[caption id="attachment_12993" align="alignright" width="494"]
Astanada ótken Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıy[/caption]
Birinshiden, shetelden qazaqtardy jınaý – eldiń egemendigin nyǵaıtý úshin negizgi ulttyń sany basym bolýy tıis ekendigin erte ańdaǵan Elbasynyń bastamasy. Mine, 25 jyldyń ishinde 1 mıllıon qandasymyz kósh artyp, elge jetti. Olar Táýelsizdik tusyndaǵy qıyn kúnderdi de, mereıli sátterdi de atamekenindegi halyqpen birge ótkerdi. Osynda kóship kelip, ósip-óndi, qoǵamnyń ár salasynda eńbek etti.
Jýyrda «Kóshi-qon týraly» zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar enip, Prezıdent qol qoıdy. Bul zańnyń qabyldanýy uzaqqa sozyldy. Sebebi, syrttan keletin kóshtiń aldynda qandaı kedergiler turǵanyn zań shyǵarýshy organdardyń, tikeleı kóshi-qonmen aınalysatyn mekemelerdiń ózderi de jiti bilmeı, shatasyp kelgenin qandastar arasynan shyqqan belsendi top dáleldep, jańa zańnyń tolymdy bolýyna úles qosty. Endi, Alla buıyrsa, kóshtiń ekinshi tolqyny bastalady degen zor úmit bar. Demek, shette júrgen 5 mıllıon qazaqtyń ishinde Otanyna úles qosýdy armandaıtyn, osynda tútin tútetýdi, eńbek etýdi baqyt sanaıtyn azamattar shoǵyry áli-aq elge kelip, qarasha halyq sanyn arttyra túsedi. Olardyń osy elmen úılesip, jergilikti jurtpen biteqaınasyp, birge ómir súrýi úshin shetten keler aǵaıynnyń da, osyndaǵy el ahýalyn da jaqsy biletin azamattardyń Parlament qabyrǵasynda otyrýy – búgingi kún talaby.
Mundaı usynys jaıdan-jaı shyǵyp otyrmaǵany belgili. Óziniń negizgi ultyn shaqyryp otyrǵan Izraıl, Germanıa elderinde shetten kelgen qandastaryna túrli salanyń negizgi qyzmetterin senip tapsyrý úrdisi burynnan bar. Bul elderde birnesheýi shetten oralǵan turǵyndarynyń arasynan sýyrylyp shyǵyp, mınıstr, depýtat mandatyn alyp, óz múddelerin ǵana emes, jalpy otandastarynyń múddesi úshin aıanbaı eńbek etip júr. Bizdiń de syrttan kelgen aǵaıyndarymyzdyń ishinde qandaı qyzmet berse de, alyp ketýge qaýqary jetetin bilikti azamattar barshylyq. Olardyń bıik minberden kórinýi – alystaǵy aǵaıynǵa demeý. Syrttan baqylap otyrǵan saıası toptar úshin de ultymyzdyń bedelin arttyra túsetin jaqsy úrdis.
Úshinshiden, qandastarymyz arasynda ulttyq múdde, memlekettik maqsat úshin jandaryn qıýǵa daıar patrıot jastar kóp. Olar Elbasy saıasatyna qaltqysyz senedi, ózderiniń bilimin el damýy úshin jumsaýdy kókseıdi. Eger qandastarymyzdyń arasynan birer depýtat shyqsa, bul otanshyl jastardyń jigerin qaırap, alystaǵy aǵaıyndarynyń tezirek elge kelýlerine sebepshi bolady. Kósh toqtamasa, qazaq kóbeıse, eńbeksúıgish halyq sany artsa, odan utpasaq, utylmaımyz!
Biz osy másele jóninde qoǵamǵa belgili tulǵalar men saıasattanýshy, qoǵam qaıratkerleriniń pikirin usynyp otyrmyz. Ortaq ýáj – ortaq mámile. QR Prezıdenti Ákimshiligi, Úkimet, «Nur Otan» partıasynyń basshylyǵy gazetimizge jarıalanǵan pikirlerdi jiti saralap, ońdy sheshim qabyldar degen úmittemiz.
Ádil AHMETOV,
fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, qoǵam qaıratkeri:
Partıa basshylaryna baılanysty...
– Men májilis depýtattyǵyna shetten kelgen qandastardyń ishinen bilimdi de bilikti, shettegi qazaqtyń da, elimizdiń de jaǵdaıymen jiti tanys azamattardyń ótýin qoldaımyn. Táýelsizdik alǵaly beri Elbasy saıasatynyń negizgi bóliginiń biri – kóshi-qon saıasaty. Jańadan egemendik alǵan elge syrttaǵy qandastaryn shaqyrýǵa uran tastap, «quıylsyn kóshiń» degen Prezıdent Nursultan Nazarbaev ár jyldary shetten kelgen qandastaryn baýyrǵa basyp, eldiń ýyǵyn birge qadasýlaryn surap, jelep-jebep keldi. Sondyqtan, bul máselege bizdegi tıisti organdar, partıalar enjar qaramaıdy dep oılaımyn.
Eń áýeli, halyqtyń qoldaýyna ıe bolyp júrgen «Nur Otan» partıasy óziniń úmitkerleriniń tizimine syrttan kelgen aǵaıyndardyń ishinen iriktep, eldiń jónin, jurttyń jaǵdaıyn biletin azamattardy qosady ǵoı degen senimim bar. Meniń bilýimshe, syrttan kelgen aǵaıyndardyń zıalylarynyń birsypyrasy osy partıanyń quramynda. Jáne bizde partıalyq tizim boıynsha birneshe partıa depýtattyq mandattan oryn alý úshin talasatynyn eskersek, onda ózge partıalarda quramyna qandastardan úmitkerlerdi engizýge quqyly.
Bul jerde bir nárseni esten shyǵarmaǵan durys. Qazaqstan respýblıkasynyń azamattyǵyn alǵan kez kelgen qazaq «oralman» mártebesinen aıyrylady, onyń quqy barsha qazaqstandyqtarmen teń. Olar partıalyq tizimge enip, óziniń azamattyq quqyǵyn paıdalanyp, depýtat bolýyna múmkindik bar, eshkim keri ıtermeıdi. Tek partıa tizginin qolǵa alyp otyrǵan azamattarǵa baılanysty.
Óz basym, Táýelsizdigimizdiń eńseli, irgemizdiń berik bolýy úshin bar qazaqtyń bir-birimen jumyla jumys istep, kez kelgen salada yntymaqta bolýyn tileımin.
Dýlat ISABEKOV, QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, jazýshy:
OSK oılanar sát týdy
– Qazirgi zań boıynsha jekelegen adamdardyń QR Parlamenti Májilisi saılaýyna qatysa almaıtyny belgili. Sondyqtan elimizdegi qandastardyń múddesin kózdep, aqparat quraldarynda oı-pikirin ashyq aıtyp júrgen azamattardyń birden saılaýǵa túsip, depýtattyq mandatqa ıe bolýy óte qıyn. Iá, depýtat atanýǵa kez kelgen Qazaqstan azamatynyń tolyq quqy bar. Osy turǵydan alǵanda aǵaıyndardyń qoǵamdyq-saıası ómirimizde belsendilik tanyta bastaýyn tabıǵı qubylys dep esepteımin.
Menińshe, bul saılaý qarsańynda kóterilgen et pen teriniń arasyndaǵy jelik bolmaýy kerek. Mundaı maqsatqa bel býyp, bilek sybana kirisken azamattar eń aldymen elimizdegi saıası partıalarǵa múshe bolyp, saıası uıymnyń tuǵyrnamasyna oralmandar máselesin kóteretinderin ashyq kórsetýi tıis. Bul ispen júıeli túrde aınalysyp, oń nátıjege qol jetkizýleri kerek.
Saılaýda jeńiske jetken saıası uıymdardyń tizimi boıynsha usynǵan kandıdattaryn Ortalyq saılaý komısıasy jan-jaqty qarastyratyny jasyryn emes. Al mundaı synnan kez kelgen kandıdattyń súrinbeı ótýi qıyn. OSK-niń ózi de oılanyp, ońdy sheshim qabyldaýy kerek. Shetten kelgen aǵaıynnyń máselesin kóterip júrgen azamattar osy jaǵyn da oılasyp, bilikti kandıdattaryn daıyndaǵandary jón.
Sonymen qatar, bir-eki azamatty Májiliske ótkizip, qandastarymyzdyń máselesi túbegeıli sheshiledi degenge óz basym sene almaımyn. Degenmen de, bılik basyna qandastardyń tartylýy mańyzdy qubylys dep baǵalaýymyz kerek. Bul másele bılik basyndaǵy azamattardy oılantýy tıis. Olardyń mol is-tájirıbesin memleket múddesine tıimdi paıdalanǵan abzal.
Búginde shetten kelgen qandastarymyzdyń arasynda el múddesine qatysty jaıttardy ashyq aıtyp júrgen azamattar bar. Olardyń saıası kózqarasy, oı-paıymy tolyqtaı jetilgen. Mundaı azamattardy memlekettik qyzmetke tartyp, oralmandardyń áleýmettik máselelerin oń baǵytta sheshýge kúsh salý – búgingi kúnniń talaby.
Óz basym sońǵy ýaqyttary aǵaıyndarymyzdyń saıası belsendi áreketke kóshkenin kórip, quptap júrmin. Syrttan kelgen qandastarymyz syn saǵatta oralmandardyń máselesinen bólek, ult múddesine qatysty kez kelgen talqylaýǵa túskende tabandylyq tanytaryna senimdimin. Bul turǵydan alǵanda, belsendi azamattar osyǵan deıin Májilistegi jaıly kresloda otyryp, bılikke aıbat shekken keıbir depýtattardan artyq eńbek etedi dep kesip aıta alamyn. Sol sebepti, syrttan kelgen qandastarymyzdyń depýtattyq mandatqa qol jetkizýge talpynýyn oryndy is dep esepteımin.
Júrsin ERMAN, aqyn, qoǵam qaıratkeri, «Nur Otan» partıasynyń múshesi:
Bir aýyldan bir aýylǵa kóshýdiń de mashaqaty kóp...
Baıqap júrmin, qazir qazaq baspasózinde, áleýmettik jelilerde «Qazaqstan Parlamentine oralmandardyń ókilderin kirgizý qajet» degen bastama qyzý talqylanyp jatyr.
Árıne, bul bastamany qup kórgenimen, onyń mánin, maqsatyn túsinbeı jatqandar bar. «Onsyzda júz-júzge, rý-rýǵa bólinip bolǵan qazaqty endi ishtegi qazaq, syrttan kelgen qazaq dep bólýdiń qajeti qansha?» deıdi ondaılar. Iá, bir qaraǵanda, bul da jón shyǵar. Biraq, shyn mánisinde olaı emes.
Táýelsizdik alǵaly aýmaly-tókpeli zamanda týǵan jerin tastap, bóten el, bógde jerge kóshýge májbúr bolǵan qandastardy Qazaqstanǵa qaıtarý qarqyndy júrdi, negizi. Kósh bastalǵaly beri Qazaqstanǵa 1 mln-ǵa jýyq qazaq kelgen eken. Bul 1 mln bizdiń jerdegi halyqtyń kemindegi 7-8 paıyzy. Demek, oralmandardyń múddesin qorǵap, olardyń máselesin Májilis minberinen kóteretin adam, bylaısha aıtqanda, ókil kerek. Sebebi, qandastarymyzǵa qatysty qordalanǵan, áli kúnge sheshimin tappaǵan problemalar shashetekten.
Qazirgi kúni bir aýyldan bir aýylǵa kóshseń de belgili bir máselelermen betpe-bet kelesiń. Al bir elden bir elge kóshken adamnyń jaıy budan da aýyr. Otanyń bolsa da aldymen ornyǵý, ortaǵa sińisý, jumys tabý qajet. Azamattyq alý, baspana alýdyń mashaqaty óz aldyna. Bular basqa ýaqytta emes, dál osy ýaqytta sheshilýi kerek. Biraq, osy máseleler joǵaryǵa jetpese, muny joǵarydan aıtatyn adam bolmasa, «baıaǵy jartas – sol jartas» kúıinde qalady. Bulardyń sheshilmeı jatqanyn halyq kórip-bilip otyr...
Menińshe, qandastarymyzǵa Májilisten bir emes, birneshe oryn berilýi kerek. Jalǵyzdyń úni shyqpaıdy, sebebi. Syrttan kelgen aǵaıyndardyń arasynda bilikti mamandar, ǵalymdar, aqyn-jazýshylar, óner adamdary bar. Kásipkerler de kelip jatyr. Bular – elge sózin ótkize alatyn bedeldi azamattar. Óz basym osy usynysty qoldaımyn.
Esenǵalı RAÝSHANOV, aqyn, Memlekettik syılyqtyń ıegeri:
Qaýymdastyq aralasýy kerek
– Qoǵamdyq ómirimizde oralmandarǵa degen kózqaras ózgerýi kerek. Ony ózgertýdiń joldary kóp. Bul rette syrttan kelgen aǵaıyndardyń Parlamentte jáne bıliktiń túrli salalarynda qyzmet etýiniń mańyzy zor. Sanaly ǵumyrynyń jartysyn atamekennen jyraqta ótkizgen adam elge kelgennen keıin túrli jaıttarǵa tap bolyp, mundaǵy jaǵdaıǵa tosyrqaı qaraýy zańdy. Sondyqtan qoǵamdyq ómirimizde oralmandarǵa qatysty oryn alǵan máselelerdi olardyń ózderin aralastyryp sheshýdi oryndy dep esepteımin. Dál qazir qazaq qoǵamynda oralmandarǵa qatysty oń sheshimin tappaǵan kóptegen máseleler bar. Sondyqtan bul máselelerdi syrttan kelgen aǵaıynnyń kúshimen sheshetin kez keldi.
Biz kúndelikti aralasyp júrgen aǵaıyndardyń máselesin tolyq bilmeımiz. Óz basym syrttan kelgen qazaqtardyń máselesin tolyq bilemin dep aıtpas edim. Al qoǵamdyq ómirimizde qandastardyń áleýmettik máselesi, kvota alýyna qatysty túıtkildi dúnıeler bar ekeni jasyryn emes. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev taıaýda oralmandardyń áleýmettik máselesin retteýdi atqarýshy bılikke qadap turyp tapsyrdy. Aldaǵy ýaqytta ózekti dúnıeler oń sheshimin tabatynyna senimdimin.
Endi oralmandardyń ókili depýtat bolýy tıis pe degen máselege kelsek, óz basym buny qoldaımyn.
Búginde aramyzda oralmandar máselesin kóterip, kópshilikke tanylǵan azamattar bar. Solardyń biri – Aýyt Muqıbek. Elimizdegi saıası jaǵdaıǵa qanyq basqa da azamattar barshylyq. Aldaǵy Parlament saılaýynda osyndaı belsendi azamattar elimizdegi saıası partıalar atynan depýtattyq mandatqa ıe bolýy tıis.
Jalpy, bul maqsatqa qol jetkizý úshin elimizde oralmandardyń soıylyn soǵatyn partıa qurýdyń qajeti joq. Qazirgi tańda «Nur Otan» partıasy elimizdegi halyq múddesin kózdeıtin úlken saıası uıymǵa aınalǵany barshaǵa málim. Partıanyń kóterip, qozǵap júrgen máseleleri aýqymdy. Sondyqtan elimizdegi belsendi oralmandar «Nur Otannyń» mańaıyna toptasyp, ózderiniń maqsattaryna qol jetkizýi kerek.
Menińshe, bul iske oralmandardyń muńyn muńdap, joǵyn joqtaıdy degen Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy bastamashy bolýy tıis. Táýelsizdik jyldary qaýymdastyqty marqum Qaldarbek Naımanbaev basqaryp turǵanda belsendi túrde jumys istedi. Al keıinnen Talǵat Mamashev kelgennen keıin uıym jumysyn saıabyrsytyp alǵany jasyryn emes. Sondyqtan Talǵat myrza qaýymdastyqtyń jumysyn jastarǵa tapsyrýy qajet. Kerek deseńiz, qaýymdastyqtyń basshylyq jumysyna oralmandar arasynan belsendi bir azamatty tartýǵa bolady. Osylaısha, qandastarymyz qaýymdastyqtyń jumysyn jandandyryp, «Nur Otan» partıasymen aradaǵy yntymaqtastyq aıasyn keńeıtip, zań shyǵarýshy organǵa ótýdiń joldaryn qarastyrýy kerek. Tipti, elimizdegi ózge de saıası partıalardyń arasynda belsendi jumys istep júrgen qandastarymyz da bolýy múmkin ǵoı. Partıa basshylary aldaǵy ýaqytta solardyń halyqtyń aldyna shyǵýyna mán berse ıgi.
Biz oralmandardyń depýtattyq mandatqa ıe bolýyn birligimizdi nyǵaıtýdyń bir kórinisi dep qabyldaýymyz kerek. Táýelsizdik jyldary ondaǵan myń qandasymyzdy elge shaqyrdyq. Olardyń arasynda óz isin jetik biletin túrli salanyń bilikti mamandary jetip artylady. Bılik olardy statısıkalyq kórsetkishti jaqsartý úshin elge shaqyrǵany anyq. Búginde olardyń bilimi men biligin táýelsiz elimizdiń saıası-ekonomıkalyq hal-ahýalyn nyǵaıtýǵa barynsha paıdalanatyn kez jetti dep esepteımin. Sondyqtan el múddesi úshin jan aıamaı kúresip júrgen azamattardyń Májiliske ótkenin qalaımyn.
Ámirjan QOSANOV, saıasatker:
Qandastarymyzdyń daýsy Parlament minbesinen estilýi tıis
Árıne, sheteldegi jáne óz Otanyna oralǵan qandastarymyzdyń daýsy parlament minbesinen de estilýi tıis! Biraq biz bul máseleniń eki aspektin eskerýimiz kerek.
Birinshiden, bizde Parlament tek qana partıalyq negizde quralady, ıaǵnı baıaǵydaı, bir mandattyq okrýgterden derbes depýtattardy saılaý degen atymen joq. Sondyqtan da elge oralǵan otandastardyń muń-muqtajyn Parlamentte júrip aıtqysy keletin kez kelgen úmitker belgili bir saıası partıanyń tiziminde bolýy shart.
Ekinshi másele, qazirgi Qazaqstanda qalyptasqan naqty saıası ahýalǵa kelip tireledi. Bizde otandastardyń naqty problemalaryn kóterý, olarǵa tıisti quqyqtyq mártebe berý, jaǵdaı jasaý, olardyń alýan túrli máselelerin meılinshe jarıa etý isi atqarýshy bılik tarapynan qoldaýǵa ıe bolyp otyrǵan joq! Sondyqtan da dál osy jaıt bolashaq Parlament quramynda otandastar týraly ashyq aıta alatyn depýtattar bola ma, bolmaı ma degen saýaldy anyqtap otyrady...
Rasýl JUMALY, saıasattanýshy:
Qulshynysqa qaraı is-áreket kerek
Jalpy, «oralmandar» dep aıtpaý kerek. Aıqyndamasy durys emes. «Qandastar» deıik. Birinshi, osy túsinikti ózgertsek. Qandastardyń qanshama máselesi sheshilmeı jatqanyn kórip-bilip júrmiz. Qaıtalamaı-aq qoıaıyn.
Qytaıdan, Mońǵolıadan, Túrkıadan qonys aýdaryp kelgen qandastarymyzdyń sany 1 mln-ǵa jetipti. Biraq, áli kúnge deıin bılik olardy «ekinshi sortty» sanaıtyn sıaqty ma, qalaı? Iá, kópshiligi orys tilin bilmeıdi. Bilmeýi de kerek edi. Biraq, Qazaqstan – aıyrtildi el. Amal joq... Osynyń kesirinen jumysqa tura almaıdy. Resmı qyzmetke almaıdy, olardy. Uıat pa? Uıat. Osynyń ózi bıliktiń qandastardyń máselesine atústi qaraıtyndyǵyn kórsetedi.
Qandastardyń arasynan shyqqan birde-bir oblys ákimi, birde-bir mınıstr bolmasa birde-bir Parlament depýtaty joq. Shyndyǵynda, munyń ózi jetkiliksiz. Biraq, bir nárseden bastaý kerek. Óıtpese, bolmaıdy. Bul bastamany qoldaımyn.
Bastama júzege assa, bolashaqta tikeleı qandastardyń máselesin sheshetin, úılestiretin mınıstrlik qurý kerek. Muny buryn da aıtqanmyn. Bul da – qajettilik. Mundaı mınıstrlik halqy repressıadan jábir kórgen kóptegen elderde bar.
Jaraıdy, qandastardyń birneshe ókili Parlamentke ótti eken. Biraq, budan olarǵa degen resmı kózqaras ózgere me?
Sosyn saılaý saıası partıalardyń arasynda ótedi. Jeke dara eshkim saılaýǵa túse almaıdy. Bul úshin ne istemek kerek? Demek, Parlamentke ótkisi kelgen qandastarymyzdyń ókili aldymen sol saılaýǵa qatysatyn partıanyń músheligine enýi qajet.
Bul jaǵynan qandastarymyzdyń belsendiligi qandaı? Qulshynysqa qaraı is-áreket kerek sıaqty.
Óz basym Parlamentke shyn mánisinde halyqtyń qamyn oılaıtyn azamattar ótse deımin. Sebebi, qandastardyń arasynda, jalpy qazaq ultynyń máselesine beı-jaı qaramaıtyn ultjandy azamattar óte kóp. Olar qazaqty bólmeıdi. İshtegi qazaq ta, syrttan kelgen qazaq ta birdeı olar úshin. Mundaı azamattar Májiliske ótse, utylmaımyz.
"Qala men Dala" gazetiniń tilshiler toby
