Baıqońyrdan ǵaryshqa jóneltilip jatqan «Roskosmos» zymyrandary asa ýly geptıldi paıdalanady. Atalǵan janarmaı túrin qoldanýdan Batys elderiniń barlyǵy bas tartqan. Órkenıetti elderde ýly geptılge túbegeıli tyıym salynǵan.
Geptıldiń kesirinen Baıqońyr óńirindegi turǵyndardyń kópshiligi onkologıalyq aýrýmen alysyp, jańa týǵan sábılerdiń aqyl-esinde aýytqýlar baıqalyp otyr.
Máskeý bolsa Baıqońyr tabıǵaty men aımaq turǵyndaryn qaterli dertke ushyratqan áreketi úshin jaýap bergisi kelmeıdi. Kremldiń buǵan ótemaqy tóleýden jaltaryp júrgenine talaı jyldyń júzi boldy.
Qazaqstannyń zań shyǵarý organdary Reseıdi osy shyǵyndardyń ornyn toltyrýǵa májbúrleıtin zań tetikterin qarastyrýda.
Odaqtasymyz “Baıqońyr” ǵarysh keshenin 1994 jyldan beri jalǵa alyp, qalaýynsha paıdalanyp keledi. Bul aradan áskerı is-qımyl kezindegi zymyrandar da ushyrylady.
12 mamyrda Májilis depýtattary Reseıge jalǵa berilgen “Baıqońyr” ǵarysh keshenindegi ahýaldy talqylaǵan bolatyn. Halyq qalaýlylary geptıl janarmaıyn qoldanatyn zymyrandardyń ekologıany ýlap jatqanyn ashyq aıtyp, tez arada shara qoldanýdy talap etken.
Sońǵy 20 jylda «Roskosmos» «Baıqońyr» ǵarysh kesheninen «Proton-M» zymyran tasyǵyshyn 110 ret ushyryp, onyń 11-i apatqa ushyrady.
“Kreml bul máseleni elep-eskergisi kelmeıdi. Elge jany ashyp otyrǵan joq. Shyǵynnyń ornyn toltyrýdy oılamaıdy da. Baıqońyrdyń ekologıalyq ahýaly múshkil. Halyq ýmen tynystap júr. Qazaqstan bıligi qol qýsyryp qarap otyrmaı, Kremlge materıaldyq shyǵyndy tóletýdi májbúrlemese, jaǵdaı aýyrlaǵan ústine aýyrlaı túsedi”, – deıdi sarapshylar.
Qazaqstandaǵy sońǵy kezde “Qyzyl kitapqa” engen kıikterdiń jappaı qyrylyp jatqany da osy geptıldiń kesapatynan bolyp otyr. 2015 jyly da «Baıqońyrda» zymyrandardy ushyrýdan keıin qazaq dalasynda kıikter qyrylyp qalǵan edi.
“Roskosmos” zymyrandardy ushyrýǵa tirshilik ataýlynyń tynysyn taryltyp, tóńiregin túgel lastaıtyn ýlylyǵy asa joǵary geptıldi paıdalanyp keledi. Geptıl janarmaıy ýlylyǵy boıynsha birinshi sanatta turady eken. Batys elderinde muny paıdalanýǵa qatań tyıym salynǵan.
Týrasyn aıtqanda Reseıdiń bir tal zymyranynan Qazaqstannyń qorshaǵan ortasyna keletin zıan shash-etekten. Elimizdiń aýmaǵyna ondaǵan tonna geptıl tógilip, topyraqty, sýdy, aýany lastap, janýarlar túgili adamdardy aýyr dertke ushyratyp otyr.
Biraq bul Kremldi alańdatyp otyrmaǵan syndy. Odaqtasymyz osy jyly “Baıqońyr” ǵarysh aılaǵynan aýzy-murnyn geptılge toltyrǵan taǵy úsh zymyran ushyrýdy josparlap qoıǵan.
Ótemaqy talap etý kerek
Osy máselege baılanysty májilismender Reseıdiń «Baıqońyrdy» paıdalaný qaǵıdalaryn qatańdatýdy kózdeıtin zań qabyldamaq. Qujatta Reseıden shyǵyndy talap etý sharty, ıaǵnı ótemaqy tóleý, ekologıaǵa keltirgen materıaldyq shyǵyndar da kórsetiledi dep jatyr.
Qazaqstan Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Marat Syzdyqov Májilistiń keńeıtilgen otyrysynda Reseıdiń ekologıalyq shyǵyndardy óteýdi sóz júzinde maquldaǵanymen, is júzinde basyn ala qashyp, búrokratıalyq qýlyqqa salyp otyrǵanyn aıtty.
«2018 jyly «Baıqońyr» ǵarysh kesheninde oryn alǵan apattan keıin Kreml ekologıaǵa keltirgen orasan zıannyń ornyn toltyrmady. Qazaqstanǵa kók tıyn tólegen joq. «Soıýz-FG» ǵarysh zymyran tasyǵyshy apatqa ushyrap, 22 tonna zymyran maıy óńirdegi terıtorıaǵa tógilgen bolatyn» - dedi ol.
2013 jyly «Proton-M» zymyran tasyǵyshy apatqa ushyraǵan kezde de, «Soıýz-FG» zymyran tasyǵyshy qulaǵanda da ótemaqy tólenbegen. Ol kezde de zymyrannan tógilgen 600 tonna geptıl tabıǵatty lastap, ekologıaǵa taralyp ketken bolatyn. Onyń quramynda azot tetraoksıdi men kerosın bolǵan.
Qazaqstannyń Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne sý resýrstary mınıstrligi apattyń shyǵynyn 13 mıllıard teńgege baǵalaǵan. Bul 86 mıllıon AQSH dollaryn quraıdy.
Reseı materıaldyq shyǵyndy tóleýden bas tartyp otyr
Parlament májilisiniń tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýllın Baıqońyrdaǵy qulaǵan zymyrandardyń saldarynan zardap shekken turǵyndarǵa materıaldyq kómek beriletinin atap ótti.
«Kreml? Bizdiń azamattar ne úshin mundaı búrokratıadan zardap shegýi kerek!» - dedi Májilis tóraǵasy.
Nyǵmatýlın QR Sıfrlyq damý, ınovasıa jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdad Mýsınnen Reseıdiń ǵarysh keshenin paıdalanýynyń tártipteri boıynsha jobalyq qujattardy ázirleýdi tapsyrdy. Onda qoıylatyn negizgi talaptardy da atap ótti.
Qaýipti zymyrandar
Sentral.asia-news portalyna pikir bildergen Qaraǵandy ekologıalyq murajaıynyń dırektory Dmıtrıı Kalmykov qaýipti zymyrandardyń qaldyqtary aldaǵy ýaqytta turǵyn úılerge de qulaýy múmkin dep topshylaıdy.
«Tez arada qaýipsizdik sharalaryn ázirlep, Baıqońyr mańyndaǵy halyqty qaýipsiz terıtorıalarǵa kóshirýdiń áreketin qamdaýymyz kerek. Óıtpegen jaǵdaıda beıbit turǵyndar zardap shegip, qaıǵyly jaǵdaı oryn alýy múmkin»,- deıdi Kalmykov. Ekolog maman ýly geptıldiń tek óz ornynda ǵana emes, irgeles óńirlerge taralyp, turǵyndar densaýlyǵyna qaýip tóndiretinin atap ótti.
Al "Baıqońyr Eko Monıtorıń" ekologıalyq qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Marat Dáýletbaevtyń aıtýynsha Reseı atmosferaǵa ondaǵan tonna geptıl qaldyqtaryn tastaǵany óz aldyna, Qazaqstannan jalǵa alynǵan aýmaqtarǵa ýly qaldyqtardy kómip, jerimizdiń astyn da, ústin de lastaýda.
"Bul aýdanda onkologıalyq aýrýlar men ólim-jitim kóp. Sonyń ishinde balalar men jańa týǵan náresteler arasynda fızıologıalyq aýytqýlar kóptep tirkelip jatyr", - dep atap ótti Marat Dáýletbaev.
Májilis depýtaty Asqarbek Úısimbaev elimizde “Qyzyl kitapqa” engen kıikterdiń jappaı qyrylýy Reseıdiń "Baıqońyrdaǵy" aeroǵaryshtyq qyzmetimen tikeleı baılanysty dep otyr.
2015 jyldyń maýsym aıynyń basynda Qazaqstanda 132 myńnan astam kıik qyryldy. 2014 jyly bul janýarlardyń qyrylýy 256 myńǵa jetti.
"Bul naǵyz qasiret boldy, kıikter — halqymyz úshin kıeli janýar", — deıdi Úısimbaev.
Keńestik kezden “muraǵa” qalǵan qorshaǵan ortany joıý tásili
Reseıdiń ekologıaǵa enjar qaraıtyny Keńes dáýirinde ómir súrgen qazaqstandyqtarǵa jaqsy belgili.
1949-1989 jyldary Máskeý Semeıde turatyn myńdaǵan, on myńdaǵan turǵynnyń talap-aryzyna qulaq aspaı osy aralyqta 460-qa jýyq ıadrolyq synaq ótkizdi.
Japonıalyq-qazaqstandyq birlesken zertteý uıymy Semeı mańynda jergilikti turǵyndar arasynda ártúrli onkologıalyq aýrýlardyń, týa bitken patologıalyq aýrýlardyń jáne júrek-qan tamyrlary aýrýlarynyń óte joǵary deńgeıin anyqtaǵan bolatyn.
Bul aqparattar EurasiaNet-tiń 2016 jylǵy baıandamasynda habarlandy.
Qazir Reseı atom elektr stansıasyn satyp alý úshin Qazaqstanǵa qysym kórsetip baǵýda. Reseıdiń atom elektr stansıalary álemde sapasyz, senimsiz dep tanylǵan. Reseıdiń Qazaqstanǵa jasap otyrǵan áreketteri kezinde Ýkraınanyń Chernobylinde iske asqan bolatyn. Sol ýaqytta Reseıde ázirlengen reaktordaǵy kerneýdiń kúsheıýi men radıasıanyń mólsheriniń artýy 1986 jylǵy Chernobyl apatyna ákep soqtyrǵany qazirgi ýaqytta qazaqstandyqtardy da beı-jaı qaldyrmaıdy.
Dárigerler ólim jaǵdaılarynyń barlyǵyn jarylyspen tikeleı baılanystyrdy. Biraq keıingi jyldardaǵy aqparattar boıynsha myńdaǵan adamdar Ýkraınada, kórshiles Reseı men Belarýste radıasıalyq zaqymdanýdan qaıtys boldy degen aqparattar shyǵyp jatyr. Sondyqtan Baıqońyr máselesinde tez arada zań sheńberinde sheshim qabyldaý qajet-aq.
Daıyndaǵan, Bekbolat QARJAN
Maqala central.asia-news.com materıaly negizinde ázirlendi
