Sońǵy jyldary tutynýshylyq kredıtteý belsendi ósimdi kórsetip, sońǵy úsh jylda bank sektoryndaǵy ortasha jyldyq ósimi 33%-dy, mıkroqarjy sektorynda 45%-dy qurady. 2024 jylǵy toǵyz aıdyń qorytyndysy boıynsha, tutynýshylyq kredıtter 24,7%-ǵa, ıaǵnı 12,9 trln teńgege deıin, al MQU-da 5,8%-ǵa, ıaǵnı 1,3 trln teńgege deıin ósti, dep habarlaıdy Dalanews.kz.

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń (QNRDA) málimetinshe, problemalyq kredıtterdiń úlesi qalypty deńgeıde qalyp otyr: bankterde – 5,2%, al MQU-da – 12,3%.

Azamattardyń shamadan tys kredıt alý táýekelderin boldyrmaý, sondaı-aq qarjylyq qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtaryn kúsheıtý úshin 2024 jyly birqatar retteýshilik jáne zańnamalyq sharalar qabyldandy.

"Birinshiden, qaryz alýshylardyń kredıt qabilettiligin tıisti baǵalaýdy qamtamasyz etý úshin borysh júktemesiniń koefısıentin esepteý tártibi qatańdatyldy, bul kredıtter boıynsha tólemderdiń qaryz alýshy kirisiniń 50%-y deńgeıindegi jıyntyq mólsherin shekteıdi. Atap aıtqanda, aǵymdaǵy jylǵy sáýirden bastap borysh júktemesiniń koefısıentin esepteý jónindegi talap barlyq qaryz alýshyǵa jáne barlyq qaryzǵa (turǵyn úı qurylys jınaqtary sheńberinde beriletin qaryzdardy qospaǵanda) qoldanylady. Buryn borysh júktemesiniń koefısıentin esepteý kepildi qaryzdarǵa, sondaı-aq kirisi ortasha aılyq jalaqynyń eki eselengen mólsherinen joǵary qaryz alýshylarǵa qoldanylmaǵan", delinedi habarlamada.

Budan basqa, qaryz alýshynyń kirisin baǵalaý ólshemsharttarynan kiristiń úsh janama ólshemsharty (komýnaldyq qyzmetter, ınternet-dúkende satyp alý, múliktiń bolýy) alyp tastaldy. Bul sharalar qaryzdarǵa qyzmet kórsetý úshin kirisi jetkilikti emes adamdarǵa kredıtter berýge jol bermeýge baǵyttalǵan.

Ekinshiden, tutynýshylyq kredıt berý naryǵyn retteýge jáne qarjylyq qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheıtýge baǵyttalǵan mańyzdy júıeli shara aǵymdaǵy jylǵy 19 maýsymda Memleket basshysy qol qoıǵan "Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteýdi jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" Zańnyń qabyldanýy boldy.

Bul – tutynýshylyq kredıt berýdiń barlyq aspektilerin qamtýǵa múmkindik beretin júıelik zań. Atap aıtqanda, zań mynadaı negizgi jańalyqtardy kózdeıdi:

1. Problemalyq qaryzdary bar azamattardyń borysh júktemesin azaıtý maqsatynda bankter men MQU úshin kredıtter boıynsha 90 kúnnen asa merzimi ótken azamattarǵa kredıtter berýge tyıym salyndy, sondaı-aq barlyq qoldanystaǵy (ótelmegen) tutynýshylyq kredıtter boıynsha 90 kúnnen asa merzimi ótkennen keıin syıaqy esepteýge tyıym engizildi.
2. Problemalyq kredıtterdi retteýge azamattardyń quqyqtaryn iske asyrý jáne bankter men MQU-nyń azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumys júrgizýin qamtamasyz etý úshin kolektorlarǵa azamattardyń qaryzdaryn berýge eki jyldyq moratorıı (2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin) engizildi. Sondaı-aq, kolektorlardyń jeke tulǵalardyń satyp alynǵan kredıtteri boıynsha bereshekti retteý rásimderin júrgizý mindeti engizildi.
3. 3. Zańnamalyq turǵydan tutynýshylyq kredıt uǵymy engizildi, sondaı-aq onyń eń joǵary somasy belgilendi: bankter boıynsha – 2 200 AEK (8 122 400 teńge), MQU boıynsha – 1 100 AEK (4 061 200 teńge).
4. Agenttik pen Ulttyq Banktiń birlesken normatıvtik aktisimen bankterdiń kepilsiz tutynýshylyq qaryzdary jáne MQU-nyń mıkrokredıtteri boıynsha JTSM shekti mólsheri 56%-dan 46%-ǵa deıin, bankterdiń kepildi qaryzdary boıynsha 40%-dan 35%-ǵa deıin tómendetildi, ıpotekalyq qaryzdar boıynsha 25% deńgeıinde saqtaldy.
5. 45 kúnge deıingi merzimge 50 AEK-ke deıingi somaǵa mıkrokredıtterdi retteýdiń erekshe tártibiniń kúshi joıyldy, buǵan deıin oǵan shekti JTSM-di saqtaý jónindegi talap qoldanylmaǵan bolatyn. Endi 45 kúnge deıingi merzimge 45 AEK-ke deıingi somaǵa mıkrokredıtter (166 140 teńge) boıynsha JTSM-niń shekti mólsheri táýligine 0,3%-dan kem, biraq 179%-dan aspaıtyn deńgeıde belgilendi.
6. Barlyq kredıtter boıynsha jıyntyq bereshekti shekteý úshin jańa makroprýdensıalyq normatıv – qaryz alýshynyń kirisine qatysty borysh koefısıenti engizildi, ol kredıtter boıynsha jıyntyq bereshektiń qaryz alýshynyń kirisine qatynasy retinde esepteledi.
7. Azamattar men olardyń otbasylaryn shamadan tys kredıt alý táýekelderinen qorǵaý úshin jeke tulǵalardyń jubaıynyń (zaıybynyń) kelisimin alý qajet bolatyn kepilsiz qaryzynyń eń az mólsheri – 1 000 AEK (3 692 000 teńge) bolyp belgilendi, DK úshin kredıtordyń túrine, DK qyzmetiniń merzimine jáne kásipkerlik qyzmetten túsetin aınalym somasyna qaraı 2 710 AEK-ten 27 000 AEK-ke deıin shekteýler belgilendi.

Kórsetilgen sharalar halyqtyń borysh júktemesin odan ári azaıtýǵa yqpal etedi jáne qarjylyq qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtyq qorǵalýyn aıtarlyqtaı kúsheıtedi.