Qazirgi zamanǵy qoǵamdyq oılaý keńistiginiń múmkindigi keń ekenin nazarǵa ala otyryp, aqparattanǵan zamannyń bet beınesindegi álemdik kózqarastardyń jetekshilik rolin aıtýǵa bolady. Nemese sentrıstik baǵyttardyń órkenıettik ıdeologıany usynýǵa degen qulshynystary men naqty qadamdary adamzattyq mádenıette óz obrazyn somdaýda. ǵasyrlyq paıymdarmen teorıalarǵa súıensek, mádenıettiń qalyptasý prosesteri adamzattyq órkenıet boıyndaǵy tepe-teńdik mehanızimin saqtaýshy bolyp sanalady. Ári bul betburystarmen matrıktik biregeılený úrdisiniń formalaryn zamanalar boıymen qalyptasyp, damyp otyrǵan kommýnıkasıalyq baılanystardyń, úndestik pen múddelik, senimdyk erekshelikterine qaraı baǵyttalǵan dep qarastrýǵa bolady.

Adamzattyq tutastyq pen biregeılik gýmanızminniń máni qanshalyq qymbatty bolsa, alyp júıelerdiń nysanalary ony óz mehanızminde paıdalanýǵa umtylady. Nemese olardyń aǵymdyq kúshteriniń aqparattyq sanadaǵy rıtminiń jıiliginiń ulǵaıǵany sonshama bultartpastaı jobalar qyısynynda ózine ıkemdeý arqyly áli de ústemdik ornatýǵa tyrysady. Qundylyq tabıǵatynyń bolmysy qashanda bir kelki emes,  ol árbir jeke tulǵalyq deńgeıge kóterilý men jeke tulǵalyq deńgeıde qalyp qoıýdyń arasynda kórinis beredi. Sonymen qatar áleýmettik bolmysta da óz obrazyn somdap otyrady. Shyndyǵynda ol mádenıetter qaqtyǵysynyń sebepteri. Bul jóninde biz komýnıkasıa men qarym-qatynastyń bir-birine aınalý formasyndaǵy zańdylyqty mysalǵa alamyz.

Eger biz Lıotardyń árbir halyqtyq zańdylyqtardyń óz ereksheligimen damý kózqarasyna súıensek, kóterip otyrǵan taqyrybymyzdyń mánine jýyqtaı alamyz jáne bizdiń moıynusynýshylyq formadan básekelestikke, jutylýdan ómirsheńdikke umtylystarymyzdyń dáleli retindegi aldaýshy mehanızmderge qurbandyq úlgisin kórsetýden bas tartý bolar edi. Belgili jaqtan mádenıettiń toqtaýsyz mehanızmi adamzattyń obektige degen qatynasy men eńbeginiń kórsetindisi. Ol qashanda órkenıetterdiń qaqtyǵysyn týdyryp otyrady, tipti ındıvıdtik qaqtyǵystyń qatynasynda mádenıettiń óresi beınelenedi. Árıne, onda bir sheshilmegen máńgilik suraqtary bar.

Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakúltetiniń shyǵys tilderi kafedrasynda Fılosofıa ǵylymynyń doktory, profesor, akademık ǴABITOV Tursyn Hafızulynyń “Biregeı Azıa” taqyrybynda leksıalyq kýrsy ótti. Leksıanyń ózekti maqsaty álem mádenıetinde óz orny bar názik, tereń ıirimderge toly Azıa mádenıetiniń adamzat órkenıetindegi óshpes izderi baıandaldy.

“Biregeı Azıa” Azıa mádenıetiniń san ǵasyrlardyń súzgisinen ótken rýh sabaqtastyǵy, onyń mıfi men tragedıasy, bolashaǵy qashanda bizdiń bolmysymyzben úndesip jatyr.

Tursyn Hafızuly Ǵabıtov

Fılosofıa ǵylymynyń doktory, profesor, akademık

Dáýletkeldi Shalqar

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ualttyq ýnıversıtei

Fılosofıa jáne saıasattaný Fakýlteti

Dintaný jáne madenıettaný kafedrasynyń

Mádenıettaný mamandyǵynyń 2 kýrs magıstranty