Aýdan turǵyndarymen kezdesken aımaq basshysy gazdandyrý máselesine baılanysty atqarylyp jatqan jumystardyń barysyn baıandap ótti.
– Búginge deıin Otyrar aýdanynda tabıǵı gaz bolmaǵan. Mine, osy máseleni sheshý úshin tıisti sharalar atqarylýda. Bıyl Sháýildir jáne Temir aýyldarynda qurylys jumystary kestege sáıkes qarqyndy júrip jatyr. Munan bólek Sh.Qaldaıaqov, Eski Shilik, Jańa Shilik jáne Aqtóbe eldi mekenderin gazdandyrý jumystaryna qarjy qaralyp, qurylys jumystary jaqyn kúnderi bastalǵaly tur. Jalpy aıtqanda kóp uzatpaı aýdandy tolyq gazben qamtýdy oılap otyrmyz, – dedi oblys ákimi.
Qazirgi tańda Syrdarıanyń sol jaǵalaýyndaǵy 12 eldi mekendi gazdandyrýǵa jobalyq smetalyq qujatyn daıyndaý úshin sáýlet josparlaý tapsyrmasy daıyndalyp, oblystyq búdjetke usynylǵan.
Budan bólek, óńir basshysy Shilik eldi mekenindegi «Nur Shilik» aýyl sharýashylyq kooperatıviniń jumysymen tanysty. Sút óńdeý isin jolǵa qoıǵan kásiporyn «Yrys» mıkro qarjy uıymynan 22 mln. teńge qarjy alǵan. Qojalyq kúnine 500 lıtr sút ónimderin daıyndaýǵa qaýqarly. Búginde kopperatıv menshiginde 300 bas iri qara, 2256 bas ýaq mal, 217 bas túıe, 9 bas jylqysy bar.
Aıta keteıik, aýdan sharýalary ótken jyly 58 birlik, 2018 jyly 36 birlik jańa aýyl sharýashylyq tehnıkalaryn satyp alǵan. Nátıjesinde ónim kólemi men sapasy artyp, aldyńǵy jyldarmen salystyrǵanda 2017 jyly et ónimi 102,5 paıyzdy qurap, 9.2 myń tonnaǵa, sút 103.5 paıyzǵa artyp, 21.6 myń tonnaǵa jetken.
Sonymen qatar oblys ákimi aýdanǵa jasaǵan jumys sapary barysynda 140 oryndyqty «Alpamys» bóbekjaı balabaqshasy men memlekettik jekemenshik áriptestik aıasynda salynǵan 100 oryndyq «Bilál ata» bóbekjaı jáne zamanaýı úlgide boı kótergen mádenıet oshaǵyn saltanatty túrde ashyp, turǵyndarǵa tapsyrdy.
Atalǵan nysandardyń ashylý saltanatyna qatysqan oblys ákimi J.Túımebaev bul ıgi ister Elbasy saıasatynyń arqasynda júzege asyp otyrǵanyn atap ótti.
– Jalpy oblysta 1790-daı balabaqsha bolsa, sonyń 1 myńǵa jýyǵy jekemenshik. Munyń barlyǵyna memleketten qarjy berilip otyr. Osynyń arqasynda balalardy balabaqshamen qamtý kólemi artyp otyr. Bul memlekette júrgizilgen saıasattyń nátıjesi men jemisi dep bilemin. Balabaqshamen qamtý boıynsha Qazaqstan búkil dúnıede aldyńǵy qatarda. Shetelde ár balaǵa 400 dollardan tóleıdi. Eýropadaǵy eń myqty degen elderdegi kópshilik balabaqshadaǵy árbir topta jatyn bólme, oınaıtyn bólme joq. Al bizde Memleket basshysymyz bolashaq urpaqqa jaqsy jaǵdaı jasap otyr, – dedi ákim.
Atalǵan bóbekjaılarda jas óskinderdi sapaly tárbıelep, oı óristeriniń ósýine, ıaǵnı bilimdi bolyp er-jetýine, osy zamannyń úlgi jaqtary túgel jasalǵan. Balabaqsha ishindegi balalar oıyn alańyna da erekshe kóńil bólingen. Óıtkeni, munda búldirshinderge tek tárbıe berip qana qoımaı olardyń sportpen aınalysýyna basa nazar aýdarylǵan.
Budan bólek, óńir basshysy Temir aýylynda ashylǵan 200 oryndyq mádenıet úıiniń jumysymen tanysty.
– Ult rýhanıaty men mádenıeti jolyndaǵy eńbekterińizge shyǵarmashylyq tabys tileımin.«Mádenıet degen uǵym aıasynda – adam onsyz ómir súre almaıtyn asa názik qubylystar toǵysqan» dep Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev aıtqandaı, dúnıeniń ádemiligi ónermen baılanysty. Árbir eldiń rýhanı kúshi – onyń mádenıetimen ólshenedi. Ult Kóshbasshysy aıtqan «Qazaq órkenıetiniń altyn dińgegi» Otyrar dalasy rýhanıat pen mádenıettiń oshaǵy der edim, – dedi óz sózinde J.Túımebaev.
