Ókinishke qarai, Qazaqstannyń jaǵdaiynda aqparattyq qaýipsizdik - el ishindegi erkin oily baspasózdi ákimshilik jolmen retin taýyp tunshyqtyrý; qazaq baspasózine ekinshi sortty degen tańba basyp, onymen sanaspaý; jazǵanyna mán bermeý, shetke qaǵý, qarjylyq múmkindigin taryltyp, jańa keńistikke ótýine, damýyna barynsha kedergi jasaý; baspasóz ataýlyny bir ortalyqqa baǵyndyrý arqyly baspasóz erkindigin shekteý ári bilikke táýeldi etý bolyp tabylady. Mine, biliktiń aqparat saiasatyna jaýapty «kisilerdiń» "aqparattyq saiasat" dep túsinetini jáne jasap otyrǵan jumystarynyń siqy.
Sonda Qazaqstannyń aqparattyq saiasaty kimder úshin qolaily bolyp tur? Resei, Ýkraina, Belorýs elderinen shyqqan media-tranzitti tulǵalar úshin. Nege dersiz? Bizdiń she munyń birneshe sebebi bar.
Biliktiń aqparattyq túsinigi: qazaq tili – qor, orys tili – zor
Qazaqstan biligi shirek ǵasyr boiy memlekettik til máselesin sheshe almai keledi. Til jaǵdaiy sóz bolsa, bilik ursyp jaýap qatady. Mysaly bylai: «Senderge ne jetpeidi, ózderiń sóilep alyńdar, qazaq tili dep jylaǵandy qashan qoiasyńdar?!.» t.b. Osylaisha qazaqqa dúrse qoia beretin bilik saiasi erik-jigerge iek artyp, naqty iske eshqashan barǵan emes. Tap osy til máselesindegi biliktiń ustanymy men kózqarasy aqparattyq qaýipsizdik máselesin turalatyp, ony oidan-qyrdan qashqan kóldeneń kók attynyń paidasyna sheshilýine jol ashyp berdi. Mine, qarańyz: (http://radiotochka.kz/8997-kto-vladeet-populyarnymi-kazahstanskimi-internet-portalami.html)
Mundai reiting túzýde de úlken maqsat jatyr. Ol – álemdi orys tili arqyly ǵana tanyp-bilip otyrǵan biliktegi shendilerge qazaq baspasóziniń janazasy áldeqashan shyǵarylǵanyn, osy tizimdegi «myqtylarmen» ǵana sanasyp, keńesip, biýdjettiń aqparat salasyna qarastyrylǵan aqshasyn osylarǵa teńdei bólip berip, aqparattyq saiasat túzesiń degen doń aibat. Shýyldamasyn dep arasynda itke tastaǵan súiektei ǵyp qazaq baspasózine de birer qara baqyr laqtyryp qoiatyny bar. Qarap otyrsańyz, bul tizimdegi aqparattyq resýrstar orys tilinde kontent jasaǵan. Qazaq tili tek álsiz, solǵyn ári únemi tústen keiin mańyraityn aýdarma kúiine túsken. Bul – memlekettik tildi, tutas qazaq baspasózin joqqa shyǵaryp, aqparattyq keńistikke kimniń ie bolyp otyrǵanyn únsiz túsindirý. Jumys júrgizý tásilderi de aqparattyq kóringenimen, qoǵamnyń oiyn lastaý, qoǵamnyń nazaryn túkke turǵysyz aiǵai-shýǵa aýdaryp, joq nárseni jalaýlatý. Al, memlekettik múdde, ulttyq qurylys, qazaq máselesine kelgende, lám dep aýyz ashpaidy. Sebebi, ondai máseleler olarǵa jat. Óitkeni, qazaq tiliniń olarǵa qajettiligi joq. Orys tili jumysyn júrgizip, memleket pen aqparattyq naryqtaǵy bar qarjyny qolyna ákep berip otyr. Mundai múmkindikti biliktiń ózi jyldar boiy erinbei-jalyqpai jasap berdi. Osydan keiin olardyń memlekettik múddemen jatyrlas qazaq máselesine túkirgeni bar. Jáne aqparattyq saiasatqa jaýapty Máskeýden oqyǵan «kisilerdiń de». Bu «kisilerdiń» olai etetini, basqany bylai qoiǵanda, Prezidenttiń maqalalary men suhbattaryn reseilik gazetterde jariialatyp, Qazaqstanda Prezidenttiń jazǵanyn, aitqanyn basýǵa jaraityn qazaq baspasózi joq ekenin orystildi álemge jariia etti. Sodan soń, Qazaqstandaǵy baspasóz naryǵyna reseilikter aǵyla bastady. Olar eldegi orys tildi jýrnalisttik orta men sol ortanyń «myqtylarymen» tez til tabysyp, kózdegen maqsattary bir ekenin bilgen soń, joǵarydaǵy «kisilerdiń» qoldaýymen Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyna kirdi de ketti. Mine, qazir qazaq baspasózi jabylyp, qarajattan qysylyp, jýrnalistteri qysqaryp jatqanda olar milliondap tabys taýyp otyr. Bári aqparattyq saiasatty túzip otyrǵan shendi «kisilerdiń» eńbegi.
Báseke jáne baspasóz
Qazaq baspasózi týraly sóz bola qalsa, "jylaýyq", "Úkimetten aqsha suraǵannan basqa tirlik jasamaidy", "damýǵa yqylassyz", "reitingi tómen", "jýrnalistikasy álsiz", "básekege qabiletsiz", "saýatsyz", "qazirgi zamanǵy jýrnalistikanyń zańdylyqtary men erejelerinen habarsyz", - degendi estimiz. Tipti, orys tildi baspasózdiń «myqtylary» uiymdastyratyn forýmdarda da osy tektes sózderdi aitqan áriptesterimiz bolǵan. Bul da qazaq baspasózin aqparattyq keńistikten shyǵarýdyń aila-tásilderi. Eger, qazaq baspasózi básekege qabiletsiz bolsa, osy kúnge deiin ómir súrýin toqtatar edi. Qazaq baspasózi qashan da memleket pen qazaq qoǵamynyń sózin sóilep, áleýmettik, qoǵamdyq-saiasi ómirdegi máselelerdi jazyp, aityp keledi. Qazaq tilin bilmeitin adam muny eshqashan bile almai ótedi demesek...
Bilik "reitingisi joǵarymen jumys isteimin, sonyń sózin sóileimin, óitkeni, ol jumys istep otyr, sanǵa senem be, saǵan senen be" dep kóz qylyp aitady da, orys tildi baspasózdiń qoinyna zyp berip kirip ketedi. Sebebi, orys baspasózi onyń kózin ashyp kórgeni, aýyz ashyp ópkeni. Álemdi sol baspasózdiń ainasy arqyly ǵana tanidy. Ol ne aitsa da jón. Orys baspasózi qazaq sheneýnigine áke-shesheń seniki emes dese de senip, ata-anasynan bas tartýǵa bar. Al, munyń qasynda memlekettik múdde, aqparattyq saiasat degen ne táiiri...
Al, osy "qazaq baspasózi básekege qabiletsiz" degen áńgimeni shyǵarýdyń ar jaǵyndaǵy maqsat aqyry oryndalǵandai. Bilik reiting jaǵynan joǵary aqparattyq resýrstarmen ǵana jumys isteitindi shyǵardy. Bul joǵarydaǵy aitqandarymyzdyń «jemisi». Qazaq baspasózi ólmes úshin reiting qýalaýda. Ol úshin baspasóz ne istemei jatyr deisiz?.. Osy kúni reiting qýalaý - qoǵam sanasyn ýlaityn dertke ainaldy. Al, Resei, Ýkraina, Belorýs jáne Qazaqstandaǵy orys tildi baspasóz «myqtylarynyń» upaiy túgel, reiting joǵary. Bilik "reitingisi joǵarymen jumys isteimin, sonyń sózin sóileimin, óitkeni, ol jumys istep otyr, sanǵa senem be, saǵan senen be" dep kóz qylyp aitady da, orys tildi baspasózdiń qoinyna zyp berip kirip ketedi. Sebebi, orys baspasózi onyń kózin ashyp kórgeni, aýyz ashyp ópkeni. Álemdi sol baspasózdiń ainasy arqyly ǵana tanidy. Ol ne aitsa da jón. Orys baspasózi qazaq sheneýnigine áke-shesheń seniki emes dese de senip, ata-anasynan bas tartýǵa bar. Al, munyń qasynda memlekettik múdde, aqparattyq saiasat degen ne táiiri...
Bizde qazaq baspasózin tuqyrtqysy keletinderdiń ishinde ózimizdiń keibir «jańashyl» áriptesterimiz de júredi. Olar da reitingige senedi. Sony alǵa tartady. Al, reiting degenińiz - qarajaty qamsyz, yqpaldy aqparattyq-saiasi toptyń yńǵaiyna, qalaýyna qarai túzile beretinin ol shirkin sezbeidi...
Túiin
Bul aitylǵandar, aqparattyq qaýipsizdik máselesiniń tereńde jatqan bir parasy ǵana. Budan shyǵatyn qortyndy: bilik sailaýdan keiingi aýys-túiis kezinde aqparattyq qaýipsizdik máselesine jete mán berip, birqatar sheshimderdi qaita qarap, zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýi kerek dep esepteimiz. Bizdiń she áýeli, aqparat salasy jeke ministrlik bolyp shyǵýy shart. Ekinshiden, túp iesi – shetel azamaty bolyp otyrǵan aqparat quraldarynyń memlekettik biýdjetten qarjy alýyna tyiym salý; Qazaqstan aqparat naryǵynan jarnama tartqan jaǵdaida, salyq mólsherin ósirý; Jáne baspasózdegi tildik normany ózgertip, jalpyhalyqtyq sanaq deregi kórsetken sanǵa negizdeý qajet; orys tildi baspasózde memlekettik tilde aqparat taratýdy qatańdatyp, qazaq tilin aýdarma til túrinde ǵana qoldanýdy shekteý, tolyqqanda qazaq tildi qosymsha redaktsiia jasaqtalýyn talap etý; biýdjet qarjysyn bólýde reiting emes, aqparattyq quraldyń memlekettik tilde aqparat taratýyna, memlekettik múddeni qorǵaýy men ulttyq qaýipsizdik máselesin udaiy kótergenin esepke alý.
Ómirjan Ábdihalyquly
Abai.kz
