Baiqońyrdan ǵaryshqa jóneltilip jatqan «Roskosmos» zymyrandary asa ýly geptildi paidalanady. Atalǵan janarmai túrin qoldanýdan Batys elderiniń barlyǵy bas tartqan. Órkenietti elderde ýly geptilge túbegeili tyiym salynǵan.
Geptildiń kesirinen Baiqońyr óńirindegi turǵyndardyń kópshiligi onkologiialyq aýrýmen alysyp, jańa týǵan sábilerdiń aqyl-esinde aýytqýlar baiqalyp otyr.
Máskeý bolsa Baiqońyr tabiǵaty men aimaq turǵyndaryn qaterli dertke ushyratqan áreketi úshin jaýap bergisi kelmeidi. Kremldiń buǵan ótemaqy tóleýden jaltaryp júrgenine talai jyldyń júzi boldy.
Qazaqstannyń zań shyǵarý organdary Reseidi osy shyǵyndardyń ornyn toltyrýǵa májbúrleitin zań tetikterin qarastyrýda.
Odaqtasymyz “Baiqońyr” ǵarysh keshenin 1994 jyldan beri jalǵa alyp, qalaýynsha paidalanyp keledi. Bul aradan áskeri is-qimyl kezindegi zymyrandar da ushyrylady.
12 mamyrda Májilis depýtattary Reseige jalǵa berilgen “Baiqońyr” ǵarysh keshenindegi ahýaldy talqylaǵan bolatyn. Halyq qalaýlylary geptil janarmaiyn qoldanatyn zymyrandardyń ekologiiany ýlap jatqanyn ashyq aityp, tez arada shara qoldanýdy talap etken.
Sońǵy 20 jylda «Roskosmos» «Baiqońyr» ǵarysh kesheninen «Proton-M» zymyran tasyǵyshyn 110 ret ushyryp, onyń 11-i apatqa ushyrady.
“Kreml bul máseleni elep-eskergisi kelmeidi. Elge jany ashyp otyrǵan joq. Shyǵynnyń ornyn toltyrýdy oilamaidy da. Baiqońyrdyń ekologiialyq ahýaly múshkil. Halyq ýmen tynystap júr. Qazaqstan biligi qol qýsyryp qarap otyrmai, Kremlge materialdyq shyǵyndy tóletýdi májbúrlemese, jaǵdai aýyrlaǵan ústine aýyrlai túsedi”, – deidi sarapshylar.
Qazaqstandaǵy sońǵy kezde “Qyzyl kitapqa” engen kiikterdiń jappai qyrylyp jatqany da osy geptildiń kesapatynan bolyp otyr. 2015 jyly da «Baiqońyrda» zymyrandardy ushyrýdan keiin qazaq dalasynda kiikter qyrylyp qalǵan edi.
“Roskosmos” zymyrandardy ushyrýǵa tirshilik ataýlynyń tynysyn taryltyp, tóńiregin túgel lastaityn ýlylyǵy asa joǵary geptildi paidalanyp keledi. Geptil janarmaiy ýlylyǵy boiynsha birinshi sanatta turady eken. Batys elderinde muny paidalanýǵa qatań tyiym salynǵan.
Týrasyn aitqanda Reseidiń bir tal zymyranynan Qazaqstannyń qorshaǵan ortasyna keletin ziian shash-etekten. Elimizdiń aýmaǵyna ondaǵan tonna geptil tógilip, topyraqty, sýdy, aýany lastap, janýarlar túgili adamdardy aýyr dertke ushyratyp otyr.
Biraq bul Kremldi alańdatyp otyrmaǵan syndy. Odaqtasymyz osy jyly “Baiqońyr” ǵarysh ailaǵynan aýzy-murnyn geptilge toltyrǵan taǵy úsh zymyran ushyrýdy josparlap qoiǵan.
Ótemaqy talap etý kerek
Osy máselege bailanysty májilismender Reseidiń «Baiqońyrdy» paidalaný qaǵidalaryn qatańdatýdy kózdeitin zań qabyldamaq. Qujatta Reseiden shyǵyndy talap etý sharty, iaǵni ótemaqy tóleý, ekologiiaǵa keltirgen materialdyq shyǵyndar da kórsetiledi dep jatyr.
Qazaqstan Syrtqy ister ministriniń orynbasary Marat Syzdyqov Májilistiń keńeitilgen otyrysynda Reseidiń ekologiialyq shyǵyndardy óteýdi sóz júzinde maquldaǵanymen, is júzinde basyn ala qashyp, biýrokratiialyq qýlyqqa salyp otyrǵanyn aitty.
«2018 jyly «Baiqońyr» ǵarysh kesheninde oryn alǵan apattan keiin Kreml ekologiiaǵa keltirgen orasan ziiannyń ornyn toltyrmady. Qazaqstanǵa kók tiyn tólegen joq. «Soiýz-FG» ǵarysh zymyran tasyǵyshy apatqa ushyrap, 22 tonna zymyran maiy óńirdegi territoriiaǵa tógilgen bolatyn» - dedi ol.
2013 jyly «Proton-M» zymyran tasyǵyshy apatqa ushyraǵan kezde de, «Soiýz-FG» zymyran tasyǵyshy qulaǵanda da ótemaqy tólenbegen. Ol kezde de zymyrannan tógilgen 600 tonna geptil tabiǵatty lastap, ekologiiaǵa taralyp ketken bolatyn. Onyń quramynda azot tetraoksidi men kerosin bolǵan.
Qazaqstannyń Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne sý resýrstary ministrligi apattyń shyǵynyn 13 milliard teńgege baǵalaǵan. Bul 86 million AQSh dollaryn quraidy.
Resei materialdyq shyǵyndy tóleýden bas tartyp otyr
Parlament májilisiniń tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýllin Baiqońyrdaǵy qulaǵan zymyrandardyń saldarynan zardap shekken turǵyndarǵa materialdyq kómek beriletinin atap ótti.
«Kreml? Bizdiń azamattar ne úshin mundai biýrokratiiadan zardap shegýi kerek!» - dedi Májilis tóraǵasy.
Nyǵmatýlin QR Tsifrlyq damý, innovatsiia jáne aeroǵarysh ónerkásibi ministri Baǵdad Mýsinnen Reseidiń ǵarysh keshenin paidalanýynyń tártipteri boiynsha jobalyq qujattardy ázirleýdi tapsyrdy. Onda qoiylatyn negizgi talaptardy da atap ótti.
Qaýipti zymyrandar
Sentral.asia-news portalyna pikir bildergen Qaraǵandy ekologiialyq murajaiynyń direktory Dmitrii Kalmykov qaýipti zymyrandardyń qaldyqtary aldaǵy ýaqytta turǵyn úilerge de qulaýy múmkin dep topshylaidy.
«Tez arada qaýipsizdik sharalaryn ázirlep, Baiqońyr mańyndaǵy halyqty qaýipsiz territoriialarǵa kóshirýdiń áreketin qamdaýymyz kerek. Óitpegen jaǵdaida beibit turǵyndar zardap shegip, qaiǵyly jaǵdai oryn alýy múmkin»,- deidi Kalmykov. Ekolog maman ýly geptildiń tek óz ornynda ǵana emes, irgeles óńirlerge taralyp, turǵyndar densaýlyǵyna qaýip tóndiretinin atap ótti.
Al "Baiqońyr Eko Monitoring" ekologiialyq qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Marat Dáýletbaevtyń aitýynsha Resei atmosferaǵa ondaǵan tonna geptil qaldyqtaryn tastaǵany óz aldyna, Qazaqstannan jalǵa alynǵan aýmaqtarǵa ýly qaldyqtardy kómip, jerimizdiń astyn da, ústin de lastaýda.
"Bul aýdanda onkologiialyq aýrýlar men ólim-jitim kóp. Sonyń ishinde balalar men jańa týǵan náresteler arasynda fiziologiialyq aýytqýlar kóptep tirkelip jatyr", - dep atap ótti Marat Dáýletbaev.
Májilis depýtaty Asqarbek Úisimbaev elimizde “Qyzyl kitapqa” engen kiikterdiń jappai qyrylýy Reseidiń "Baiqońyrdaǵy" aeroǵaryshtyq qyzmetimen tikelei bailanysty dep otyr.
2015 jyldyń maýsym aiynyń basynda Qazaqstanda 132 myńnan astam kiik qyryldy. 2014 jyly bul janýarlardyń qyrylýy 256 myńǵa jetti.
"Bul naǵyz qasiret boldy, kiikter — halqymyz úshin kieli janýar", — deidi Úisimbaev.
Keńestik kezden “muraǵa” qalǵan qorshaǵan ortany joiý tásili
Reseidiń ekologiiaǵa enjar qaraityny Keńes dáýirinde ómir súrgen qazaqstandyqtarǵa jaqsy belgili.
1949-1989 jyldary Máskeý Semeide turatyn myńdaǵan, on myńdaǵan turǵynnyń talap-aryzyna qulaq aspai osy aralyqta 460-qa jýyq iadrolyq synaq ótkizdi.
Japoniialyq-qazaqstandyq birlesken zertteý uiymy Semei mańynda jergilikti turǵyndar arasynda ártúrli onkologiialyq aýrýlardyń, týa bitken patologiialyq aýrýlardyń jáne júrek-qan tamyrlary aýrýlarynyń óte joǵary deńgeiin anyqtaǵan bolatyn.
Bul aqparattar EurasiaNet-tiń 2016 jylǵy baiandamasynda habarlandy.
Qazir Resei atom elektr stantsiiasyn satyp alý úshin Qazaqstanǵa qysym kórsetip baǵýda. Reseidiń atom elektr stantsiialary álemde sapasyz, senimsiz dep tanylǵan. Reseidiń Qazaqstanǵa jasap otyrǵan áreketteri kezinde Ýkrainanyń Chernobylinde iske asqan bolatyn. Sol ýaqytta Reseide ázirlengen reaktordaǵy kerneýdiń kúsheiýi men radiatsiianyń mólsheriniń artýy 1986 jylǵy Chernobyl apatyna ákep soqtyrǵany qazirgi ýaqytta qazaqstandyqtardy da bei-jai qaldyrmaidy.
Dárigerler ólim jaǵdailarynyń barlyǵyn jarylyspen tikelei bailanystyrdy. Biraq keiingi jyldardaǵy aqparattar boiynsha myńdaǵan adamdar Ýkrainada, kórshiles Resei men Belarýste radiatsiialyq zaqymdanýdan qaitys boldy degen aqparattar shyǵyp jatyr. Sondyqtan Baiqońyr máselesinde tez arada zań sheńberinde sheshim qabyldaý qajet-aq.
Daiyndaǵan, Bekbolat QARJAN
Maqala central.asia-news.com materialy negizinde ázirlendi
