Kúndelikti qoǵamdyq ómirimizde politsiia men muǵalimniń mártebesin túsýine kim kináli? Bizdińshe, qos mamandyqtyń mártebesiniń tómendeýine halyq kináli emes. Bul basy ashyq dúnie.
Ádette muǵalim men poltsiianyń qoǵamdyq ómirimizde mártebesiniń tómendeýine ailyqtarynyń azdyǵy, baspana máselesiniń sheshilmeý kesirin tigizip jatyr dep aitatynbyz. Búginde muǵalim men politseidiń jaǵdaiy nashar dep eshkim aita almaidy.
Qazir, Qudaiǵa shúkir, muǵalim men politseidiń ailyǵy jaman emes. Memleketten tegin jáne túrli jeńildikterge súienip baspana alyp jatqan da osylar. Biraq qoǵamdyq ómirimizde muǵalim men poitseidiń mártebesin kóterý máselesi áli kúnge deiin kún tártibinen túsken joq. Nege?
Onyń ózindik syry bar. Aitalyq, elimizde ár bes-alty jyl saiyn (ýaqytynda ótse) Prezident jáne Parlament sailaýy ótip turatynyn bárimiz bilemiz. Sol sailaýdyń bel ortasynda zańdy buzyp, bliýtenderdi ýrnaǵa ýystap tastaityn kim? Muǵalim. Mundai videolar iýtýbta órip júr. Zań boiynsha bul úlken qylmys, alapat ádiletsizdiktiń basy. Osydan keiin halyq arasynda muǵalimderdiń bedeli óse me, álde óshe me? Árine, óshetini anyq. Qazir muǵalimder biliktiń qolshoqparyna ainalyp ketken.
Osydan birshama jyl buryn muǵalimder aǵylshyn tilinde sabaq berýi kerek degen talap qoiylǵany esimizde (bul talap áli kúshinde bolýy múmkin). Bul talapty Almaty men Nur-Sultan jáne oblys ortalyǵyndaǵy múǵalimderge qoisa bolar edi. Al aýyldaǵy muǵalimderge aǵylshyn tiliniń ne qajeti bar? Jastar qazaq tilinen jetik bilmei turǵanda, onyń ústine aǵylshyn tilin tyqpalaýdy aqylǵa sidyra almai-aq qoidyq. Al osydan keiin muǵalimderdiń mártebesi óse me, óshe me? Árine, óshedi.
Endi politsiia jaiynda aitsaq. Senattyń tórinde depýtattardyń ýchaskelik politseilerdiń mártebesin kóterý máselesin talqylaýǵa Memleket basshysynyń Joldaýynda ýchaskelik inspektorǵa basty ról berý jáne jergilikti politsiia qyzmetine jalpy reforma jasaýdyń ýaqyty jetkeni jaiynda aitqan sózi sebep bolypty. Joldaýda Prezident ýchaskelik inspektor mártebesin zańdy túrde arttyrýdy, oǵan nátijeli jumys isteý úshin barlyq múmkindikterdi berýdi tapsyrypty.
Jiynǵa tóraǵalyq etken Andrei Lýkin quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin halyqpen ashyq dialog júrgizýge úiretý mańyzdy ekenin tilge tiek etipti.
Ras, búginde jalǵyz ýchaskelik politsiia emes, búkil politsiia qyzmetkerleri halyqpen durystap sóilese almaidy. Kópshiligi dókir. Bir aýyz sózge ne qazaqsha, ne oryssha durystap jaýap ala almaisyń. Meniń sózime senbeseńiz, tártip saqshylarymen iýtýbta udai tájikelesip júretin Rýslan Janpeiisovtyń videolaryn qarap shyǵyńyz. Aýzynan sózi, qoinynan bózi túsken jol saqshylaryn kórip qarnyń ashady. Osydan keiin politseidiń mártebesi óse me, álde óshe me? Árine, óshedi.
Búginde biliktiń shyǵarǵan zańy bar. Azamaty qazaq tilinde, ne orys tilinde shaǵymdansa, sol tilde jaýap berý kerek. Osy talap Úkimet múshelerine nege qoiylmaitynyn túsine almai-aq qoidyq.
Eki tilde jetik biletin adam qazirgi tańda politsei bolyp, basyn aýyrtpaidy ǵoi. Moiyndaiyq, qazir politseilerdiń basym bóligi aýyldan shyqqan balalar, orys tilin jetik bilmeidi. Olar zańdardy oryssha shala-pula oqyp alǵan. Oiy qoiyrtpaq. Olardan qazaqshy-oryssha da jarytymdy jaýap ala almaisyń. Myna sóziń ótirik deseńizder, Rýslan Janpeiisovtyń iýtýbtaǵy vidolaryn taǵy bir sholyp shyǵyńyz. Osydan keiin politseidiń mártebesi ósi me, álde óshe me? Árine, óshedi.
Maqalamyzǵa tuzdyq bolǵan Senatta ótken jiynǵa ainylyp soqsaq. Jiynda senatorlar qazirgi tańda ýchaskelik politsiia inspektorlarynyń tikelei fýnktsiialaryn oryndaýǵa kedergi keltiretin máselelerdi atap kórsetti (olar bárin biledi eken, qalaisha úndemei otyrǵan?). Óz kezeginde Andrei Lýkin ýchaskelik inspektorlardyń mártebesin túsiretin biraz jaitty tizbektep shyqty.
– Turaqty saqtalatyn bos oryndar, normativten tys jumystardy oryndaý esebinen ýchaskelik inspektorlardyń júktemesi ulǵaiyp keledi. Sonymen qatar, keibir aimaqtardaǵy jergilikti politsiia qyzmeti bólimsheleriniń qyzmeti kóbinese abattandyrý erejelerin saqtaýǵa, ruqsat etilmegen saýdaǵa jol bermeýge, sanitarlyq jaǵdaidy qamtamasyz etýge jáne biýdjetti tolyqtyrýǵa baǵyttalǵan. Ýchaskelik politsiia inspektorlarynyń fýnktsionaldyq mindetterin sapaly oryndaýyna uiymdastyrýshylyq problemalardyń kóp bolýy múmkindik bermeidi, – dedi Andrei Lýkin.
Durys, ýchaskelik politseiler basy artyq jumysqa jegitin biliktiń ózi. Muny moiyndaý kerek. Olar da «bul normativte belgilengen jumysyma jatpaidy» dep aitpasan aittaqqa kónip, jetekke júre beredi.
Andrei myrza aitqandai jergilikti jerdegi ýchaskelik politsiia inspektorlary kóshe boiynda saýdanyń ainalasyn shiyrlap, kóp júretini jasyryn emes. Sondaǵysy tós qaltasyndaǵy qyzyl kýáligin shyǵaryp, saýdagerden bes-on teńge alý. Bul poltseidiń bedelin ósire me, óshire me? Árine, óshiredi.
Qazir saýdagerler ýchaskelik politseidi kórse kirpidei jiyryla qalady. Politseidiń basty jumysy qoǵamdyq tártipti saqtaý. Kóshe boiynda kákir-shúkir satyp otyrǵan áielder qoǵamdyq tártip buzýshy emes. Olardy jónge salatyn SES mamandary bar ǵoi. Buǵan ýchaskelik politseidiń aralasýy orynsyz.
Senattyń tórinde ótken jiynda depýtattar ýchaskelik politsiia inspektorlarynyń jalaqysyn ulǵaityp, olardy turǵyn úi problemalaryn sheshý máselesin qaraýdy, sondai-aq ýchaskelik politsiia pýnktterin materialdyq-tehnikalyq jabdyqtaýdy nyǵaitý úshin qosymsha qarjy bólýdi usyndy. Al budan ýchaskelik politseidiń mártebesi aspandap ketse kóremiz.
Nurlan JUMAHAN
