Oblys basshysy aldymen Uzynaǵash aýylynda ótken jyldyń qańtarynda qoldanysqa berilgen 100 oryndyq perzenthana men bir aýysymda 100 adam qabyldaı alatyn áıelder konsýltasıasyna bardy.
Uzynaǵash aýdandyq aýrýhanasynyń dırektory Damır Suraýjanovtyń aıtýynsha, munda 10 aıda 4800 náreste ómirge kelgen. Jańa perzenthanada ana men balaǵa qajetti barlyq jaǵdaı jasalyp otyr. Áleýmettik mańyzy zor nysannyń jumysymen tanysqan Qanat Bozymbaev ana men bala ólimin azaıtý maqsatynda aldyn alý sharalaryna kóp kóńil bólý kerektigin aıtty.
– Bolashaq analarmen júıeli jumys júrgizip, aýyr jaǵdaılardyń aldyn alýǵa nazar aýdarý kerek. Júkti áıelderdi esepke alǵannan keıin dárigerler aýlalardy aralap, olarǵa ózderi baryp kórip turýy tıis. Júkti áıelderdi turaqty baqylaýǵa alyp, qursaqtaǵy sábıden patologıa anyqtalatyn bolsa, áıel birden aýrýhanaǵa jatqyzylyp, em-dom ýaqytyly jasalýy kerek. Naqty is-áreket algorıtmi daıyndalsyn. Ákimdik óz tarapynan medısına mamandarynyń irkilissiz jumys isteýine jaǵdaı jasaýy kerek. Men muny barlyq aýdan, qalalardan talap etetin bolamyn. Mundaı tájirıbe burynnan bar, ol ana men bala ólimin azaıtýǵa múmkindik beredi, – dedi Qanat Bozymbaev.
Oblys basshysy medısına mekemesindegi kadr jetispeýshiligin sheshý, nysannyń materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etilýi, vaksına egý qarqyny, dıagnostıka jumysyn uıymdastyrý jaıly da surap bildi. Máselen, jyljymaly medısınalyq keshen jumysynyń arqasynda aýdandaǵy 59 eldi mekenniń 72200 turǵyny skrınıngten ótken. Bul jumystarǵa oń baǵasyn bergen Qanat Aldabergenuly budan ári qurylys alańdaryna bardy.
1500 oryndyq mekteptiń qurylysy bekitilgen kestege sáıkes júrip jatyr. Mektep ǵımaratyn «BI Global» JSHS salýda. Búgingi kúni ǵımarat qańqasynyń 30% turǵyzylyp, ishki jelileriniń 50% júrgizilgen. Qanat Bozymbaev ǵımarat shatyrynyń jobadaǵy nusqasy soltústik óńirdiń klımatyna kóbirek keletin bolǵandyqtan, ony aýystyryp, jobaǵa ózgertý engizý kerektigin eskertti.
Halyqty qoljetimdi baspanamen qamtý máselesi de oblys basshysynyń nazarynan tys qalǵan joq. Jumys sapary barysynda ol 60 páterlik bes qabatty úsh jalgerlik úıdiń qurylysytarynyń barysymen tanysty.
Óńirde eksportqa baǵyttalǵan mańyzdy nysandardyń biri - iri qara men usaq mal etin óńdeıtin «Empire Food» JSHS. Bul kásiporyn «Halal» tehnologıasymen jylyna 8 tonnaǵa deıin et ónimderin shyǵarady. Bul týraly zaýyt dırektory Arman Djavıda aıtyp berdi.
Zaýyttyń jumys prosesiniń qalaı uıymdastyrylatynymen, mundaǵy et ónimderiniń túrlerimen tanysqan oblys basshysy aýdan ákimdigine osy kásiporynǵa tıisti kómek kórsetýdi tapsyrdy.
Budan ári Qanat Aldabergenuly «Teksan Qazaqstan Invest» JSHS-ǵa atbasyn tiredi. Bul nysan – elektr qurylǵylaryn óndiretin irgeli kásiporyndar sanatynda. Munda úıge, keńsege, óndiristik nysandarǵa, kósheni jaryqtandyrýǵa jáne basqa da maqsattarǵa arnalǵan jaryq shamdarynyń 300-den astam túri shyǵarylady. Zaýyt dırektory Ender Dogan óz sózinde qazir ujym aǵylshyndardyń tapsyrysyn daıyndaý ústinde ekenin aıtty.
Kásiporyndaǵy ónim túrlerimen tanysyp, seh jumystaryna kýá bolǵan Qanat Bozymbaev áleýmettik nysandarda elektrmen qamtýdy jobalaý kezinde «Teksan Qazaqstan Investtiń» ónimderi eskerilýi kerek ekenin eskertti.
- Oblysta mektepter, aýrýhanalar, turǵyn úıler kóptep salynyp jatyr. Sapaly elektr tehnıkalyq qurylǵylar, kabeldi-naýalyq ónimder osyndaı ár nysanǵa kerek. Al onyń bári osy kásiporynda shyǵarylyp jatyr, assortımenti mol. Bul tapsyrmamdy jumys saparynyń hattamasyna engizińizder, - dedi Qanat Bozymbaev.
Budan keıin oblys ákimi aýdan aktıvimen kezdesti.
– Aldymyzdaǵy turǵan mindet – Memleket Basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń tapsyrmalaryn, memlekettik baǵdarlamalardy sapaly iske asyrý. Bul rette ony oryndaýǵa aýdanda barlyq múmkindik bar. Biz eldiń ekonomıkalyq qýatyn arttyrý men ál-aýqatyn jaqsartý baǵytynda maqsatqa jumylyp jumys isteýimiz kerek, – dedi Qanat Bozymbaev.
Odan ári sóz aýdan ákimi Nurlan Ertasqa berilip, ol óńirdegi atqarylǵan ister men josparlary týraly baıandady.
Baıandamany muqıat tyńdaǵan Qanat Bozymbaev aýdan basshylaryna Qarǵaly, Uzynaǵash, Myńbaev, Eńbekshiaral aýyldaryndaǵy aýyz sý máselesin sheshý, eldi mekender joldarynyń sapasyn retteý, aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryn jańartý, fermerler arasynda memlekettik qoldaý týraly túsindirý sharalaryn júrgizý máselelerine qatysty birqatar saýaldar qoıdy.
Jıyndy qorytyndylaǵan oblys ákimi Qanat Bozymbaev tapsyrmalar júktep, aýdan basshylyǵynyń aldyna jańa mindetter qoıdy. Atap aıtqanda, agrosektorǵa ınvestısıa tartý jumysyn jandandyrý, turaqty jumys oryndaryn ashý, óńdeý óndiristerin ashýǵa den qoıý, shaǵyn jáne orta bıznesti damytý maqsatynda jańa ınvestısıalyq jobalar usyný tapsyryldy. Sol sıaqty qurylys jumystarynyń kólemin arttyrý, ózin-ózi jumyspen qamtyǵan jáne jumyssyz azamattardy jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna tartý, koronavırýs ınfeksıasynyń taralýyna jol bermeý, aldyn alý, turǵyndar arasynda vaksınasıa alýdyń mańyzdylyǵyn túsindirý jumystaryn jalǵastyrý qajet. Jylytý maýsymynyń úzdiksiz ótýin qamtamasyz etý, sonyń ishinde gazdandyrý, kómirmen jetkilikti kólemde qamtý máselesi de aıtyldy. Áleýmettik máni bar azyq-túlik baǵasynyń kóterilýine jol bermeý qatań tapsyryldy.
