Kúndelikti qoǵamdyq ómirimizde polısıa men muǵalimniń mártebesin túsýine kim kináli? Bizdińshe, qos mamandyqtyń mártebesiniń tómendeýine halyq kináli emes. Bul basy ashyq dúnıe.
Ádette muǵalim men polsıanyń qoǵamdyq ómirimizde mártebesiniń tómendeýine aılyqtarynyń azdyǵy, baspana máselesiniń sheshilmeý kesirin tıgizip jatyr dep aıtatynbyz. Búginde muǵalim men polıseıdiń jaǵdaıy nashar dep eshkim aıta almaıdy.
Qazir, Qudaıǵa shúkir, muǵalim men polıseıdiń aılyǵy jaman emes. Memleketten tegin jáne túrli jeńildikterge súıenip baspana alyp jatqan da osylar. Biraq qoǵamdyq ómirimizde muǵalim men poıseıdiń mártebesin kóterý máselesi áli kúnge deıin kún tártibinen túsken joq. Nege?
Onyń ózindik syry bar. Aıtalyq, elimizde ár bes-alty jyl saıyn (ýaqytynda ótse) Prezıdent jáne Parlament saılaýy ótip turatynyn bárimiz bilemiz. Sol saılaýdyń bel ortasynda zańdy buzyp, blútenderdi ýrnaǵa ýystap tastaıtyn kim? Muǵalim. Mundaı vıdeolar ıýtýbta órip júr. Zań boıynsha bul úlken qylmys, alapat ádiletsizdiktiń basy. Osydan keıin halyq arasynda muǵalimderdiń bedeli óse me, álde óshe me? Árıne, óshetini anyq. Qazir muǵalimder bıliktiń qolshoqparyna aınalyp ketken.
Taǵy da aıtsaq, QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń reformalary da muǵalimniń mıyn ashytyp, qarapaıym halyq aldynda jekkórinishti qylyp bitti. Onaılan oqý kezinde oǵan talaı ret kózimimiz jetti.
Osydan birshama jyl buryn muǵalimder aǵylshyn tilinde sabaq berýi kerek degen talap qoıylǵany esimizde (bul talap áli kúshinde bolýy múmkin). Bul talapty Almaty men Nur-Sultan jáne oblys ortalyǵyndaǵy múǵalimderge qoısa bolar edi. Al aýyldaǵy muǵalimderge aǵylshyn tiliniń ne qajeti bar? Jastar qazaq tilinen jetik bilmeı turǵanda, onyń ústine aǵylshyn tilin tyqpalaýdy aqylǵa sıdyra almaı-aq qoıdyq. Al osydan keıin muǵalimderdiń mártebesi óse me, óshe me? Árıne, óshedi.
Endi polısıa jaıynda aıtsaq. Senattyń tórinde depýtattardyń ýchaskelik polıseılerdiń mártebesin kóterý máselesin talqylaýǵa Memleket basshysynyń Joldaýynda ýchaskelik ınspektorǵa basty ról berý jáne jergilikti polısıa qyzmetine jalpy reforma jasaýdyń ýaqyty jetkeni jaıynda aıtqan sózi sebep bolypty. Joldaýda Prezıdent ýchaskelik ınspektor mártebesin zańdy túrde arttyrýdy, oǵan nátıjeli jumys isteý úshin barlyq múmkindikterdi berýdi tapsyrypty.
Jıynǵa tóraǵalyq etken Andreı Lýkın quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin halyqpen ashyq dıalog júrgizýge úıretý mańyzdy ekenin tilge tıek etipti.
Ras, búginde jalǵyz ýchaskelik polısıa emes, búkil polısıa qyzmetkerleri halyqpen durystap sóılese almaıdy. Kópshiligi dókir. Bir aýyz sózge ne qazaqsha, ne oryssha durystap jaýap ala almaısyń. Meniń sózime senbeseńiz, tártip saqshylarymen ıýtýbta udaı tájikelesip júretin Rýslan Janpeıisovtyń vıdeolaryn qarap shyǵyńyz. Aýzynan sózi, qoınynan bózi túsken jol saqshylaryn kórip qarnyń ashady. Osydan keıin polıseıdiń mártebesi óse me, álde óshe me? Árıne, óshedi.
Búginde bıliktiń shyǵarǵan zańy bar. Azamaty qazaq tilinde, ne orys tilinde shaǵymdansa, sol tilde jaýap berý kerek. Osy talap Úkimet múshelerine nege qoıylmaıtynyn túsine almaı-aq qoıdyq.
Eki tilde jetik biletin adam qazirgi tańda polıseı bolyp, basyn aýyrtpaıdy ǵoı. Moıyndaıyq, qazir polıseılerdiń basym bóligi aýyldan shyqqan balalar, orys tilin jetik bilmeıdi. Olar zańdardy oryssha shala-pula oqyp alǵan. Oıy qoıyrtpaq. Olardan qazaqshy-oryssha da jarytymdy jaýap ala almaısyń. Myna sóziń ótirik deseńizder, Rýslan Janpeıisovtyń ıýtýbtaǵy vıdolaryn taǵy bir sholyp shyǵyńyz. Osydan keıin polıseıdiń mártebesi ósi me, álde óshe me? Árıne, óshedi.
Maqalamyzǵa tuzdyq bolǵan Senatta ótken jıynǵa aınylyp soqsaq. Jıynda senatorlar qazirgi tańda ýchaskelik polısıa ınspektorlarynyń tikeleı fýnksıalaryn oryndaýǵa kedergi keltiretin máselelerdi atap kórsetti (olar bárin biledi eken, qalaısha úndemeı otyrǵan?). Óz kezeginde Andreı Lýkın ýchaskelik ınspektorlardyń mártebesin túsiretin biraz jaıtty tizbektep shyqty.
– Turaqty saqtalatyn bos oryndar, normatıvten tys jumystardy oryndaý esebinen ýchaskelik ınspektorlardyń júktemesi ulǵaıyp keledi. Sonymen qatar, keıbir aımaqtardaǵy jergilikti polısıa qyzmeti bólimsheleriniń qyzmeti kóbinese abattandyrý erejelerin saqtaýǵa, ruqsat etilmegen saýdaǵa jol bermeýge, sanıtarlyq jaǵdaıdy qamtamasyz etýge jáne búdjetti tolyqtyrýǵa baǵyttalǵan. Ýchaskelik polısıa ınspektorlarynyń fýnksıonaldyq mindetterin sapaly oryndaýyna uıymdastyrýshylyq problemalardyń kóp bolýy múmkindik bermeıdi, – dedi Andreı Lýkın.
Durys, ýchaskelik polıseıler basy artyq jumysqa jegitin bıliktiń ózi. Muny moıyndaý kerek. Olar da «bul normatıvte belgilengen jumysyma jatpaıdy» dep aıtpasan aıttaqqa kónip, jetekke júre beredi.
Andreı myrza aıtqandaı jergilikti jerdegi ýchaskelik polısıa ınspektorlary kóshe boıynda saýdanyń aınalasyn shıyrlap, kóp júretini jasyryn emes. Sondaǵysy tós qaltasyndaǵy qyzyl kýáligin shyǵaryp, saýdagerden bes-on teńge alý. Bul polseıdiń bedelin ósire me, óshire me? Árıne, óshiredi.
Qazir saýdagerler ýchaskelik polıseıdi kórse kirpideı jıyryla qalady. Polıseıdiń basty jumysy qoǵamdyq tártipti saqtaý. Kóshe boıynda kákir-shúkir satyp otyrǵan áıelder qoǵamdyq tártip buzýshy emes. Olardy jónge salatyn SES mamandary bar ǵoı. Buǵan ýchaskelik polıseıdiń aralasýy orynsyz.
Senattyń tórinde ótken jıynda depýtattar ýchaskelik polısıa ınspektorlarynyń jalaqysyn ulǵaıtyp, olardy turǵyn úı problemalaryn sheshý máselesin qaraýdy, sondaı-aq ýchaskelik polısıa pýnktterin materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaýdy nyǵaıtý úshin qosymsha qarjy bólýdi usyndy. Al budan ýchaskelik polıseıdiń mártebesi aspandap ketse kóremiz.
Nurlan JUMAHAN
