Ókinishke qaraı, Qazaqstannyń jaǵdaıynda aqparattyq qaýipsizdik - el ishindegi erkin oıly baspasózdi ákimshilik jolmen retin taýyp tunshyqtyrý; qazaq baspasózine ekinshi sortty degen tańba basyp, onymen sanaspaý; jazǵanyna mán bermeý, shetke qaǵý, qarjylyq múmkindigin taryltyp, jańa keńistikke ótýine, damýyna barynsha kedergi jasaý; baspasóz ataýlyny bir ortalyqqa baǵyndyrý arqyly baspasóz erkindigin shekteý ári bılikke táýeldi etý bolyp tabylady. Mine, bıliktiń aqparat saıasatyna jaýapty «kisilerdiń» "aqparattyq saıasat" dep túsinetini jáne jasap otyrǵan jumystarynyń sıqy.
Sonda Qazaqstannyń aqparattyq saıasaty kimder úshin qolaıly bolyp tur? Reseı, Ýkraına, Belorýs elderinen shyqqan medıa-tranzıtti tulǵalar úshin. Nege dersiz? Bizdiń she munyń birneshe sebebi bar.
Bıliktiń aqparattyq túsinigi: qazaq tili – qor, orys tili – zor
Qazaqstan bıligi shırek ǵasyr boıy memlekettik til máselesin sheshe almaı keledi. Til jaǵdaıy sóz bolsa, bılik ursyp jaýap qatady. Mysaly bylaı: «Senderge ne jetpeıdi, ózderiń sóılep alyńdar, qazaq tili dep jylaǵandy qashan qoıasyńdar?!.» t.b. Osylaısha qazaqqa dúrse qoıa beretin bılik saıası erik-jigerge ıek artyp, naqty iske eshqashan barǵan emes. Tap osy til máselesindegi bıliktiń ustanymy men kózqarasy aqparattyq qaýipsizdik máselesin turalatyp, ony oıdan-qyrdan qashqan kóldeneń kók attynyń paıdasyna sheshilýine jol ashyp berdi. Mine, qarańyz: (http://radiotochka.kz/8997-kto-vladeet-populyarnymi-kazahstanskimi-internet-portalami.html)
Mundaı reıtıń túzýde de úlken maqsat jatyr. Ol – álemdi orys tili arqyly ǵana tanyp-bilip otyrǵan bıliktegi shendilerge qazaq baspasóziniń janazasy áldeqashan shyǵarylǵanyn, osy tizimdegi «myqtylarmen» ǵana sanasyp, keńesip, búdjettiń aqparat salasyna qarastyrylǵan aqshasyn osylarǵa teńdeı bólip berip, aqparattyq saıasat túzesiń degen doń aıbat. Shýyldamasyn dep arasynda ıtke tastaǵan súıekteı ǵyp qazaq baspasózine de birer qara baqyr laqtyryp qoıatyny bar. Qarap otyrsańyz, bul tizimdegi aqparattyq resýrstar orys tilinde kontent jasaǵan. Qazaq tili tek álsiz, solǵyn ári únemi tústen keıin mańyraıtyn aýdarma kúıine túsken. Bul – memlekettik tildi, tutas qazaq baspasózin joqqa shyǵaryp, aqparattyq keńistikke kimniń ıe bolyp otyrǵanyn únsiz túsindirý. Jumys júrgizý tásilderi de aqparattyq kóringenimen, qoǵamnyń oıyn lastaý, qoǵamnyń nazaryn túkke turǵysyz aıǵaı-shýǵa aýdaryp, joq nárseni jalaýlatý. Al, memlekettik múdde, ulttyq qurylys, qazaq máselesine kelgende, lám dep aýyz ashpaıdy. Sebebi, ondaı máseleler olarǵa jat. Óıtkeni, qazaq tiliniń olarǵa qajettiligi joq. Orys tili jumysyn júrgizip, memleket pen aqparattyq naryqtaǵy bar qarjyny qolyna ákep berip otyr. Mundaı múmkindikti bıliktiń ózi jyldar boıy erinbeı-jalyqpaı jasap berdi. Osydan keıin olardyń memlekettik múddemen jatyrlas qazaq máselesine túkirgeni bar. Jáne aqparattyq saıasatqa jaýapty Máskeýden oqyǵan «kisilerdiń de». Bu «kisilerdiń» olaı etetini, basqany bylaı qoıǵanda, Prezıdenttiń maqalalary men suhbattaryn reseılik gazetterde jarıalatyp, Qazaqstanda Prezıdenttiń jazǵanyn, aıtqanyn basýǵa jaraıtyn qazaq baspasózi joq ekenin orystildi álemge jarıa etti. Sodan soń, Qazaqstandaǵy baspasóz naryǵyna reseılikter aǵyla bastady. Olar eldegi orys tildi jýrnalıstik orta men sol ortanyń «myqtylarymen» tez til tabysyp, kózdegen maqsattary bir ekenin bilgen soń, joǵarydaǵy «kisilerdiń» qoldaýymen Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyna kirdi de ketti. Mine, qazir qazaq baspasózi jabylyp, qarajattan qysylyp, jýrnalısteri qysqaryp jatqanda olar mıllıondap tabys taýyp otyr. Bári aqparattyq saıasatty túzip otyrǵan shendi «kisilerdiń» eńbegi.
Báseke jáne baspasóz
Qazaq baspasózi týraly sóz bola qalsa, "jylaýyq", "Úkimetten aqsha suraǵannan basqa tirlik jasamaıdy", "damýǵa yqylassyz", "reıtıńi tómen", "jýrnalısıkasy álsiz", "básekege qabiletsiz", "saýatsyz", "qazirgi zamanǵy jýrnalısıkanyń zańdylyqtary men erejelerinen habarsyz", - degendi estımiz. Tipti, orys tildi baspasózdiń «myqtylary» uıymdastyratyn forýmdarda da osy tektes sózderdi aıtqan áriptesterimiz bolǵan. Bul da qazaq baspasózin aqparattyq keńistikten shyǵarýdyń aıla-tásilderi. Eger, qazaq baspasózi básekege qabiletsiz bolsa, osy kúnge deıin ómir súrýin toqtatar edi. Qazaq baspasózi qashan da memleket pen qazaq qoǵamynyń sózin sóılep, áleýmettik, qoǵamdyq-saıası ómirdegi máselelerdi jazyp, aıtyp keledi. Qazaq tilin bilmeıtin adam muny eshqashan bile almaı ótedi demesek...
Bılik "reıtıńisi joǵarymen jumys isteımin, sonyń sózin sóıleımin, óıtkeni, ol jumys istep otyr, sanǵa senem be, saǵan senen be" dep kóz qylyp aıtady da, orys tildi baspasózdiń qoınyna zyp berip kirip ketedi. Sebebi, orys baspasózi onyń kózin ashyp kórgeni, aýyz ashyp ópkeni. Álemdi sol baspasózdiń aınasy arqyly ǵana tanıdy. Ol ne aıtsa da jón. Orys baspasózi qazaq sheneýnigine áke-shesheń seniki emes dese de senip, ata-anasynan bas tartýǵa bar. Al, munyń qasynda memlekettik múdde, aqparattyq saıasat degen ne táıiri...
Al, osy "qazaq baspasózi básekege qabiletsiz" degen áńgimeni shyǵarýdyń ar jaǵyndaǵy maqsat aqyry oryndalǵandaı. Bılik reıtıń jaǵynan joǵary aqparattyq resýrstarmen ǵana jumys isteıtindi shyǵardy. Bul joǵarydaǵy aıtqandarymyzdyń «jemisi». Qazaq baspasózi ólmes úshin reıtıń qýalaýda. Ol úshin baspasóz ne istemeı jatyr deısiz?.. Osy kúni reıtıń qýalaý - qoǵam sanasyn ýlaıtyn dertke aınaldy. Al, Reseı, Ýkraına, Belorýs jáne Qazaqstandaǵy orys tildi baspasóz «myqtylarynyń» upaıy túgel, reıtıń joǵary. Bılik "reıtıńisi joǵarymen jumys isteımin, sonyń sózin sóıleımin, óıtkeni, ol jumys istep otyr, sanǵa senem be, saǵan senen be" dep kóz qylyp aıtady da, orys tildi baspasózdiń qoınyna zyp berip kirip ketedi. Sebebi, orys baspasózi onyń kózin ashyp kórgeni, aýyz ashyp ópkeni. Álemdi sol baspasózdiń aınasy arqyly ǵana tanıdy. Ol ne aıtsa da jón. Orys baspasózi qazaq sheneýnigine áke-shesheń seniki emes dese de senip, ata-anasynan bas tartýǵa bar. Al, munyń qasynda memlekettik múdde, aqparattyq saıasat degen ne táıiri...
Bizde qazaq baspasózin tuqyrtqysy keletinderdiń ishinde ózimizdiń keıbir «jańashyl» áriptesterimiz de júredi. Olar da reıtıńige senedi. Sony alǵa tartady. Al, reıtıń degenińiz - qarajaty qamsyz, yqpaldy aqparattyq-saıası toptyń yńǵaıyna, qalaýyna qaraı túzile beretinin ol shirkin sezbeıdi...
Túıin
Bul aıtylǵandar, aqparattyq qaýipsizdik máselesiniń tereńde jatqan bir parasy ǵana. Budan shyǵatyn qortyndy: bılik saılaýdan keıingi aýys-túıis kezinde aqparattyq qaýipsizdik máselesine jete mán berip, birqatar sheshimderdi qaıta qarap, zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýi kerek dep esepteımiz. Bizdiń she áýeli, aqparat salasy jeke mınıstrlik bolyp shyǵýy shart. Ekinshiden, túp ıesi – shetel azamaty bolyp otyrǵan aqparat quraldarynyń memlekettik búdjetten qarjy alýyna tyıym salý; Qazaqstan aqparat naryǵynan jarnama tartqan jaǵdaıda, salyq mólsherin ósirý; Jáne baspasózdegi tildik normany ózgertip, jalpyhalyqtyq sanaq deregi kórsetken sanǵa negizdeý qajet; orys tildi baspasózde memlekettik tilde aqparat taratýdy qatańdatyp, qazaq tilin aýdarma til túrinde ǵana qoldanýdy shekteý, tolyqqanda qazaq tildi qosymsha redaksıa jasaqtalýyn talap etý; búdjet qarjysyn bólýde reıtıń emes, aqparattyq quraldyń memlekettik tilde aqparat taratýyna, memlekettik múddeni qorǵaýy men ulttyq qaýipsizdik máselesin udaıy kótergenin esepke alý.
Minekeı, jalpy aıtqanda osy syndy máselelerdi kún tártibine shyǵarý - kezek kúttirmeıtin másele. Olaı bolmaǵanda, kúni erteń, kózdi ashyp-jumǵansha Qazaqstandaǵy reıtıńi joǵary orys tildi baspasóz memlekettiń qurylymyna, Táýelsizdikke zor qater tóndiretin kúshke aınalyp shyqpasyna eshkim kepildik bermeıdi. Oǵan dáleldi tosynnan izdemeı-aq, alys-jaqyn elderdegi saıası ahýaldardy esepke alsaq ta jetip jatyr.
Ómirjan Ábdihalyquly
Abai.kz
