[caption id="attachment_12911" align="alignright" width="968"]
Kafka óz zamanynyń eń qý jazýshysy bolýy múmkin, qalai degenmen de ol ózin aldaýǵa jol bermedi. Ózi qataralas jazýshylarǵa qaraǵanda, «jazýshylyq» ol talpynǵan dúnie boldy. Ol ózin eshýaqytta jazýshy sanamaǵan. Tipti jazǵandaryna múlde kóńili tolmaǵanyn aityńyz. Ádebiet jáne ol qalaǵan nárse ózi oilaǵandai lázzat syilai almady. Biraq ol jazýdy esh toqtatqan emes. Talpynýdy da. Bylai aitqanda, ádebiet onyń kóńilinen shyqpady degen sóz emes. Ol úshin ádebiet, Moiseidiń «jumaq jerdi» izdegenindei boldy. Bizshe Asan Qaiǵynyń «Jer uiyǵy».
Kafka Moisei jaily: « Onyń tek óler aldynda ǵana «jer jumaǵyn» kórýi aqylǵa siymsyz. Mundaǵy jalǵyz, naqty maǵyna: adam ómiriniń qas qaǵym sátpen teń ekenin kórsetedi emes pe? Bul ómir (Moiseidiń jumaqty izdeýi) tym sheksiz sozylýy múmkin, biraq qas qaǵym sátte aiaqtalar edi. Moisei Hananǵa onyń ómiri tym qysqa bolǵan soń bara almady deýge kelmeidi, adamnyń ómiri bolǵan soń da jete almady» Bul adam maqsattarynyń ýaqyt keńistigimen ólshenetinin, biraq ol ýaqyt sheksiz emestigin túsindiredi. Álbette, biz adam ómiri jaily aitpaqshymyz ǵoi.
Kafka óz betinshe ómir súrý týraly jazbaidy, kerisinshe ondai ómirdiń tym ish pystyrarlyq ekenin kórsetedi. «Qubylý» jáne «Sarai» romandarynda erotizm mahabbattan, yntyqtyqtan aiyrylǵan. Bul bos erotizm, jáne budan qalaida qashý kerektigin aitady
Kafka óz oiyn ashyq aitýǵa umtylǵan sátte, ol qiial turǵysynan oidan shyǵarylǵan dúnielerge bet burdy. Biraq ár sózińde bir qupiia boldy (Shyǵarmalarynda orasan zor qurylymdar saldy, sózder logikalyq oiǵa qonymsyz, biriniń ústine biri shyǵyp, oqyrmandy aldaýǵa, ne adastyrýǵa beiim turǵandai. Tipti sonyń barlyǵy avtordyń ózine qaratylyp turǵan áser qaldyrady-mys). Joq nárseni bar qylyp kórsetetin nemese sál naqtylaýdyń áserinen kórinip úlgermei joǵalatyn dúnieleri bar ádebi shyǵarmadan bir bálendei maǵyna izdeý tipti de múmkin emes. Kafka óz betinshe ómir súrý týraly jazbaidy, kerisinshe ondai ómirdiń tym ish pystyrarlyq ekenin kórsetedi. «Qubylý» jáne «Sarai» romandarynda erotizm mahabbattan, yntyqtyqtan aiyrylǵan. Bul bos erotizm, jáne budan qalaida qashý kerektigin aitady . Biraq 1922 jyly ol «Kúndeliginde» bylai dep jazady: «Men kóńilim toq kezde de qanaǵattanbaýdy tiledim. Osy sońǵy júz jyldyqtaǵy dástúrli ádisterdiń barlyǵymen men qanaǵattanbaý sezimine tereńdei engim keldi. Endi men qazirgi emes burynǵy keiipime qaita oralsam ba deimin. Men qanaǵattanbaǵanym úshin de qanaǵattanbadym. Bunyń barlyǵy da balalar oiynan bastaldy. Mysaly, men betimniń jybyrlap turǵanyn elestettim nemese qolymdy basyma qoiyp serýendedim - jiirkenishti balalyq. Biraq bul jaýapsyz qalmady. Osynyń áserinen meniń ádebiettegi sóz qoldanýym damydy, ókinishtisi, ol keiin meni tastap ketti. Egerde baqytsyzdyqty qoldan keltirýge bolatyn bolsa, onda mindetti túrde solai isetý kerek», jáne taǵy bir, biraq kúni belgisiz jazbasynda: «Men jeńispen shólimdi baspaimyn, meni kúres qyzyqtyrmaidy. Ol maǵan jasaýǵa tiisti jalǵyz nárse retinde ǵana qýanysh syilaýy múmkin. Kúres meniń múmkindikterimdi asyryp, meniń ózimdi kórsetý jolymda asa úlken qýanysh syilai alady, alaida sońynda men kúreske emes, qýanyshqa kóp kóńil bólmekpin».Ol óziniń baqytsyz bolǵanyn qalady. Ol baqytsyzdyq arqyly qanaǵattandyrylýǵa umtyldy. Jáne sol baqytsyzdyqta kishkentai qýanyshtyń baryna sendi, óziniń aitýynsha sondai qýanyshtan ólip te keter edi.
«Bul áńgime bylai órbidi, – deidi Karrýj bir jazbasynda, - Bir jas bala ákesimen dosynyń kesirinen sózge kelip qalady, sol jas bala keiin ózine qol jumsaidy.Ákesi men bala arasyndaǵy uzaq kelispeýshilik urystan keiin avtor bizge poetikalyq birneshe joldarmen sol balanyń ólimin sýretteidi: «Qashadan júgirip shyqqan bala kósheni kesip ótip, tamaqqa ashyqqan baladai ózenge bet alady. Aldynda turǵan temir-bógettiń bir shetinen ustap sekiredi. Ata-anasynyń baqytyna orai, ol bala gimnast bolatyn. Mine, álsirep bara jatqan qolymen ustanyp, qulaǵanda dymyn bildirmeitin avtobýstyń ótkenin kútedi de: «Ana, áke, men sizderdi bári-bir de qatty súigenmin» - dep qolyn bosatady. Ol kezde kóshede kólik kóp edi.»
Georg Bendamannyń ólimi Kafkaǵa – onyń egizine – úlken lázzat syilady. Ol ózindik qubylystardyń eshqashan da eshteńege baǵynbaitynyn kórsetkisi kelgen siiaqty. Áitpese onda quldyq maǵyna jatpaidy ma? Istiń sońy men onyń nátijesin, únemi bireýdiń aitqanymen júrip, kútip ótesiń. Al onyń ólimi belgisiz, maqsatsyz is-áreketti, ólim arqyly lázzat syilady.
Mishel Karrýj sońǵy sóilemniń poetikalyq qundylyǵyn tipti de jái shielinistirmeidi. Kafkanyń ózi Maks Brodpen áńgimesinde bul jaily tipti basqa pikir bildiredi: « Sen bilesiń be?..- dedi ol, - Bul sóilemniń ne maǵyna beretinin? Men osyny jazyp otyrǵanymda eki jaqty qanaǵattandyrylý jaily oiladym» deidi.
Mundai keremet sózden keiin múmkin erotizmniń oqiǵasyn nemese ákesi ekeýiniń arasyndaǵy urys-keristen keiin ólimge utylyp qalýyn naqty aiqyndaýyna bolar edi. Bilmeimin, biraq jańaǵy sózderden keiin qýanyshqa degen ámirdiń, eshteńelikke ótýin kórsetetin sekildi. Al sol eshteńe avtor úshin qalǵanynyń bári bolǵanynda eskermeske bolmas. Qýanyshqa degen ústemdiktiń ólimmen tólenetinin de bilgenimiz jón. Baqytsyzdyq áste tek jaza emes. Georg Bendamannyń ólimi Kafkaǵa – onyń egizine – úlken lázzat syilady. Ol ózindik qubylystardyń eshqashan da eshteńege baǵynbaitynyn kórsetkisi kelgen siiaqty. Áitpese onda quldyq maǵyna jatpaidy ma? Istiń sońy men onyń nátijesin, únemi bireýdiń aitqanymen júrip, kútip ótesiń. Al onyń ólimi belgisiz, maqsatsyz is-áreketti, ólim arqyly lázzat syilady.
Túsindirý úshin emes, túsingim kelgendikten jazdym. Bordtyń Kafka qoljazbalaryn órtemeýiniń, ýádesinde turmaýynyń arqasynda HH ǵasyr ádebietine úlken úles qosa alýynda nendei qudiret jatyr? Eshkim túsinbegen Kafkany, biz nege súiip hám sol mezette túsinbei oqimyz? Al ony sol kezde Bord qana túsindi me eken?
Men bul maqalamdy Kafkanyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn aýdaryp tastadym nemese bálendei baǵa berip tastadym dep aita almaimyn. Tyryspaimyn da. Onyń nege sonshalyq baqytsyzdyqqa qumarlyǵyn, jáne óziniń aitýynsha, túkke turǵysyz týyndylaryn órtegisi kelgenin túsine almaǵannan jazdym. Nege Kafka órtemekshi bolǵan týyndylar, keiingi neshe uly jazýshylardy oqytyp úlgerdi? Kamiý, Garsia Markesterdi alaiyq. Nege? Túsindirý úshin emes, túsingim kelgendikten jazdym. Bordtyń Kafka qoljazbalaryn órtemeýiniń, ýádesinde turmaýynyń arqasynda HH ǵasyr ádebietine úlken úles qosa alýynda nendei qudiret jatyr? Eshkim túsinbegen Kafkany, biz nege súiip hám sol mezette túsinbei oqimyz? Al ony sol kezde Bord qana túsindi me eken? Maqalamdy suraqpen bitirgenim durys shyǵar...
(Maqalada Jorj Bataidyń eńbegindegi málimetter men Kafkanyń hattary men kúndelik derekteri paidalanyldy).
Abzal SÚLEIMEN, jazýshy
