardaǵy kásipkerlerdiń qandaı kúıde jumys istep jatqanyn kóz aldyńyzǵa elestetýdiń ózi qıyn.
Búginde elimizde bızneske salynatyn aıyppuldardyń kólemin qaıta qaraý kerek.
Eger jaǵdaı osylaı kete beretin bolsa, bir ǵana aıyppuldy ózi jyldar boıy eńbektengen kásipkerdiń eńbegin bir kúnde esh, tuzyn sor qylatyny sózsiz. Sondyqtan aıyppuldardyń kólemin meılinshe tómendetý qajet.
Kásipker mıllıondaǵan aıyppuldy tóleı almaǵan soń, bul máseleni jemqorlyq jolymen sheshýden basqa amaly qalmaıtyny anyq. Osylaısha shamadan tys aıyppuldar monopolıster men qadaǵalaýshy organdardy kásipkerden aqsha bopsalaý úshin qajet bolyp turǵanyn baıqaýǵa bolady.
Mıılondaǵan aıyppuldy tólegenshe, bıznesińidi bankrot qylyp, 28 mln. teńgeni basqa bıznesti damytýǵa jumsaǵan jaqsy ǵoı. Sondyqtan mundaı qomaqty aıyppuldardy jemqorlyqtyń qanat jaıýyna qolaıly jaǵdaı týǵyzýshy faktor dep ataǵannan basqa amalymyz joq.
Alpaýytty nesine aıaımyz?
Otandyq kásipkerge aıyppuldy ókirtip turyp salýǵa shebermiz. Al elimizde munaı óndirip, qazba baılyqtaryn súlikshe soryp, qorshaǵan ortaǵa orasan zor zalal keltirip jatqan alpaýyttarǵa aıyppul salǵanda tym jumsaqpyz.
Eger bizdiń qadǵalaýshy jáne jergilikti bılik oryndary myqty bolsa, aldymen azýyn sol alpaýyttarǵa kórsetpeı me?
Qazirgi tańda qorshaǵan ortany lastap, ekologıalyq zań talaptaryn óreskel buzǵan kompanıalarǵa kelgen bizdiń zańymyz da, sheneýnigimizde ıi qanǵan bylǵaryda bylq-sylq ete qalady. Jer qoınaýyn paıdalanýshy iri kompanıalar ekologıalyq máselelerge qyrýar qarjy bólip, Qazaqstannyń zań talaptaryn oryndaǵansha, sol zańda kórsetilgen aıyppuldy tólep, jumysyn ary qaraı jalǵastyrǵandy jón sanaıdy. Muny endi bes jasar bala da biletin jaıt qoı.
Eger alpaýyt kompanıalar qorshaǵan ortaǵa zalal keltirse, olardy tizgindeıtin zańymyz bar. Tipti, bul zańyńyz damyǵan Batys elderindegi zańdardan kem túspeıtine bás tigem. Tek bir "áttegenaıy" sol zańdarda kórsetilgen aıyppul mólsherleri óte tómen. Sondyqtan iri kompanıalar ekologıalyq talaptardy buzǵanda aıyppul tólep qutylyp keledi.
Budan neni ańǵaramyz? Birinshiden, bizdiń shendilerdiń ınvestorlardyń aldynda tym jaltaq ekenin, bolmasa, olarǵa qandaıda bir jolmen "kiriptar" bolyp qalǵanyn paıymdaýǵa bolady. Shendiler alpaýyt kompanıalardan táýelsiz bolsa, olarǵa munshalyqty jumsaqtyq tanytpas edi ǵoı.
Eger otandyq jáne sheteldik iri kompanıalardy erkine jiberip, al shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine aıamaı aıyppul salýdy toqtatpasaq, bizdiń ekonomıkamyz qurdymǵa ketetini anyq. Sondyqtan bul máseleni qazirden bastan sheshý kerek.
Nurlan JUMAHAN
