[caption id="attachment_12911" align="alignright" width="968"]
Bala Frans[/caption]
Kafka óz zamanynyń eń qý jazýshysy bolýy múmkin, qalaı degenmen de ol ózin aldaýǵa jol bermedi. Ózi qataralas jazýshylarǵa qaraǵanda, «jazýshylyq» ol talpynǵan dúnıe boldy. Ol ózin eshýaqytta jazýshy sanamaǵan. Tipti jazǵandaryna múlde kóńili tolmaǵanyn aıtyńyz. Ádebıet jáne ol qalaǵan nárse ózi oılaǵandaı lázzat syılaı almady. Biraq ol jazýdy esh toqtatqan emes. Talpynýdy da. Bylaı aıtqanda, ádebıet onyń kóńilinen shyqpady degen sóz emes. Ol úshin ádebıet, Moıseıdiń «jumaq jerdi» izdegenindeı boldy. Bizshe Asan Qaıǵynyń «Jer uıyǵy».
Kafka Moıseı jaıly: « Onyń tek óler aldynda ǵana «jer jumaǵyn» kórýi aqylǵa sıymsyz. Mundaǵy jalǵyz, naqty maǵyna: adam ómiriniń qas qaǵym sátpen teń ekenin kórsetedi emes pe? Bul ómir (Moıseıdiń jumaqty izdeýi) tym sheksiz sozylýy múmkin, biraq qas qaǵym sátte aıaqtalar edi. Moıseı Hananǵa onyń ómiri tym qysqa bolǵan soń bara almady deýge kelmeıdi, adamnyń ómiri bolǵan soń da jete almady» Bul adam maqsattarynyń ýaqyt keńistigimen ólshenetinin, biraq ol ýaqyt sheksiz emestigin túsindiredi. Álbette, biz adam ómiri jaıly aıtpaqshymyz ǵoı.
Kafka óz betinshe ómir súrý týraly jazbaıdy, kerisinshe ondaı ómirdiń tym ish pystyrarlyq ekenin kórsetedi. «Qubylý» jáne «Saraı» romandarynda erotızm mahabbattan, yntyqtyqtan aıyrylǵan. Bul bos erotızm, jáne budan qalaıda qashý kerektigin aıtady
Kafka óz oıyn ashyq aıtýǵa umtylǵan sátte, ol qıal turǵysynan oıdan shyǵarylǵan dúnıelerge bet burdy. Biraq ár sózińde bir qupıa boldy (Shyǵarmalarynda orasan zor qurylymdar saldy, sózder logıkalyq oıǵa qonymsyz, biriniń ústine biri shyǵyp, oqyrmandy aldaýǵa, ne adastyrýǵa beıim turǵandaı. Tipti sonyń barlyǵy avtordyń ózine qaratylyp turǵan áser qaldyrady-mys). Joq nárseni bar qylyp kórsetetin nemese sál naqtylaýdyń áserinen kórinip úlgermeı joǵalatyn dúnıeleri bar ádebı shyǵarmadan bir bálendeı maǵyna izdeý tipti de múmkin emes. Kafka óz betinshe ómir súrý týraly jazbaıdy, kerisinshe ondaı ómirdiń tym ish pystyrarlyq ekenin kórsetedi. «Qubylý» jáne «Saraı» romandarynda erotızm mahabbattan, yntyqtyqtan aıyrylǵan. Bul bos erotızm, jáne budan qalaıda qashý kerektigin aıtady . Biraq 1922 jyly ol «Kúndeliginde» bylaı dep jazady: «Men kóńilim toq kezde de qanaǵattanbaýdy tiledim. Osy sońǵy júz jyldyqtaǵy dástúrli ádisterdiń barlyǵymen men qanaǵattanbaý sezimine tereńdeı engim keldi. Endi men qazirgi emes burynǵy keıipime qaıta oralsam ba deımin. Men qanaǵattanbaǵanym úshin de qanaǵattanbadym. Bunyń barlyǵy da balalar oıynan bastaldy. Mysaly, men betimniń jybyrlap turǵanyn elestettim nemese qolymdy basyma qoıyp serýendedim - jıirkenishti balalyq. Biraq bul jaýapsyz qalmady. Osynyń áserinen meniń ádebıettegi sóz qoldanýym damydy, ókinishtisi, ol keıin meni tastap ketti. Egerde baqytsyzdyqty qoldan keltirýge bolatyn bolsa, onda mindetti túrde solaı isetý kerek», jáne taǵy bir, biraq kúni belgisiz jazbasynda: «Men jeńispen shólimdi baspaımyn, meni kúres qyzyqtyrmaıdy. Ol maǵan jasaýǵa tıisti jalǵyz nárse retinde ǵana qýanysh syılaýy múmkin. Kúres meniń múmkindikterimdi asyryp, meniń ózimdi kórsetý jolymda asa úlken qýanysh syılaı alady, alaıda sońynda men kúreske emes, qýanyshqa kóp kóńil bólmekpin».Ol óziniń baqytsyz bolǵanyn qalady. Ol baqytsyzdyq arqyly qanaǵattandyrylýǵa umtyldy. Jáne sol baqytsyzdyqta kishkentaı qýanyshtyń baryna sendi, óziniń aıtýynsha sondaı qýanyshtan ólip te keter edi.
Onyń eń qyzyqty áńgimesiniń biri «Qaýly» («Prıgovor», nashar aýdarmam úshin keshirim suraımyn) edi.
«Bul áńgime bylaı órbıdi, – deıdi Karrýj bir jazbasynda, - Bir jas bala ákesimen dosynyń kesirinen sózge kelip qalady, sol jas bala keıin ózine qol jumsaıdy.Ákesi men bala arasyndaǵy uzaq kelispeýshilik urystan keıin avtor bizge poetıkalyq birneshe joldarmen sol balanyń ólimin sýretteıdi: «Qashadan júgirip shyqqan bala kósheni kesip ótip, tamaqqa ashyqqan baladaı ózenge bet alady. Aldynda turǵan temir-bógettiń bir shetinen ustap sekiredi. Ata-anasynyń baqytyna oraı, ol bala gımnast bolatyn. Mine, álsirep bara jatqan qolymen ustanyp, qulaǵanda dymyn bildirmeıtin avtobýstyń ótkenin kútedi de: «Ana, áke, men sizderdi bári-bir de qatty súıgenmin» - dep qolyn bosatady. Ol kezde kóshede kólik kóp edi.»
Georg Bendamannyń ólimi Kafkaǵa – onyń egizine – úlken lázzat syılady. Ol ózindik qubylystardyń eshqashan da eshteńege baǵynbaıtynyn kórsetkisi kelgen sıaqty. Áıtpese onda quldyq maǵyna jatpaıdy ma? İstiń sońy men onyń nátıjesin, únemi bireýdiń aıtqanymen júrip, kútip ótesiń. Al onyń ólimi belgisiz, maqsatsyz is-áreketti, ólim arqyly lázzat syılady.
Mıshel Karrýj sońǵy sóılemniń poetıkalyq qundylyǵyn tipti de jáı shıelinistirmeıdi. Kafkanyń ózi Maks Brodpen áńgimesinde bul jaıly tipti basqa pikir bildiredi: « Sen bilesiń be?..- dedi ol, - Bul sóılemniń ne maǵyna beretinin? Men osyny jazyp otyrǵanymda eki jaqty qanaǵattandyrylý jaıly oıladym» deıdi.
Mundaı keremet sózden keıin múmkin erotızmniń oqıǵasyn nemese ákesi ekeýiniń arasyndaǵy urys-keristen keıin ólimge utylyp qalýyn naqty aıqyndaýyna bolar edi. Bilmeımin, biraq jańaǵy sózderden keıin qýanyshqa degen ámirdiń, eshteńelikke ótýin kórsetetin sekildi. Al sol eshteńe avtor úshin qalǵanynyń bári bolǵanynda eskermeske bolmas. Qýanyshqa degen ústemdiktiń ólimmen tólenetinin de bilgenimiz jón. Baqytsyzdyq áste tek jaza emes. Georg Bendamannyń ólimi Kafkaǵa – onyń egizine – úlken lázzat syılady. Ol ózindik qubylystardyń eshqashan da eshteńege baǵynbaıtynyn kórsetkisi kelgen sıaqty. Áıtpese onda quldyq maǵyna jatpaıdy ma? İstiń sońy men onyń nátıjesin, únemi bireýdiń aıtqanymen júrip, kútip ótesiń. Al onyń ólimi belgisiz, maqsatsyz is-áreketti, ólim arqyly lázzat syılady.
Barlyǵy aıtyldy. Ushqyn, lázzattylyq erotızmde ǵana bolmady. Erotızm bolǵannyń ózinde, ol tek shym-shytyryqty shıelenistirý úshin ǵana. Kafkanyń bala kúnindegideı, baqytsyzdyqty shaqyrý úshin betin jybyrlatady emes pe. Baqytsyzdyq pen kúnányń ishinde kúres basynan bar; al eger baqytsyzdyqtyń qurbany óz betimen baqytsyzdyqqa kelgen adam bolsa, onda ony nátıje qyzyqtyrmaıdy. Kafkada qýanyshtyń kóptigi sonshalyq, ol kúresten emes, qýanyshtan ólimdi kútedi...
Túsindirý úshin emes, túsingim kelgendikten jazdym. Bordtyń Kafka qoljazbalaryn órtemeýiniń, ýádesinde turmaýynyń arqasynda HH ǵasyr ádebıetine úlken úles qosa alýynda nendeı qudiret jatyr? Eshkim túsinbegen Kafkany, biz nege súıip hám sol mezette túsinbeı oqımyz? Al ony sol kezde Bord qana túsindi me eken?
Men bul maqalamdy Kafkanyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn aýdaryp tastadym nemese bálendeı baǵa berip tastadym dep aıta almaımyn. Tyryspaımyn da. Onyń nege sonshalyq baqytsyzdyqqa qumarlyǵyn, jáne óziniń aıtýynsha, túkke turǵysyz týyndylaryn órtegisi kelgenin túsine almaǵannan jazdym. Nege Kafka órtemekshi bolǵan týyndylar, keıingi neshe uly jazýshylardy oqytyp úlgerdi? Kamú, Garsıa Markesterdi alaıyq. Nege? Túsindirý úshin emes, túsingim kelgendikten jazdym. Bordtyń Kafka qoljazbalaryn órtemeýiniń, ýádesinde turmaýynyń arqasynda HH ǵasyr ádebıetine úlken úles qosa alýynda nendeı qudiret jatyr? Eshkim túsinbegen Kafkany, biz nege súıip hám sol mezette túsinbeı oqımyz? Al ony sol kezde Bord qana túsindi me eken? Maqalamdy suraqpen bitirgenim durys shyǵar...
(Maqalada Jorj Bataıdyń eńbegindegi málimetter men Kafkanyń hattary men kúndelik derekteri paıdalanyldy).
Abzal SÚLEIMEN, jazýshy
