Ahmet Baıtursynuly – 150 jyl
Ahmet Baıtursynuly qazaqtyń mańdaıyna bitken jaryq juldyz. Bıyl týǵanyna 150 jyl tolatyn arystyń esimin ardaqtaý, onyń muralaryn halyq arasynda ulyqtaýda kóptegen jumystar atqarylýda. Iá, Ahańnyń qazaqtyń memlekettiligin qalyptastyrýda sińirgen eńbegi ushan-teńiz. Onyń bárin bir maqalaǵa syıǵyzyp aıtý múmkin emes. Osy rette Ahańnyń qazaq álipbıin qalyptastyryp, qazaq tilin zańdylyqqa saı jónge qalaı salǵany jaıynda az-kem oı órbitýdi jón sanap otyrmyz.
Álipbı men jazýdy oılap tabý uzaq ýaqytqa sozylatyn dúnıe. Mundaı keshendi sharýanyń ilýde bir týatyn danalardyń qolynan keletin sharýa desek artyq aıtqandyq bolmas edi. Osy turǵydan alǵanda Ahmet Baıtursynuly qazaqtyń mańdaıyna basqan asyly ekenin ańǵarasyń. Slaván jazýyn Kırıl Mefodıı taýyp berse, qazaq halqyna úlgi bolǵan qazaq jazýyn Ahań ózi daıyndady. Sóıtip, kópshiliktiń oıyna kirip-shyqpaıtyn, kóp pendeniń qolynan kelmeıtin isti bir ózi atqardy. Sondyqtan qazaq halqy Ahańdaı memleketshil tulǵany qasterlep, tóbege kóterýi oryndy.
Búginde elimiz latyn álipbıine ótýge kúsh salyp jatyr. Bul baǵyttaǵy jumystar memlekettik deńgeıde qolǵa alynyp Alash ardaqtysy Ahmet Baıtursynuly arman etken ister birtindep júzege asyp keledi. Buǵan shúkirshilik aıtýymyz kerek.
Kez kelgen álipbı jobasyn til mamandary daıyndaıdy, sonan soń pedagog-ustazdar, ádiskerler, syzba sheberleri, kóz dárigerleri psıhologtardan quralǵan top bas qosyp, talqylaýy tıis. Joba arnaıy saraptaýdan ótken soń ǵana memleket tarapynan kópshilikke mindetti qujat retinde usynylady. Ári qaraı ol talqylanbaıdy, tek oryndalady. Qazirgi tańda bizder álipbıdi talqylaý kezeńinde júrmiz.
Ahań óz jazýyn usynǵanda álipbı, dybys, grafıka jáne emile máselesiniń basyn qosyp, bir bútin dúnıe jasady. Sebebi osy úsheýiniń biri sheshilip, biri sheshilmese, ondaı álipbıdiń paıdasynan zıany kóp bolady. Ókinishke oraı, qazirgi álipbı jasaýshylarymyz «jazý qurastyrǵan» degendi bir tańbany (kırılshe) ekinshi tańbamen (latynsha) aýystyrý ǵana dep túsinip otyr. Bul – álipbıdiń bas qatyrmaıtyn eń ońaı tusy.
Eger latynshaǵa álipbıge qazaqtyń tól áripterin baptasaq, basy artyq emle-erejeler jol-jónekeı ózinen-ózi jóndelip ketedi. Saýat ashý, jazyp jattyǵý, tasymal barysynda qıyndyq týǵyzatyn, tipti eshbir emle-erejemen jónge salýǵa kelmeıtin jańsaqtyqtardyń ketip jatqanyn kóptegen joba avtorlarynyń óz aldyna ǵylym salasy bolyp tabylatyn jazý teorıasynan beıhabarlyǵynyń saldary ekenin aıta ketken durys.
Endi ne isteý kerek? Jol bireý-aq, ol – Ahmet Baıtursynuly taǵylymy. Bizdiń jerden jeti qoıan tapqandaı bolyp «apostrof» dep áriptiń bir shekesin shertip sándep, «dıakrıtıka» dep áriptiń tóbesine syzyqsha qoıyp shendep, onyń belinen tartyp «ó» jasap mándep, ae-ni qosaqtap «á» dep egizdep júrgenimizdiń bári Ahańnan qalǵan úlgi. Endeshe, qazirgi latynshalar alyp otyrǵan jýan-jińishkelik belgiler – sol Ahmet Baıtursynuly salǵan sara jol.
Sonymen Ahańnan alatyn birinshi úlgi – qazaqtyń tól dybystarynyń basyn bir ashyp alý, sonan soń baryp kirme árip (dybys) jaǵyn oılastyrý. Bul ekeýin aralas qaraýǵa áste bolmaıdy.
Ekinshi úlgi – Ahańnyń dáıekshesi: «Bul jińishke belgisi – dáıekshesi. Sóz aldynda dáıekshe tursa, ol sózdiń haripteri jińishke aıtylady...». Ahańnyń «daýysty dybystar demeı áripter (háripter)» dep otyrǵany tegin emes. Endeshe, kompúterdiń túıme-taqtasyndaǵy 26 áriptiń orny qazaq dybystary úshin artyǵymen jetedi. Tipti birneshe túımeshe artylyp qalady. Al biz bolsaq, eki ese kóp 42 kırıl-áripti syıǵyza almaı nemese qalaı syıǵyzamyz dep neshe túrli amal-áreket jasap júrmiz.
H.Dosmuhamedov aıtqandaı: «...jazýdyń jeńildetilgen joly baıqalady».
Kırılsheniń úrdisi latynsha álipbı jobalarynda júr. Aıyrmashylyǵy tek kırıl daýystylarǵa arnaıy jeke-jeke alynǵan. Al latynshada dáıekshe (apostrof) áriptiń shekesine ırek ne túzý syzyqsha, qos núkte áriptiń ústine qoıylady. Tipten, jińishkelikti qos áriptep te belgilep jatqan jobalar bar. Sóıtip, dáıekshe nemese ústeme belgi qoıylǵan daýysty árip bolsyn, qos árip bolsyn, sózde qansha býyn bolsa, kırılshedegi daýysty áripterdeı sonsha ret qaıtalanýǵa tıis.
Eger sózde eki býyn bolsa eki ret, on býyn bolsa on ret qaıtalanady. Sonda kırıl men latynnyń álipbıiniń arasyndaǵy mazmun aıyrma joq, aıyrma tek árip turqynda ǵana.
Qazaq tiliniń sóz qurylymy jalǵamaly jáne de sóz quramynda qansha býyn bolsa da olardyń bári bir ǵana áýezben aıtylady. Endeshe, bir daýysty sózde qansha daýysty býyn bolsa, sonsha ret qaıtalanady.
Mysaly, isiniń degen sózdegi «i» tórt ret qaıtalanyp tur. Sóıtip, áriptiń ústine tórt ret núkte (noqat) qana kórsetip tur, qalǵan núktelerdiń báriniń basy artyq. Ony teorıalyq ǵylym tilinde «basy artyq málimet» deıdi. Al praktıkalyq (ádistemelik) turǵydan tórt ret artyq qımyl jasap, núkte qoıamyz, artyq boıaý jumsaımyz. Jybyrlaǵan núkteler kóz túısinimge aýyr. Kez kelgen álipbı kóz dárigerleriniń saraptaýynan ótip, qoldaý tabýy kerek.
Sóıtip, sóz ishinde qazdaı tizilip júrgen ústeme belgiler men qosaq áripterdiń barlyǵy sóz basynda bir-aq ret kezdesedi. Ahań dáıekshesiniń (fonologıalyq) qyzmetin atqarady.
Qazaq tili úshin qazirge álipbı sheshiminiń eki joly bar. Biri – eýropalyq fonem tiliniń qısynyn alamyz, onda jýan-jińishkelik belgi daýysty tańba arqyly býyn saıyn qaıtalanyp otyrady. Ekinshi – jýan-jińishkelik belgini dáıekshege beremiz de, sóz basynda bir-aq áripti kórsetip otyramyz.
Eń jaqsy jazý dep ereje-eskertpeleri meılinshe az jazýdy aıtady. Ondaı jazý úlgisi tildiń tól dybystarymen tól tańbalar úılesim tapqanda ǵana qurastyrylady. Endeshe, álipbı quramy durys anyqtalyp, onyń tańbalary qazaqy rettelse, emile-erejeni jónge salýdyń tóte joly ashylady.
Uzyn sózdiń qysqasyn aıtqanda, eshqaısymyz Ahmet Baıtursynulynyń álipbıiniń negizdemesinen alabóten nárse taýyp otyrǵan joqpyz. «Kúpi kıgen qazaqtyń qara óleńin, shekpen jaýyp ózine qaıtaramyn» dep Muqaǵalı aıtqandaı, tek Ahańnyń «arabyn» latynsha qaıta jańǵyrtyp otyrmyz.
Álimhan JÚNİSBEK, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor.
