Qoǵamda qyzý talqylanǵan «Beıbit jıyn uıymdastyrý jáne ótkizý týraly» Zań jobasyn óz basym lıberaldy jáne zamanaýı zań jobasy dep baǵalaımyn. Búginde atalmysh zań jobasy Senat depýtattarynyń qaraýyna jiberildi. Men bul zań jobasyna qatysty óz oıymdy birneshe ret bildirdim.
Birinshiden, jańa zań jobasy adam quqyn qorǵaý salasyndaǵy halyqaralyq paktilermen tolyqtaı sáıkesesdi. Atap aıtatyn bolsaq, BUU-nyń Azamattyq jáne saıası quqyqtar paktsindegi 21 tarmaǵymen tolyqtaı úndesetinin aıtqym keledi. Halyqaralyq qujatta halyqtyń qandaıda bir saıası másele boıynsha kópshiliktiń qoǵamdyq tártipti saqtaı otyryp, beıbit jıyndarǵa qatysyp, óz oılaryn ashyq bildirý taıǵa tańba basqandaı anyq kórsetilgen.
Jańadan daıyndalǵan «Beıbit jıyn uıymdastyrý jáne ótkizý týraly» Zań jobasynda osy máseleler tolyqtaı kórinis tapqan.
Elimizdiń Konstıtýtsıasynyń 32, 39 tarmaqtarynda da joǵarda atap kórsetilgen halyqaralyq zań normasy qaıtalanady. Sol sebepti Senattyń qaraýyn kelip túsken jańa zań elimizdiń Atazańymen de tolyqtaı sáıkesedi. Budan basqa Eýropanyń adam quqy men erkindigin qorǵaý konvensıasymen jáne EYQU basqarý prınsıpterimen úılesedi.
Halyqaralyq zań normalarmen salystyryp qaraǵanda Qazaqstannyń «Beıbit jıyndardy uıymdastyrý jáne ótkizý týraly» Zań jobasy postkeńestik elderdegi eń lıberaldy zań jobasy bolyp tur. Atap aıtsaq, jańa zań jobasynda beıbit jıyndy uıymdastyrýshylar 5 jumys kúni buryn jergilikti bılik oryndaryna ótinish berýi kózdelgen.
Reseıde beıbit sherýdi uımydastyrýshylar 15 kún buryn ótinish berýi tıis. Al irgedegi Qyrǵyzstanda 12 kúntizbelik kún ishinde ótinish berý qarastyrylsa, Ózbekstanda sherý ótkizý úshin 30 kún buryn ótinish tapsyrý qarastyrylǵan.
Taǵyda atap aıtsaq, Reseıdiń mıtıń týraly zańynda ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵan tulǵalar beıbit sherýlerdi uıymdastyrýshysy bola almaıdy. Budan basqa Reseıde polısıa, qaýipsizdik qyzmetkerleri, áskerıler, kóshi-qon salasyn memlekettik baqylaýshylar jáne usaq buzaqylyq jasaǵandar beıbit sherýdi uıymdastyrýǵa quqy joq. Al bizdiń zań jobasynda ondaı shekteý joq.
Bizde kóptegen adamdar beıbit sherýlerdi saıası máselelermen baılanystrady. Shyndyǵynda beıbit sherýdiń aýqymy keń. Jańa zańda osy máseleler jiktelip kórsetilgen. Beıbit sherýge shyǵýǵa ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenıet pen bilim salasyna qatysty dúnıelerde sebepshi bolýy múmkin. Bul máseleler zań jobasynda anyq kórinis tapqan.
«Beıbit jıyn uıymdastyrý jáne ótkizý týraly» Zań jobasyna beıbit sherýde qalanyń ortasyndaǵy arnaıy belgilegen oryndarda ótkizý qarastyrylǵan. Zańda qala ortalyǵyndaǵy arnaıy oryndardyń halyqqa qolaıly bolýyna basa mán berilgen. Mundaı oryndar jurttyń ınfraqurylymdy paıdalanyp, sanıtarlyq normalardy saqtaýyna qolaıly bolýy shart. Sonymen qatar sherýdiń uıymdastyrýshylardyń qaýispizdigin saqtaý isine de arnaıy oryndar qolaıly bolýy zańda kózdelgen. Jańa zańǵa engizilgen ózgerister boıynsha jergilikti ákimdikter beıbit sherýlerdi uıymdastyratyn arnaıy oryndardy ózderiniń ınternet resýrstarynda jarıalaıdy.
«Beıbit jıyn uıymdastyrý jáne ótkizý týraly» Zań jobasyndaǵy mańyzdy ózgeris retinde sherý kezinde jýrnalıserdiń jumysyna kedergi keltiretin barlyq dúnıelerdiń alynyp tastalynǵanyn atap aıtýǵa bolady. Jańa zań qabyldanǵannan keıin jýrnalıser beıbit sherýden erkin habar tarata alatyn bolady.
Sóz sońynda aıtatyn basty másele atalymysh zań jobasyn daıyndaýǵa elimizdegi qoǵamdyq belsendilerdiń bári bir kisideı qatysti. Olardyń qatarynda Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń belsendi músheleri Erlan Saırov, Muhtar Taıjan, Asylbek Qojahmetov, Murat Ábenov, Ashat Sadyrbaı syndy azamattardyń boldy.
