Bolathan Mahatov: "Qazaqy jylqylar - ulttyq brendimiz"

Dalanews 17 qań. 2016 12:32 469

Bolathan MAHATOV, Aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, profesor, QazUAÝ-diń Mal sharýashylyǵy jáne balyq ónimderin óndirý tehnologıasy kafedrasynyń meńgerýshisi:

– Bolathan Mahatuly, aýyl sharýashylyǵy salasy ejelden qazaqqa jat emes. Ásirese mal sharýashylyǵy qazaqy tirshilikpen bite qaınasqan sala. Biraq búginde bul sala aqsap tur desek te bolady. Siz aýyl sharýashylyǵyn zerttep júrgen ǵalym retinde buǵan qandaı sebep aıtar edińiz?

– «Túnekti tildeı bergenshe, oǵan jaryq túsirýge tyrysqan abzal» degen japondardyń bir jaqsy maqaly bar. Iaǵnı, anaý jaman, mynaý jaman dep túńile bergennen góri, ony jaqsartýdyń jolyn qarastyrǵanymyz áldeqaıda utymdy bolmaq. Biz qazaq halqy álemge maldy kútip-baǵý men suryptaý, asyldandyrý tehnologıasyn alyp kelgen ultpyz. Tek keıingi kezeńderde ozyq tehnologıalarǵa bir ıyǵymyzdy artyp otyrǵan jaıymyz bar. Degenmen, ol tehnologıalardyń alynyp jatqan ónimniń sapasyna qalaı áser etetinin eskere bermeımiz. Mysaly, 10 000 l sút beretin sıyrdyń sútiniń nárliligi qarapaıym 3000 l sút beretin sıyrdyń sútinen áldeqaıda tómen, qunary az. Biz áńgimeni Qazaqstan álem tutynýshylaryna qandaı ónim bere alatynynan bastaýymyz kerek. Et pen sútti kólemdep alýǵa bolady, biraq onyń nárliligi, adam aǵzasyna berer paıdasy, kúsh-qýaty týraly áńgime múldem bólek. Mal sharýashylyǵy – salystyrmaly dúnıe. Máselen, Keńes Odaǵy kezi men keıingi jıyrma jyldy salystyrsańyz, Qazaqstandaǵy mal basynyń ósýi baıqalady. Biz 1991 jyly bir formasıadan kelesi bir formasıaǵa óttik. Sosıalısik júıeniń ornyn kapıtalısik qurylym basty. Sol sebepti kolhoz, sovhozdardaǵy mal basyn tómendetip alyp, qazir qaıta qalpyna keltirip jatyrmyz.

jylky– Óz kezinde qazaqtyń aqbas tuqymy, qarakól qoıy, arqar-merınos qoıy, edilbaı qoıy, degeres tuqymy, jaby jylqysy sekildi t.b. qazaqtyń atyn shyǵarǵan asyl tuqymdar boldy. Búginde solardyń jaǵdaıy qalaı? Úkimet qanshalyqty deńgeıde kóńil bólip otyr? Basqa qandaı tuqymdarymyz bar?

– Árıne, atalǵan tuqymdardyń bári búginde bar. Olar óziniń kelesi deńgeıine jetti. Qazaqtyń aqbas tuqymy elýinshi jyldary etti baǵyttaǵy sıyr tuqymy bolyp qabyldanǵan. Tek Qazaqstanda ǵana emes, búkil Keńester Odaǵyndaǵy alǵashqy etti baǵyttaǵy birden-bir tuqym boldy. 2011 jyldary áýlıekól tuqymy shyǵaryldy. Ol maldardyń eń bir keremet qasıeti – jergilikti jerge óte jaqsy beıimdelgen. Qazir Soltústik jáne Batys Qazaqstanda ósiriledi. Ókinishtisi, áli keń kólemde damyp kete almaı jatyr. Endi ǵana qalpyna keltirip, óziniń qajetti ónimin beretin jaǵdaıǵa jetkizdik. Qazirgi kúnde bas sany kóbeıip keledi. Atalǵan tuqymdy saqtap qalý, sanyn ósirý maqsatynda DSU-ǵa kirgenge deıin memleket tarapynan belsendi kómek kórsetilip keldi. Bul baǵyttaǵy jumys toqtaǵan joq. Tipten osylardyń basyn quraıtyn qoǵam quryldy.
Qazaq dalasy – alǵashqy jylqynyń qolǵa úıretilgen jeri. Buryndary jylqynyń alǵash qolǵa úıretilgen jeri Mońǵolıa men Orta Azıa dep qaralyp, nebári 2000 jyl bolǵan dep sanalatyn. Botaı órkenıeti ashylǵannan keıin sol jerden tabylǵan jylqy qańqalaryna negizdelip, bizdiń jylqy ósirý tarıhymyz 4000 jyldy quraıtynyn dáleldedik.

[caption id="attachment_12923" align="alignleft" width="420"]koı1 Edilbaı qoıy[/caption]

Etti baǵyttaǵy edilbaı qoıy men degeres qoıy da ósirilip jatyr. Al qarakól qoıy eltirisin alý úshin ósirilgen. Qozylaryn úsh kúnge jetpeı soıyp alady. Bul tuqymnyń basty talaby ystyq jerde jaqsy ósedi. Qazaqstan maqta ósirýde soltústik aımaq sanalady. Kún qanshalyqty ystyq bolsa maqtanyń qunary artyp, sapasy joǵarylaıdy. Al salqyn bolǵan saıyn onyń sapasy tómendeıdi. Sol sekildi qarakól qoıynyń da sapasy ystyqpen baılanysty. Bizge ońtústiktiń ystyǵynda ósirýge bolady,  biraq Túrkimenstan men Ózbekstanda ósirilgenderge qaraǵanda sapasy tómendeý. Degenmen eń alǵashqy bolyp qazaq ǵalymdary ártúrli tústegi eltiri alýdyń jolyn tapty. Suranysqa qaraı ǵylymı jolmen kez kelgen tústegi tól týdyryp bere alady. Patenttep te qoıǵan. Keńes dáýiri kezinde elimizde arqar-merınos qoıy, soltústik qazaq merınosy, qazaqtyń bıazy júndi qoıy, soltústik merınosy degen Qazaqstannyń ár óńirine beıimdelgen bıazy júndi qoıdyń tórt túri bolǵan. Ókinishke oraı qazir olardyń sany azaıyp ketti. Sebebi, bıazy júnge suranys azaıǵannan keıin sharýa qojalyqtaryna olardy ósirý tıimsiz bolyp qaldy. Onyń ústine kútimdi de kóp qajet etedi. Sondyqtan búginde etti baǵyttaǵy mal tuqymy 70% quraıdy.

jjjQazaq dalasy – alǵashqy jylqynyń qolǵa úıretilgen jeri. Buryndary jylqynyń alǵash qolǵa úıretilgen jeri Mońǵolıa men Orta Azıa dep qaralyp, nebári 2000 jyl bolǵan dep sanalatyn. Botaı órkenıeti ashylǵannan keıin sol jerden tabylǵan jylqy qańqalaryna negizdelip, bizdiń jylqy ósirý tarıhymyz 4000 jyldy quraıtynyn dáleldedik. Taǵy bir aıta keterlik jaıt, sol jerden tabylǵan tostaǵannan qymyzdyń qaldyǵy shyqqan. Bul degeniń bizde qolymyzda 4000 jyl buryn tehnologıa bolǵanyn kórsetedi. Iaǵnı, jylqyny minip qana qoımaı, onyń sútin de óńdeı alǵan. Demek, biz jylqynyń qyr-syryn tolyq meńgergen ultpyz. Biz Keńes kezinde et pen sút beretin baǵyttaǵy jylqylardy ósirdik te, sporttyq baǵytqa kóńil aýdarmadyq. Bizge bul salany jaqyndatqan da joq. Batys Qazaqstanda eń alǵash ret sútti baǵyttaǵy kúshim jylqysy ósirilgen bolatyn. Odan keıin jabynyń birneshe túrin biriktirip muǵaljar jylqysy shyǵaryldy. Budan bólek óziniń ósip otyrǵan ortasyna jaqsy beıimdelgen adaı jylqysy qalyptasyp keledi. Munyń ereksheligi miniske tózimdi ári júırik jylqy. Alys qashyqtyqqa shapqanda oǵan teń keletin birde-bir jylqy joq. 150 shaqyrym ol úshin túk emes. Qazaq jylqylary bizdiń altynmen baǵalanatyn ulttyq brendimiz bolyp otyr. Eýropanyń asyl tuqymdy jylqylarynyń qany burynǵy jabaıy teginen óte alshaq ketip qalǵan. Al jabaıy tegine eń jaqyn turǵan bizdiń qazaqtyń jylqylary eken.
Mysaly, 10 000 l sút beretin sıyrdyń sútiniń nárliligi qarapaıym 3000 l sút beretin sıyrdyń sútinen áldeqaıda tómen, qunary az. Biz áńgimeni Qazaqstan álem tutynýshylaryna qandaı ónim bere alatynynan bastaýymyz kerek. Et pen sútti kólemdep alýǵa bolady, biraq onyń nárliligi, adam aǵzasyna berer paıdasy, kúsh-qýaty týraly áńgime múldem bólek.

– Búginde shetelden asyl tuqymdy mal satyp alýǵa qumarmyz. Biraq kelgennen keıin jergilikti jerge beıimdele almaı jatady. Qanshama qarjy shyǵyndap olardy satyp alǵansha, nege ózimizde bardy uqsatyp almaımyz? Tipti satyp alýǵa týra kelgen jaǵdaıda olardy jan-jaqty zerttep, ábden synaqtan ótkizip baryp ákelsek, qyrýar shyǵynnyń aldyn alar edik qoı...

– Eń birinshi maldan ónim alyp, paıdasyn kórý úshin  onyń jersinýi kerek. Jersinbegen maldan eshqandaı paıda kelmeıdi. Shetelden asyl tuqymdy maldy múldem satyp almaý kerek degen de kelte túsinik. Biraq bul memlekettiń saıasaty bolmaý kerek. Memlekettiń basty saıasaty – ónim óndirý. Biz memleketke mynandaı usynys jasadyq. Jalpy shetelden mal alyp kelý bolsyn, onyń uryǵy men embrıonyn alyp kelý bolsyn ol tek taýar óndirýshiniń quzyrynda bolýy kerek. Memleket taýar óndirýshige: «Biz senen bıyl pálenbaı tonna (et, sút, astyq) ónim satyp alamyz», – degen sıaqty tapsyrma berýi kerek. Taýar óndirýshi tapsyrmany oryndaý úshin mindetti túrde asyl tuqymdy maldarǵa júginetin bolady. Al siz jaqsy ónim alýyńyz úshin maldy AQSH-tan alasyz ba, Qytaıdan alasyz ba, mańyzdy emes. Bastysy, jaqsy ónim alyp, paıda tabý. Shetelden asyl tuqymdy maldyń basyn ákelý mindetti emes. Onyń uryǵy men embrıonyn ákelseńiz de jetkilikti. Birinshiden, tasymaldaýǵa jeńil, ekinshiden, alynǵan tól jergilikti jerge beıimdelip týady. Siz uryqty satyp alý arqyly 1-2 júz dollarǵa shyǵyndalasyz, al 4-5 myń dollarǵa iri-qara mal ákelseńiz onyń shyǵyny da kóp, qaýpi de joǵary. Osylaı da maldy asyldandyrýǵa bolady. Biz maldyń basyn ákelemiz dep jersindire almaı jatamyz. Jersinbegen soń óz jerinde bergen ónimin de bere almaı jatady. Biz mal basyn tómendetip alýymyz sebepti ishki suranysty qanaǵattandyra almaı kelemiz. Sheteldik seleksıada kóp alǵa ketip qaldy. Sondyqtan bizdiń olardan úırenerimiz áli kóp.
Árıne, Qazaqstanda sońǵy úlgidegi tehnologıalarmen jabdyqtalǵan laboratorıa bar. Almaty qalasynda ornalasqan. Eń úlken qaýip gendik óńdelgen organızmder (GMO) dep atalatyn ónimderde. Olardy tabıǵı ónimnen aıyrý úshin tereńirek zertteý kerek. Sol sebepti ony zertteýdiń shyǵyny da kóp bolady. Qarapaıym halyqqa GÓO-dan saqtaný qıyndaý másele. Onyń eń úlken qaýipti jeri – quramynda «qara belok» dep atalatyn zat bar. Ol aǵzaǵa túskennen keıin qaı jerge baryp qurylatynyn eshkim tap basyp aıta almaıdy. Ol deneniń kez kelgen bóligine, tipten mıǵa baryp ornalasýy múmkin.

sıyr– Shetelden satyp alynyp jatqan asyl tuqymdy mal atalyqtarynyń jáne ózińiz aıtqandaı uryǵy men embrıondarynyń sapasyna kóńilińiz tola ma? Olar bizge oıdaǵydaı sorttaryn bere me, álde ózderinde suryptaýdan ótpeı qalǵan sorttaryn jibere me?

– Álemde eshqandaı el, eshqandaı memleket, eshqandaı sharýashylyq ózine básekeles týdyrýdy qalamaıdy. Demek, eshqashan bizge eń jaqsy degen ónimderin bermeıdi. Eger beretin bolsa, komersıalyq baǵyttaǵy seleksıalaryn ǵana beredi. Onyń kelesi urpaǵy bastapqy tuqymǵa saı shyǵa ma, shyqpaı ma, ol – úlken suraq. Qazir uryqtardy taýarǵa aınaldyrǵan kompanıalar bar. Olar uryqty sizge satqanda mindetti túrde kepildeme beredi. Iaǵnı, sizge satylǵan uryq mynandaı jaǵdaı jasalsa, mynadaı ónim beredi degen sekildi. Kapıtalısik elderdiń bir jaqsy jeri aıtqanyn oryndaıdy. Óıtkeni, aıtqanyn oryndamasa, tutynýshysyn joǵaltady, senimnen aıyrylady.

– Kóptegen azyq-túlikterdi hımıalyq jolmen qoldan óndirip jatqany belgili. Ony ınternetten kúndelikti kórip júrmiz. Osyndaı jolmen óndirilgen azyq-túlik ónimderin halyq paıdalanyp jatqan joq pa? Shetelden kelgen et ónimderin baqylap otyrǵan táýelsiz sarapshylar men sońǵy úlgidegi tehnologıalarmen jabdyqtalǵan laboratorıalar jumys isteı me?

– Bul qıaldan shyqqan áńgime emes, rasynda bar dúnıe. Aldymen hımıalyq quramyn anyqtap alady da, sosyn óndire beredi. Biraq ónimniń tabıǵı nemese hımıalyq jolmen alynǵany mindetti túrde tutynýshyǵa aıtylýy kerek. Eger eskertilmese zańmen qýdalanatyn bolady. Árıne, Qazaqstanda sońǵy úlgidegi tehnologıalarmen jabdyqtalǵan laboratorıa bar. Almaty qalasynda ornalasqan. Eń úlken qaýip gendik óńdelgen organızmder (GMO) dep atalatyn ónimderde. Olardy tabıǵı ónimnen aıyrý úshin tereńirek zertteý kerek. Sol sebepti ony zertteýdiń shyǵyny da kóp bolady. Qarapaıym halyqqa GÓO-dan saqtaný qıyndaý másele. Onyń eń úlken qaýipti jeri – quramynda «qara belok» dep atalatyn zat bar. Ol aǵzaǵa túskennen keıin qaı jerge baryp qurylatynyn eshkim tap basyp aıta almaıdy. Ol deneniń kez kelgen bóligine, tipten mıǵa baryp ornalasýy múmkin. Onyń ústine basqa jasýshalarmen árekettesip, aǵzaǵa sińirilip te ketpeıdi. Sizdiń genińizdegi kez kelgen amın qyshqylynyń bireýine baryp kirigip, bolmysyńyzdy ózgeriske ushyratýy ábden múmkin. Sizge áser etpese de, kelesi bir urpaǵyńyzdan shyǵatyny anyq. Qazaqstan óz halqyn tabıǵı taza ónimdermen qamtamasyz etýge áleýeti jetedi. Al sapaly ónimderdiń ózindik quny joǵary bolatyny túsinikti. Aldaǵy kúnderde taýar óndirýshilerdi ónimniń qandaı jolmen alynǵany týraly tolyq aqparatty usynýǵa májbúrleıtin zań qabyldanbaq. Iaǵnı, qandaı ónimdi paıdalaný tutynýshynyń óz erkinde bolmaq.

– Maldy bordaqylaýdyń ǵylymı baǵyttaǵy tehnologıasyn qarapaıym halyq qanshalyqty deńgeıde meńgergen? Sizderdiń taraptaryńyzdan qanshalyqty kómek kórsetilip jatyr?

– Etti baǵyttaǵy maldardyń ónimdiligin arttyrýdyń eki joly bar. Biri – jaıyp semirtý, ekinshisi – qolda bordaqylaý. Kóptegen sharýalar ekinshi joldy tańdap jatady. Degenmen, ekeýiniń etteriniń sapasy men qunary ártúrli. Qoldan bordaqylaýdyń shyǵyny da kóp. Ár nárseniń bıologıalyq pisetin, ósip-jetiletin ýaqyty bolady. Al biz ony jedeldetý úshin bordaqylaýdyń ozyq tehnologıalaryna júginemiz. Iaǵnı, bıologıalyq qospalardy paıdalanamyz. Onyń ishinde adam  aǵzasyna zıansyz gormondar, vıtamınder, t.b. Biz úshjyldyq zertteý nátıjesinde maldy bordaqylaýdyń jańa tehnologıasyn oılap taptyq. Ruqsat etilgen preparattar arqyly maldyń mıyna áser etip, onyń toıý sezimin tejeımiz. Toıǵanyn bilmegen maldyń jem-shópti kóp jeıtini belgili. Al artyq jelingen azyq onyń denesine et pen maı bolyp bitip, salmaǵy artady, ónimi joǵarylaıdy. Qazir «Ótes BıoAzıa»-men birigip, atalǵan jobany iske asyrýdamyz.

– Siz basqaryp otyrǵan kafedranyń qandaı jetistikteri bar? Sizdiń kafedrańyzdyń bastamasymen qandaı ǵylymı jobalar iske asyrylyp jatyr?

– Bizdiń QazUAÝ-dyń 85 jyldyq tarıhy bar. Ýnıversıtetimiz – tek maman daıarlaýda ǵana emes, ulttyq ıntellıgensıany qalyptastyrýda da óz orny bar oqý orny. Kezinde bul oqý ornynda ádebıet salasynyń maıtalmany M.O. Áýezov qyzmet etken. Al bizdiń kafedra aýyl sharýashylyǵy salasy, sonyń ishinde mal sharýashylyǵy men balyq sharýashylyǵy salasynda bilikti mamandar daıarlap keledi. Qazirgi kúnde Bolon talabyna saı úsh deńgeıde bilim beremiz. Iaǵnı, bakalavrıat, magıstratýra, sosyn PhD doktarantýra. Sońǵy bes jylda bizdiń salada bilim alǵysy keletin jastardyń sany artyp keledi. Kezinde mal basyn azaıtyp alsaq ta, sońǵy kezderi halyqtyń qorasy malǵa tola bastady. Bul degenińiz – mal sharýashylyǵy mamandaryna suranys artady degen sóz. Basqa salaǵa qaraǵanda biz sharýa qojalyqtarymen kelisimshart negizinde tyǵyz qarym-qatynasta jumys jasaımyz. Bizben jumys jasaıtyn «Baıserke Agro», «Ótes Bıo Azıa» sekildi sharýa qojalyqtary bar. «Ótes Bıo Azıa»-nyń prezıdenti Nurlanov Dúısenbek Nurlanuly bizdiń kafedranyń ustazdary men shákirtterine úlken kómek kórsetip keledi. Olar ozyq tehnologıalarmen jaraqtanǵan. Al biz olarǵa sol tehnologıanyń tilin biletin mamandar daıarlap beremiz. Bizdegi stýdentter sol jerde praktıkadan ótedi. Odan bólek et ónimderin óńdeıtin «Jeńis» zaýytymen de kelisimshartqa otyrǵanbyz. Atalǵan mekemelermen aqyldasa otyryp oqý baǵdarlamalaryn ázirleımiz. Olar bizge usynystaryn berip otyrady. Bizdiń kafedra osy jyly 60 mıllıon teńgeniń ǵylymı jobalaryn iske asyrýǵa atsalysty. Máselen, degeres qoıy men saryarqa qoıyn jetildirý, etti-sútti baǵyttaǵy iri-qara maldardyń seleksıasyn júrgizý, azyqtandyrý men kútip-baǵý tehnologıasy, t.b. Al ózim «Endokrındik júıeniń buzylýynyń mehanızmin qoldan basqarýdyń modelin jasaý» degen taqyryptaǵy ǵylymı jobany iske asyryp jatyrmyn. Osy taqyryp aıasynda 4 magıstrantymyz jumys jasap jatyr. Bizdiń kafedrada ulttyq akademıanyń korespondent-múshesi Sadyqulov Tóleýhan degen aqsaqalymyz bar. Ol kisi degeres qoıyn jetildirýmen aınalysady. Osy kisiniń shákirti profesor Ádilhanova Sholpan, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, profesor Begimbekov Qyrǵyzbaı, balyq sharýashylyǵy salasynda ǵylymı jumystardy júrgizip júrgen profesor Nurǵazy Qýat Shaıpollauly degen ǵalymdarymyz bar. Barlyǵy Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy ǵylymynyń damýy úshin súbeli úles qosyp keledi.

– Áńgimeńizge raqmet!

Áńgimelesken Nurserik Tileýqabyl

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar