Sońǵy jyldary tutynýshylyq kreditteý belsendi ósimdi kórsetip, sońǵy úsh jylda bank sektoryndaǵy ortasha jyldyq ósimi 33%-dy, mikroqarjy sektorynda 45%-dy qurady. 2024 jylǵy toǵyz aidyń qorytyndysy boiynsha, tutynýshylyq kreditter 24,7%-ǵa, iaǵni 12,9 trln teńgege deiin, al MQU-da 5,8%-ǵa, iaǵni 1,3 trln teńgege deiin ósti, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń (QNRDA) málimetinshe, problemalyq kreditterdiń úlesi qalypty deńgeide qalyp otyr: bankterde – 5,2%, al MQU-da – 12,3%.
Azamattardyń shamadan tys kredit alý táýekelderin boldyrmaý, sondai-aq qarjylyq qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtaryn kúsheitý úshin 2024 jyly birqatar retteýshilik jáne zańnamalyq sharalar qabyldandy.
"Birinshiden, qaryz alýshylardyń kredit qabilettiligin tiisti baǵalaýdy qamtamasyz etý úshin borysh júktemesiniń koeffitsientin esepteý tártibi qatańdatyldy, bul kreditter boiynsha tólemderdiń qaryz alýshy kirisiniń 50%-y deńgeiindegi jiyntyq mólsherin shekteidi. Atap aitqanda, aǵymdaǵy jylǵy sáýirden bastap borysh júktemesiniń koeffitsientin esepteý jónindegi talap barlyq qaryz alýshyǵa jáne barlyq qaryzǵa (turǵyn úi qurylys jinaqtary sheńberinde beriletin qaryzdardy qospaǵanda) qoldanylady. Buryn borysh júktemesiniń koeffitsientin esepteý kepildi qaryzdarǵa, sondai-aq kirisi ortasha ailyq jalaqynyń eki eselengen mólsherinen joǵary qaryz alýshylarǵa qoldanylmaǵan", delinedi habarlamada.
Budan basqa, qaryz alýshynyń kirisin baǵalaý ólshemsharttarynan kiristiń úsh janama ólshemsharty (kommýnaldyq qyzmetter, internet-dúkende satyp alý, múliktiń bolýy) alyp tastaldy. Bul sharalar qaryzdarǵa qyzmet kórsetý úshin kirisi jetkilikti emes adamdarǵa kreditter berýge jol bermeýge baǵyttalǵan.
Ekinshiden, tutynýshylyq kredit berý naryǵyn retteýge jáne qarjylyq qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheitýge baǵyttalǵan mańyzdy júieli shara aǵymdaǵy jylǵy 19 maýsymda Memleket basshysy qol qoiǵan "Qazaqstan Respýblikasynyń keibir zańnamalyq aktilerine kredit berý kezinde táýekelderdi barynsha azaitý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteýdi jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boiynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" Zańnyń qabyldanýy boldy.
Bul – tutynýshylyq kredit berýdiń barlyq aspektilerin qamtýǵa múmkindik beretin júielik zań. Atap aitqanda, zań mynadai negizgi jańalyqtardy kózdeidi:
- Problemalyq qaryzdary bar azamattardyń borysh júktemesin azaitý maqsatynda bankter men MQU úshin kreditter boiynsha 90 kúnnen asa merzimi ótken azamattarǵa kreditter berýge tyiym salyndy, sondai-aq barlyq qoldanystaǵy (ótelmegen) tutynýshylyq kreditter boiynsha 90 kúnnen asa merzimi ótkennen keiin syiaqy esepteýge tyiym engizildi.
- Problemalyq kreditterdi retteýge azamattardyń quqyqtaryn iske asyrý jáne bankter men MQU-nyń azamattardyń bereshegin retteý boiynsha sapaly jumys júrgizýin qamtamasyz etý úshin kollektorlarǵa azamattardyń qaryzdaryn berýge eki jyldyq moratorii (2026 jylǵy 1 mamyrǵa deiin) engizildi. Sondai-aq, kollektorlardyń jeke tulǵalardyń satyp alynǵan kreditteri boiynsha bereshekti retteý rásimderin júrgizý mindeti engizildi.
- 3. Zańnamalyq turǵydan tutynýshylyq kredit uǵymy engizildi, sondai-aq onyń eń joǵary somasy belgilendi: bankter boiynsha – 2 200 AEK (8 122 400 teńge), MQU boiynsha – 1 100 AEK (4 061 200 teńge).
- Agenttik pen Ulttyq Banktiń birlesken normativtik aktisimen bankterdiń kepilsiz tutynýshylyq qaryzdary jáne MQU-nyń mikrokreditteri boiynsha JTSM shekti mólsheri 56%-dan 46%-ǵa deiin, bankterdiń kepildi qaryzdary boiynsha 40%-dan 35%-ǵa deiin tómendetildi, ipotekalyq qaryzdar boiynsha 25% deńgeiinde saqtaldy.
- 45 kúnge deiingi merzimge 50 AEK-ke deiingi somaǵa mikrokreditterdi retteýdiń erekshe tártibiniń kúshi joiyldy, buǵan deiin oǵan shekti JTSM-di saqtaý jónindegi talap qoldanylmaǵan bolatyn. Endi 45 kúnge deiingi merzimge 45 AEK-ke deiingi somaǵa mikrokreditter (166 140 teńge) boiynsha JTSM-niń shekti mólsheri táýligine 0,3%-dan kem, biraq 179%-dan aspaityn deńgeide belgilendi.
- Barlyq kreditter boiynsha jiyntyq bereshekti shekteý úshin jańa makroprýdentsiialyq normativ – qaryz alýshynyń kirisine qatysty borysh koeffitsienti engizildi, ol kreditter boiynsha jiyntyq bereshektiń qaryz alýshynyń kirisine qatynasy retinde esepteledi.
- Azamattar men olardyń otbasylaryn shamadan tys kredit alý táýekelderinen qorǵaý úshin jeke tulǵalardyń jubaiynyń (zaiybynyń) kelisimin alý qajet bolatyn kepilsiz qaryzynyń eń az mólsheri – 1 000 AEK (3 692 000 teńge) bolyp belgilendi, DK úshin kreditordyń túrine, DK qyzmetiniń merzimine jáne kásipkerlik qyzmetten túsetin ainalym somasyna qarai 2 710 AEK-ten 27 000 AEK-ke deiin shekteýler belgilendi.
Kórsetilgen sharalar halyqtyń borysh júktemesin odan ári azaitýǵa yqpal etedi jáne qarjylyq qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtyq qorǵalýyn aitarlyqtai kúsheitedi.
