[caption id="attachment_12993" align="alignright" width="494"]
Birinshiden, shetelden qazaqtardy jinaý – eldiń egemendigin nyǵaitý úshin negizgi ulttyń sany basym bolýy tiis ekendigin erte ańdaǵan Elbasynyń bastamasy. Mine, 25 jyldyń ishinde 1 million qandasymyz kósh artyp, elge jetti. Olar Táýelsizdik tusyndaǵy qiyn kúnderdi de, mereili sátterdi de atamekenindegi halyqpen birge ótkerdi. Osynda kóship kelip, ósip-óndi, qoǵamnyń ár salasynda eńbek etti.
Jýyrda «Kóshi-qon týraly» zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar enip, Prezident qol qoidy. Bul zańnyń qabyldanýy uzaqqa sozyldy. Sebebi, syrttan keletin kóshtiń aldynda qandai kedergiler turǵanyn zań shyǵarýshy organdardyń, tikelei kóshi-qonmen ainalysatyn mekemelerdiń ózderi de jiti bilmei, shatasyp kelgenin qandastar arasynan shyqqan belsendi top dáleldep, jańa zańnyń tolymdy bolýyna úles qosty. Endi, Alla buiyrsa, kóshtiń ekinshi tolqyny bastalady degen zor úmit bar. Demek, shette júrgen 5 million qazaqtyń ishinde Otanyna úles qosýdy armandaityn, osynda tútin tútetýdi, eńbek etýdi baqyt sanaityn azamattar shoǵyry áli-aq elge kelip, qarasha halyq sanyn arttyra túsedi. Olardyń osy elmen úilesip, jergilikti jurtpen biteqainasyp, birge ómir súrýi úshin shetten keler aǵaiynnyń da, osyndaǵy el ahýalyn da jaqsy biletin azamattardyń Parlament qabyrǵasynda otyrýy – búgingi kún talaby.
Úshinshiden, qandastarymyz arasynda ulttyq múdde, memlekettik maqsat úshin jandaryn qiiýǵa daiar patriot jastar kóp. Olar Elbasy saiasatyna qaltqysyz senedi, ózderiniń bilimin el damýy úshin jumsaýdy kókseidi. Eger qandastarymyzdyń arasynan birer depýtat shyqsa, bul otanshyl jastardyń jigerin qairap, alystaǵy aǵaiyndarynyń tezirek elge kelýlerine sebepshi bolady. Kósh toqtamasa, qazaq kóbeise, eńbeksúigish halyq sany artsa, odan utpasaq, utylmaimyz!
Biz osy másele jóninde qoǵamǵa belgili tulǵalar men saiasattanýshy, qoǵam qairatkerleriniń pikirin usynyp otyrmyz. Ortaq ýáj – ortaq mámile. QR Prezidenti Ákimshiligi, Úkimet, «Nur Otan» partiiasynyń basshylyǵy gazetimizge jariialanǵan pikirlerdi jiti saralap, ońdy sheshim qabyldar degen úmittemiz.
filologiia ǵylymdarynyń doktory, professor, qoǵam qairatkeri:
Partiia basshylaryna bailanysty...
– Men májilis depýtattyǵyna shetten kelgen qandastardyń ishinen bilimdi de bilikti, shettegi qazaqtyń da, elimizdiń de jaǵdaiymen jiti tanys azamattardyń ótýin qoldaimyn. Táýelsizdik alǵaly beri Elbasy saiasatynyń negizgi bóliginiń biri – kóshi-qon saiasaty. Jańadan egemendik alǵan elge syrttaǵy qandastaryn shaqyrýǵa uran tastap, «quiylsyn kóshiń» degen Prezident Nursultan Nazarbaev ár jyldary shetten kelgen qandastaryn baýyrǵa basyp, eldiń ýyǵyn birge qadasýlaryn surap, jelep-jebep keldi. Sondyqtan, bul máselege bizdegi tiisti organdar, partiialar enjar qaramaidy dep oilaimyn.
Eń áýeli, halyqtyń qoldaýyna ie bolyp júrgen «Nur Otan» partiiasy óziniń úmitkerleriniń tizimine syrttan kelgen aǵaiyndardyń ishinen iriktep, eldiń jónin, jurttyń jaǵdaiyn biletin azamattardy qosady ǵoi degen senimim bar. Meniń bilýimshe, syrttan kelgen aǵaiyndardyń ziialylarynyń birsypyrasy osy partiianyń quramynda. Jáne bizde partiialyq tizim boiynsha birneshe partiia depýtattyq mandattan oryn alý úshin talasatynyn eskersek, onda ózge partiialarda quramyna qandastardan úmitkerlerdi engizýge quqyly.
Bul jerde bir nárseni esten shyǵarmaǵan durys. Qazaqstan respýblikasynyń azamattyǵyn alǵan kez kelgen qazaq «oralman» mártebesinen aiyrylady, onyń quqy barsha qazaqstandyqtarmen teń. Olar partiialyq tizimge enip, óziniń azamattyq quqyǵyn paidalanyp, depýtat bolýyna múmkindik bar, eshkim keri itermeidi. Tek partiia tizginin qolǵa alyp otyrǵan azamattarǵa bailanysty.
Óz basym, Táýelsizdigimizdiń eńseli, irgemizdiń berik bolýy úshin bar qazaqtyń bir-birimen jumyla jumys istep, kez kelgen salada yntymaqta bolýyn tileimin.
OSK oilanar sát týdy
– Qazirgi zań boiynsha jekelegen adamdardyń QR Parlamenti Májilisi sailaýyna qatysa almaityny belgili. Sondyqtan elimizdegi qandastardyń múddesin kózdep, aqparat quraldarynda oi-pikirin ashyq aityp júrgen azamattardyń birden sailaýǵa túsip, depýtattyq mandatqa ie bolýy óte qiyn. Iá, depýtat atanýǵa kez kelgen Qazaqstan azamatynyń tolyq quqy bar. Osy turǵydan alǵanda aǵaiyndardyń qoǵamdyq-saiasi ómirimizde belsendilik tanyta bastaýyn tabiǵi qubylys dep esepteimin.
Menińshe, bul sailaý qarsańynda kóterilgen et pen teriniń arasyndaǵy jelik bolmaýy kerek. Mundai maqsatqa bel býyp, bilek sybana kirisken azamattar eń aldymen elimizdegi saiasi partiialarǵa múshe bolyp, saiasi uiymnyń tuǵyrnamasyna oralmandar máselesin kóteretinderin ashyq kórsetýi tiis. Bul ispen júieli túrde ainalysyp, oń nátijege qol jetkizýleri kerek.
Sailaýda jeńiske jetken saiasi uiymdardyń tizimi boiynsha usynǵan kandidattaryn Ortalyq sailaý komissiiasy jan-jaqty qarastyratyny jasyryn emes. Al mundai synnan kez kelgen kandidattyń súrinbei ótýi qiyn. OSK-niń ózi de oilanyp, ońdy sheshim qabyldaýy kerek. Shetten kelgen aǵaiynnyń máselesin kóterip júrgen azamattar osy jaǵyn da oilasyp, bilikti kandidattaryn daiyndaǵandary jón.
Sonymen qatar, bir-eki azamatty Májiliske ótkizip, qandastarymyzdyń máselesi túbegeili sheshiledi degenge óz basym sene almaimyn. Degenmen de, bilik basyna qandastardyń tartylýy mańyzdy qubylys dep baǵalaýymyz kerek. Bul másele bilik basyndaǵy azamattardy oilantýy tiis. Olardyń mol is-tájiribesin memleket múddesine tiimdi paidalanǵan abzal.
Búginde shetten kelgen qandastarymyzdyń arasynda el múddesine qatysty jaittardy ashyq aityp júrgen azamattar bar. Olardyń saiasi kózqarasy, oi-paiymy tolyqtai jetilgen. Mundai azamattardy memlekettik qyzmetke tartyp, oralmandardyń áleýmettik máselelerin oń baǵytta sheshýge kúsh salý – búgingi kúnniń talaby.
Óz basym sońǵy ýaqyttary aǵaiyndarymyzdyń saiasi belsendi áreketke kóshkenin kórip, quptap júrmin. Syrttan kelgen qandastarymyz syn saǵatta oralmandardyń máselesinen bólek, ult múddesine qatysty kez kelgen talqylaýǵa túskende tabandylyq tanytaryna senimdimin. Bul turǵydan alǵanda, belsendi azamattar osyǵan deiin Májilistegi jaily kresloda otyryp, bilikke aibat shekken keibir depýtattardan artyq eńbek etedi dep kesip aita alamyn. Sol sebepti, syrttan kelgen qandastarymyzdyń depýtattyq mandatqa qol jetkizýge talpynýyn oryndy is dep esepteimin.
Bir aýyldan bir aýylǵa kóshýdiń de mashaqaty kóp...
Baiqap júrmin, qazir qazaq baspasózinde, áleýmettik jelilerde «Qazaqstan Parlamentine oralmandardyń ókilderin kirgizý qajet» degen bastama qyzý talqylanyp jatyr.
Árine, bul bastamany qup kórgenimen, onyń mánin, maqsatyn túsinbei jatqandar bar. «Onsyzda júz-júzge, rý-rýǵa bólinip bolǵan qazaqty endi ishtegi qazaq, syrttan kelgen qazaq dep bólýdiń qajeti qansha?» deidi ondailar. Iá, bir qaraǵanda, bul da jón shyǵar. Biraq, shyn mánisinde olai emes.
Táýelsizdik alǵaly aýmaly-tókpeli zamanda týǵan jerin tastap, bóten el, bógde jerge kóshýge májbúr bolǵan qandastardy Qazaqstanǵa qaitarý qarqyndy júrdi, negizi. Kósh bastalǵaly beri Qazaqstanǵa 1 mln-ǵa jýyq qazaq kelgen eken. Bul 1 mln bizdiń jerdegi halyqtyń kemindegi 7-8 paiyzy. Demek, oralmandardyń múddesin qorǵap, olardyń máselesin Májilis minberinen kóteretin adam, bylaisha aitqanda, ókil kerek. Sebebi, qandastarymyzǵa qatysty qordalanǵan, áli kúnge sheshimin tappaǵan problemalar shashetekten.
Qazirgi kúni bir aýyldan bir aýylǵa kóshseń de belgili bir máselelermen betpe-bet kelesiń. Al bir elden bir elge kóshken adamnyń jaiy budan da aýyr. Otanyń bolsa da aldymen ornyǵý, ortaǵa sińisý, jumys tabý qajet. Azamattyq alý, baspana alýdyń mashaqaty óz aldyna. Bular basqa ýaqytta emes, dál osy ýaqytta sheshilýi kerek. Biraq, osy máseleler joǵaryǵa jetpese, muny joǵarydan aitatyn adam bolmasa, «baiaǵy jartas – sol jartas» kúiinde qalady. Bulardyń sheshilmei jatqanyn halyq kórip-bilip otyr...
Menińshe, qandastarymyzǵa Májilisten bir emes, birneshe oryn berilýi kerek. Jalǵyzdyń úni shyqpaidy, sebebi. Syrttan kelgen aǵaiyndardyń arasynda bilikti mamandar, ǵalymdar, aqyn-jazýshylar, óner adamdary bar. Kásipkerler de kelip jatyr. Bular – elge sózin ótkize alatyn bedeldi azamattar. Óz basym osy usynysty qoldaimyn.
Qaýymdastyq aralasýy kerek
– Qoǵamdyq ómirimizde oralmandarǵa degen kózqaras ózgerýi kerek. Ony ózgertýdiń joldary kóp. Bul rette syrttan kelgen aǵaiyndardyń Parlamentte jáne biliktiń túrli salalarynda qyzmet etýiniń mańyzy zor. Sanaly ǵumyrynyń jartysyn atamekennen jyraqta ótkizgen adam elge kelgennen keiin túrli jaittarǵa tap bolyp, mundaǵy jaǵdaiǵa tosyrqai qaraýy zańdy. Sondyqtan qoǵamdyq ómirimizde oralmandarǵa qatysty oryn alǵan máselelerdi olardyń ózderin aralastyryp sheshýdi oryndy dep esepteimin. Dál qazir qazaq qoǵamynda oralmandarǵa qatysty oń sheshimin tappaǵan kóptegen máseleler bar. Sondyqtan bul máselelerdi syrttan kelgen aǵaiynnyń kúshimen sheshetin kez keldi.
Biz kúndelikti aralasyp júrgen aǵaiyndardyń máselesin tolyq bilmeimiz. Óz basym syrttan kelgen qazaqtardyń máselesin tolyq bilemin dep aitpas edim. Al qoǵamdyq ómirimizde qandastardyń áleýmettik máselesi, kvota alýyna qatysty túitkildi dúnieler bar ekeni jasyryn emes. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev taiaýda oralmandardyń áleýmettik máselesin retteýdi atqarýshy bilikke qadap turyp tapsyrdy. Aldaǵy ýaqytta ózekti dúnieler oń sheshimin tabatynyna senimdimin.
Endi oralmandardyń ókili depýtat bolýy tiis pe degen máselege kelsek, óz basym buny qoldaimyn.
Búginde aramyzda oralmandar máselesin kóterip, kópshilikke tanylǵan azamattar bar. Solardyń biri – Aýyt Muqibek. Elimizdegi saiasi jaǵdaiǵa qanyq basqa da azamattar barshylyq. Aldaǵy Parlament sailaýynda osyndai belsendi azamattar elimizdegi saiasi partiialar atynan depýtattyq mandatqa ie bolýy tiis.
Jalpy, bul maqsatqa qol jetkizý úshin elimizde oralmandardyń soiylyn soǵatyn partiia qurýdyń qajeti joq. Qazirgi tańda «Nur Otan» partiiasy elimizdegi halyq múddesin kózdeitin úlken saiasi uiymǵa ainalǵany barshaǵa málim. Partiianyń kóterip, qozǵap júrgen máseleleri aýqymdy. Sondyqtan elimizdegi belsendi oralmandar «Nur Otannyń» mańaiyna toptasyp, ózderiniń maqsattaryna qol jetkizýi kerek.
Menińshe, bul iske oralmandardyń muńyn muńdap, joǵyn joqtaidy degen Dúniejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy bastamashy bolýy tiis. Táýelsizdik jyldary qaýymdastyqty marqum Qaldarbek Naimanbaev basqaryp turǵanda belsendi túrde jumys istedi. Al keiinnen Talǵat Mamashev kelgennen keiin uiym jumysyn saiabyrsytyp alǵany jasyryn emes. Sondyqtan Talǵat myrza qaýymdastyqtyń jumysyn jastarǵa tapsyrýy qajet. Kerek deseńiz, qaýymdastyqtyń basshylyq jumysyna oralmandar arasynan belsendi bir azamatty tartýǵa bolady. Osylaisha, qandastarymyz qaýymdastyqtyń jumysyn jandandyryp, «Nur Otan» partiiasymen aradaǵy yntymaqtastyq aiasyn keńeitip, zań shyǵarýshy organǵa ótýdiń joldaryn qarastyrýy kerek. Tipti, elimizdegi ózge de saiasi partiialardyń arasynda belsendi jumys istep júrgen qandastarymyz da bolýy múmkin ǵoi. Partiia basshylary aldaǵy ýaqytta solardyń halyqtyń aldyna shyǵýyna mán berse igi.
Biz oralmandardyń depýtattyq mandatqa ie bolýyn birligimizdi nyǵaitýdyń bir kórinisi dep qabyldaýymyz kerek. Táýelsizdik jyldary ondaǵan myń qandasymyzdy elge shaqyrdyq. Olardyń arasynda óz isin jetik biletin túrli salanyń bilikti mamandary jetip artylady. Bilik olardy statistikalyq kórsetkishti jaqsartý úshin elge shaqyrǵany anyq. Búginde olardyń bilimi men biligin táýelsiz elimizdiń saiasi-ekonomikalyq hal-ahýalyn nyǵaitýǵa barynsha paidalanatyn kez jetti dep esepteimin. Sondyqtan el múddesi úshin jan aiamai kúresip júrgen azamattardyń Májiliske ótkenin qalaimyn.
Qandastarymyzdyń daýsy Parlament minbesinen estilýi tiis
Árine, sheteldegi jáne óz Otanyna oralǵan qandastarymyzdyń daýsy parlament minbesinen de estilýi tiis! Biraq biz bul máseleniń eki aspektin eskerýimiz kerek.
Birinshiden, bizde Parlament tek qana partiialyq negizde quralady, iaǵni baiaǵydai, bir mandattyq okrýgterden derbes depýtattardy sailaý degen atymen joq. Sondyqtan da elge oralǵan otandastardyń muń-muqtajyn Parlamentte júrip aitqysy keletin kez kelgen úmitker belgili bir saiasi partiianyń tiziminde bolýy shart.
Ekinshi másele, qazirgi Qazaqstanda qalyptasqan naqty saiasi ahýalǵa kelip tireledi. Bizde otandastardyń naqty problemalaryn kóterý, olarǵa tiisti quqyqtyq mártebe berý, jaǵdai jasaý, olardyń alýan túrli máselelerin meilinshe jariia etý isi atqarýshy bilik tarapynan qoldaýǵa ie bolyp otyrǵan joq! Sondyqtan da dál osy jait bolashaq Parlament quramynda otandastar týraly ashyq aita alatyn depýtattar bola ma, bolmai ma degen saýaldy anyqtap otyrady...
Qulshynysqa qarai is-áreket kerek
Jalpy, «oralmandar» dep aitpaý kerek. Aiqyndamasy durys emes. «Qandastar» deiik. Birinshi, osy túsinikti ózgertsek. Qandastardyń qanshama máselesi sheshilmei jatqanyn kórip-bilip júrmiz. Qaitalamai-aq qoiaiyn.
Qytaidan, Mońǵoliiadan, Túrkiiadan qonys aýdaryp kelgen qandastarymyzdyń sany 1 mln-ǵa jetipti. Biraq, áli kúnge deiin bilik olardy «ekinshi sortty» sanaityn siiaqty ma, qalai? Iá, kópshiligi orys tilin bilmeidi. Bilmeýi de kerek edi. Biraq, Qazaqstan – aiyrtildi el. Amal joq... Osynyń kesirinen jumysqa tura almaidy. Resmi qyzmetke almaidy, olardy. Uiat pa? Uiat. Osynyń ózi biliktiń qandastardyń máselesine atústi qaraityndyǵyn kórsetedi.
Qandastardyń arasynan shyqqan birde-bir oblys ákimi, birde-bir ministr bolmasa birde-bir Parlament depýtaty joq. Shyndyǵynda, munyń ózi jetkiliksiz. Biraq, bir nárseden bastaý kerek. Óitpese, bolmaidy. Bul bastamany qoldaimyn.
Bastama júzege assa, bolashaqta tikelei qandastardyń máselesin sheshetin, úilestiretin ministrlik qurý kerek. Muny buryn da aitqanmyn. Bul da – qajettilik. Mundai ministrlik halqy repressiiadan jábir kórgen kóptegen elderde bar.
Jaraidy, qandastardyń birneshe ókili Parlamentke ótti eken. Biraq, budan olarǵa degen resmi kózqaras ózgere me?
Sosyn sailaý saiasi partiialardyń arasynda ótedi. Jeke dara eshkim sailaýǵa túse almaidy. Bul úshin ne istemek kerek? Demek, Parlamentke ótkisi kelgen qandastarymyzdyń ókili aldymen sol sailaýǵa qatysatyn partiianyń músheligine enýi qajet.
Bul jaǵynan qandastarymyzdyń belsendiligi qandai? Qulshynysqa qarai is-áreket kerek siiaqty.
Óz basym Parlamentke shyn mánisinde halyqtyń qamyn oilaityn azamattar ótse deimin. Sebebi, qandastardyń arasynda, jalpy qazaq ultynyń máselesine bei-jai qaramaityn ultjandy azamattar óte kóp. Olar qazaqty bólmeidi. Ishtegi qazaq ta, syrttan kelgen qazaq ta birdei olar úshin. Mundai azamattar Májiliske ótse, utylmaimyz.
"Qala men Dala" gazetiniń tilshiler toby
